QazUÝ-da Dúniejúzilik mura kúnine eki kórme uiymdastyryldy
Biyl Dúniejúzilik mura kúnine orai tarih fakýltetiniń ǵimaratynda oqý-praktikalyq baǵyttaǵy «Qyrym Altynbekov foie-mýzeii» men «Qazaqtyń sáýlet óneri eskertkishteri» atty turaqty fotogalereia ashyldy. Bul «shaǵyn mýzeiler» tusaýkeserin ýniversitettiń Basqarma múshesi - Áleýmettik damý jónindegi prorektor N.S.Aidosov ótkizdi. Ol mundai fotogalereia men foie-mýzei oqý úderisinde, tárbie isinde jáne áleýmettik damýda paidalanylatyndyǵyn, olardyń jas urpaqqa kerek ekendigin basa aitty. Onyń aitýynsha: óz qundylyqtarymyzdy álemge tanytý, olardyń negizinde jastardy tárbieleý, jas býynnyń boiynda patriottyq sezimderdi qalyptastyrý sekildi dúnieler osyndai is-sharalardan bastaý alady; sol sebepti ýniversitet basshylyǵy barynsha osyndai kreativti dúnielerdi qoldai beredi.
Dúniejúzilik mura kúnine orailastyrylyp ashylǵan birinshi nysan «Qyrym Altynbekov foie-mýzeii». Ol belgili sýretshi-restavrator, QR eńbek sińirgen qairatkeri Qyrym Altynbekov jumystaryna negizdelgen. Mundaǵy mýzeilik sórelerge respýblika jerinen tabylǵan ejelgi jáne ortaǵasyrlyq Taqsai, Úrjar, Aian, Berel, Tańbaly, t.b. eskertkishterdiń materialdary qoiylǵan. Sonymen qatar ortasyrlyq arhitektýralyq keshenderdiń (Qoja Ahmet Iasaýi kesenesi, t.b.) bólshekterin (esik, t.b.) mamandar tarapynan qalpyna keltirilip jatqan kezder kórinis tapqan.
Ásirese Tańbaly petroglifteri týraly qundy málimetter kóptep berilgen. Foie-kórme ózegi elimizdiń tarihi-mádeni murasyn saqtaýǵa, jádigerler men nysandardy qalpyna keltirýge baǵyttalǵan. Bul foie-mýzei Otanymyzdyń tarihi murasynyń alýan túrliligi jáne ony qorǵaý men saqtaý úshin jumsalatyn kúsh-jiger týraly kóbirek bilýge múmkindik beredi. Sonymen qatar sórelerge qalpyna keltirilgen buiymdar, alýan túrli artefaktiler, qalpyna keltirýmen ainalysatyn mamandardyń qural-saimandary, fotosýretter, t.b. qoiylyp, bezendirilgen.
Al ekinshi nysan – «Qazaqtyń sáýlet óneri eskertkishteri» atty turaqty fotogalereia. Turaqty fotogalereiada materialdar ýniversitet professor-oqytýshylar quramynyń dalalyq izdenisteri kezinde jinastyrylǵan. Fotosýretterdiń mazmuny, qoldanys aiasy, taqyryby ár alýan bolǵanymen, olardyń barlyǵy qazaqtyń tas qashaý ónerinen mol málimet beredi jáne de qazaqtyń zattyq jáne rýhani mádenietin aishyqtaidy. Fotogalereia-kórmege qoiylǵan fotolardyń deni qazaq sheberleri qolynan shyqqan kesene, meshit, qabir ústine qoiylatyn tastardyń túrlerin (qulpytas, sandyqtas, qoitas, qoshqartas, t.b.), qudyqtar men mal sharýashylyǵynda paidalanǵan qurylystardy, sáýlet óneriniń ózge týyndylaryn sipattaidy. Qazaq tas qashaý ónerin fotogalereiadaǵy týyndylar tolymdy túrde sipattaidy. Olardyń negizinde árbir qurylys nysanynyń óńirlik erekshelikterin, qalyptasýy men damýyn, saqtalýyn, búgingi jai-kúiin, t.b. ańǵarýǵa bolady.
Tarih fakýlteti ujymy ashyp otyrǵan osy eki oqý-praktikalyq mýzei-kórmeler bilimgerlerge arnalǵan. Olar mýzei-kórmeler materialdary negizinde ózderiniń teoriialyq bilimderin shyńdap, sórelerge qoiylǵan árbir artefaktiniń praktikalyq mánine, qoldanys aiasyna, qalpyna keltirýge deiin árbir buiymnyń qandai bolǵandyǵy nemese odan keiin qalai jasalyp shyqqandyǵy týraly kóptegen málimetter alý múmkindigine ie bola alady.
Osyndai qajetti dúnielerdi bilimgerlerge usyný oqý úderisine ǵana emes, olardyń adami ári ulttyq qundylyqtaryn, ádebin, dilin, ózge de rýhani ustanymdaryn qalyptastyrýǵa septigin tigizedi degen oidamyz.
Dosbol BAIQONAQOV, tarih ǵylymdarynyń doktory, ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ professory
