– Zeınolla Samashuly, siz Saraıshyqty zertteýmen aınalystyńyz. Buǵan ne túrtki bolyp edi? Álde bireý sol taqyrypqa baǵyttady ma?
– Ótken ǵasyrdyń sekseninshi jyldarynda tarıhı-mádenı eskertkishterdiń jınaqtaryn qurastyrý maqsatynda Qazaqstannyń ártúrli óńirlerinde arheologıalyq barlaý jumystaryn júrgizgenbiz. Sol kezde Atyraý oblysyna da kóńil bóle bastadyq. Ol ýaqytta máskeýlik arheologıa ekspedısıasy da jumys istedi. Olardyń áreketterine baqylaý jasap, birigip is atqarý máseleleri týyndaıtyn. Ǵylymı esepteri, tapsyrǵan zattarynyń sany men sapasy týraly áńgimeler shyǵa bastady.
Tipti, keıbir qundy materıaldardy Máskeýge alyp ketkenderi belgili bola bastaǵan soń, ózimizde arnaýly ekspedısıa jasaqtaý qajettiligi týyndady. Sóıtip, jalpy batys óńirindegi arheologıalyq eskertkishterdi júıeli túrde zertteý máselesi kún tártibine qoıyla bastady. Osy kezde batys óńiriniń tarıhı-mádenı eskertkishterine ózimniń de qyzyǵýshylyǵym oıanyp , olardy ashyp, qujattandyrý jumystaryna tikeleı aralasyp kettim. Osyndaı jumystardyń batys aımaqta bastalǵanyn estigen Imanǵalı Tasmaǵambetov meni shaqyryp, «sizder kóne Saraıshyq qalasynyń ornyn nege zerttemeısizder? Qalanyń ornyn sý shaıyp, buzylyp barady. Qandaı kómek kerek? Aıtyńyz, kómektesemiz» dedi.
Oblystyń sol kezdegi basshysy Ravıl Shyrdabaev qazba jumystaryna arnaıy qarjy bólip, kóp jylǵa sozylǵan Saraıshyqtaǵy qazba jumystary bastalǵan edi. Osylaısha, oblystyq mýzeıdiń qory molaıyp, 1999 jyly Saraıshyqta mýzeı kesheni salyndy. Qazba júrgizilgen jerdi qorshap, týrıserdiń kelip tamashalaýyna jaǵdaı jasaldy. Keıin respýblıkalyq deńgeıdegi mýzeı-qoryǵy ashyldy. «Saraıshyq epopeıasy» osylaı qolǵa alynǵan edi.
Sońǵy jyldary kóne Saraıshyq shaharynyń ornyn saqtap qalý jumystary bastaldy. Ózen jaǵalaýyn betonmen bekitip, qalany sý shaıý qaýpinen saqtap qaldy.Qazir Saraıshyqty zerttep, ony halyqtyń mádenı ıgiligine paıdalanýdyń jańa kezeńi bastaldy. Ony halyqaralyq deńgeıde jalǵastyrý qajet.
– «Ulyq Ulys – Altyn Orda» atty halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferensıasy Atyraýda ótti. Buǵan siz qandaı kózqaras bildiresiz?
– Konferensıaǵa belgili sebepterge baılanysty qatysa almadym. Biraq óte oryndy. Joshy ulysy ortalyqtarynyń biri sanalatyn Saraıshyq ımperıanyń saıası, mádenı jáne ıdeologıalyq tuǵyrlarynyń da biri boldy. Saraıshyqtyń irgesinde osyndaı halyqaralyq sharany ótkizgen jón dep sanaımyn. Sondaı-aq, ony tek elimizdiń turǵyndary úshin ǵana emes, álemdik deńgeıde atap ótý atyraýlyqtar úshin de úlken mártebe.
– Konferensıaǵa álemniń túkpir-túkpirinen tarıhshylar, zertteýshi ǵalymdar, sheteldik meımandar qatysty. Altyn Ordaǵa arnalǵan mundaı aýqymdy sharany ótkizý arqyly nege qol jetkize alamyz dep oılaısyz?
– Ulyq Ulys, Joshy ulysy nemese Altyn Orda ımperıasy – bizdiń memlekettigimizdiń qaınar kózi, bastaýy. Kezinde tarıhymyzdy zerdeleýde osy jaǵdaıǵa aksent (basymdyq) jasalmaı, tipti bólip qaraǵan jaǵdaılar boldy.
Sondyqtan , kóptegen halyqtardyń ortaq tarıhyn birigip zerdelep, keleshekte ǵalymdardyń basyn ortaq tarıhymyzdy jazýǵa birge jumyldyrý úshin mundaı sharalar artyq bolmaıdy dep esepteımin.
– Ýaqyt bólip, suraqtarǵa jaýap bergenińizge rahmet!
Suhbattasqan Almas QABDOLOV.
