Bıyl Dúnıejúzilik mura kúnine oraı tarıh fakúltetiniń ǵımaratynda oqý-praktıkalyq baǵyttaǵy «Qyrym Altynbekov foıe-mýzeıi» men «Qazaqtyń sáýlet óneri eskertkishteri» atty turaqty fotogalereıa ashyldy. Bul «shaǵyn mýzeıler» tusaýkeserin ýnıversıtettiń Basqarma múshesi - Áleýmettik damý jónindegi prorektor N.S.Aıdosov ótkizdi. Ol mundaı fotogalereıa men foıe-mýzeı oqý úderisinde, tárbıe isinde jáne áleýmettik damýda paıdalanylatyndyǵyn, olardyń jas urpaqqa kerek ekendigin basa aıtty. Onyń aıtýynsha: óz qundylyqtarymyzdy álemge tanytý, olardyń negizinde jastardy tárbıeleý, jas býynnyń boıynda patrıottyq sezimderdi qalyptastyrý sekildi dúnıeler osyndaı is-sharalardan bastaý alady; sol sebepti ýnıversıtet basshylyǵy barynsha osyndaı kreatıvti dúnıelerdi qoldaı beredi.
Dúnıejúzilik mura kúnine oraılastyrylyp ashylǵan birinshi nysan «Qyrym Altynbekov foıe-mýzeıi». Ol belgili sýretshi-restavrator, QR eńbek sińirgen qaıratkeri Qyrym Altynbekov jumystaryna negizdelgen. Mundaǵy mýzeılik sórelerge respýblıka jerinen tabylǵan ejelgi jáne ortaǵasyrlyq Taqsaı, Úrjar, Aıan, Berel, Tańbaly, t.b. eskertkishterdiń materıaldary qoıylǵan. Sonymen qatar ortasyrlyq arhıtektýralyq keshenderdiń (Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi, t.b.) bólshekterin (esik, t.b.) mamandar tarapynan qalpyna keltirilip jatqan kezder kórinis tapqan.
Ásirese Tańbaly petroglıfteri týraly qundy málimetter kóptep berilgen. Foıe-kórme ózegi elimizdiń tarıhı-mádenı murasyn saqtaýǵa, jádigerler men nysandardy qalpyna keltirýge baǵyttalǵan. Bul foıe-mýzeı Otanymyzdyń tarıhı murasynyń alýan túrliligi jáne ony qorǵaý men saqtaý úshin jumsalatyn kúsh-jiger týraly kóbirek bilýge múmkindik beredi. Sonymen qatar sórelerge qalpyna keltirilgen buıymdar, alýan túrli artefaktiler, qalpyna keltirýmen aınalysatyn mamandardyń qural-saımandary, fotosýretter, t.b. qoıylyp, bezendirilgen.
Al ekinshi nysan – «Qazaqtyń sáýlet óneri eskertkishteri» atty turaqty fotogalereıa. Turaqty fotogalereıada materıaldar ýnıversıtet profesor-oqytýshylar quramynyń dalalyq izdenisteri kezinde jınastyrylǵan. Fotosýretterdiń mazmuny, qoldanys aıasy, taqyryby ár alýan bolǵanymen, olardyń barlyǵy qazaqtyń tas qashaý ónerinen mol málimet beredi jáne de qazaqtyń zattyq jáne rýhanı mádenıetin aıshyqtaıdy. Fotogalereıa-kórmege qoıylǵan fotolardyń deni qazaq sheberleri qolynan shyqqan kesene, meshit, qabir ústine qoıylatyn tastardyń túrlerin (qulpytas, sandyqtas, qoıtas, qoshqartas, t.b.), qudyqtar men mal sharýashylyǵynda paıdalanǵan qurylystardy, sáýlet óneriniń ózge týyndylaryn sıpattaıdy. Qazaq tas qashaý ónerin fotogalereıadaǵy týyndylar tolymdy túrde sıpattaıdy. Olardyń negizinde árbir qurylys nysanynyń óńirlik erekshelikterin, qalyptasýy men damýyn, saqtalýyn, búgingi jaı-kúıin, t.b. ańǵarýǵa bolady.
Tarıh fakúlteti ujymy ashyp otyrǵan osy eki oqý-praktıkalyq mýzeı-kórmeler bilimgerlerge arnalǵan. Olar mýzeı-kórmeler materıaldary negizinde ózderiniń teorıalyq bilimderin shyńdap, sórelerge qoıylǵan árbir artefaktiniń praktıkalyq mánine, qoldanys aıasyna, qalpyna keltirýge deıin árbir buıymnyń qandaı bolǵandyǵy nemese odan keıin qalaı jasalyp shyqqandyǵy týraly kóptegen málimetter alý múmkindigine ıe bola alady.
Osyndaı qajetti dúnıelerdi bilimgerlerge usyný oqý úderisine ǵana emes, olardyń adamı ári ulttyq qundylyqtaryn, ádebin, dilin, ózge de rýhanı ustanymdaryn qalyptastyrýǵa septigin tıgizedi degen oıdamyz.
Dosbol BAIQONAQOV, tarıh ǵylymdarynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ profesory
