Monitoring barysynda 65 eń áleýmettik-mańyzdy degen memlekettik qyzmet kórsetýler qamtyldy. Olardyń ishinde – jyljymaityn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý, memlekettik áleýmettik járdemaqy taǵaiyndaý, mektepke deiingi balalar uiymdaryna baǵyttaý úshin mektep jasyna deiingi balalardy kezekke qoiý, jedel meditsinalyq járdem shaqyrý, taýarlardy kedendik tazartý, QR Qarýly Kúshteriniń qyzmettik turǵyn úige muqtaj áskeri qyzmetkerlerin tirkeý, memlekettik ataýly áleýmettik kómekti taǵaiyndaý syndy mańyzdy qyzmetter qamtyldy.
Suraý júrgizý kezinde kelesidei negizgi printsipter saqtaldy: aiqyndyq, zańdylyq, obektivtilik, janjaqtylyq, shynaiylyq jáne beitaraptyq. Memlekettik qyzmet kórsetý sapasy aqparat, qoljetimdilik, qyzmetkerler, rásimder, merzimder, shyǵyndar, keri bailanys, nátije siiaqty kriterilermen baǵalandy. Memlekettik qyzmetterdi alý úshin respondentter standarttarǵa sáikes atalǵan qyzmetter kórsetetin organdar jumysyna bailanysty ár túrli qurylymdar men uiymdarǵa júgindi.
Suraý salý qorytyndysy boiynsha 14219 qyzmetalýshy bolsa, bul jartysynan kóbiniń (51,5%) sol jáne ózge de memlekettik qyzmet kórsetetin qyzmetberýshi ofisine júgingendigin anyqtap otyr. Al 40,3% jaǵdaiynda olar HQKO júgingendigin, tek sonyń 1,6% HQKO óz ózine qyzmet kórsetý aimaǵynda memlekettik qyzmetti ala alǵan. Taǵy qyzmetalýshylardyń 8,2% memlekettik qyzmetti ózderiniń mobildik qosymshasyndaǵy jáne kompiýterindegi portaldan alǵan.
Qoǵamdyq monitoring qorytyndysy boiynsha reitingte eń joǵary baǵany mynadai qyzmetter: «Memlekettik emes obligatsiialardy shyǵarýdy memlekettik tirkeý», «Ótýge ruqsattama berý jáne shekaralyq beldeýde bolý», «Tehnikalyq jáne kásibi bilim berý uiymdarynda oqyp jatqandarǵa jataqhana berý», «Qujattardy qabyldaý jáne jalpy bilim berý, negizgi orta, bastaýysh jalpybilimberý baǵdarlamalary boiynsha oqytý úshin vedomstvolyq baǵynyshtylyǵyna qaramastan bilim berý uiymyna qabyldaý», «Ekonomikalyq shoǵyrlanýǵa kelisim týraly ótinishterdi qaraý», «Taýrlardyń jiktelimi týraly aldyn ala sheshim qabyldaý», «Mektepke deiingi balalar uiymdaryna baǵyttaý úshin mektepke deiingi (6 jasqa deiin) balalardy kezekke qoiý» jáne «Iondaýshy sáýlelerdi generatsiialaityn qurylǵylar men qondyrǵylarmen jumys isteýge ruqsattama berý» aldy.
Aitarlyqtai tómen baǵamen baǵalanǵandar «Jedel meditsinalyq járdem», «Jyljymaityn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý», «Múgedekterdi sanatorly-kýrorttyq emdeýmen qamtamasyz etý», «Taýarlyq belgini tirkeý», «Múgedekterge olarǵa protezdik-ortopediialyq kómek kórsetý úshin qujattardy rásimdeý» jáne ózgeleri.
Qoǵamdyq monitoring qorytyndysy boiynsha memlekettik qyzmet kórsetý baǵytynda ortalyq organdardyń reitingi qalyptastyryldy. Olarda Ulttyq qaýipsizdik komiteti, Indýstriia jáne infraqurylymdyq damý ministriligi (ortasha ball 4,99 jáne 4,95 sáikesinshe) kóshbasshy bolyp tabylady. Reitingte sondai-aq Tsifrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi ministrligi, Energetika ministrligi, Ulttyq bank, Qorǵanys ministrligi, Ulttyq ekonomika ministrligi joǵary pozitsiialarda.
Negizinen azamattardyń narazylyǵy keri bailanys sapasynan, memlkettik qyzmet merzimi men shyǵynmen kórinis tapqan, sondai-aq qyzmetkórsetýshi qyzmetkerler quzireti men jedeldiginiń jetispeýshiligi.
Monitoring qorytyndysy boiynsha memlekettik qyzmet kórsetý tártibin jaqsartý, sonyń ishinde olardy jeńildetý, qujattar tizimi men merzimin qysqartý, sondai-aq biznes-protsesterdi avtomattandyrý jáne ońtailandyrý úshin usynymdar pysyqtaldy.
Turǵyndardyń memlekettik qyzmet kórsetý sapasy boiynsha qanaǵattanýy deńgeii 74,8% (besbaldyq baǵan boiynsha ortasha baǵa 4,73 baldy qurady) bolsa, bul ótken jylǵydan 2,4% joǵary (v 2018 jyly qanaǵattaný deńgeii 72,4% qurady).
Kórsetý sapasyn jaqsartý úshin memlekettik qyzmettiń aitarlyqtai bóliginiń áleýeti bar ekendigin atap kórsetý kerek. Turǵyndarǵa qyzmet kórsetýmen bailanysty "Azamattarǵa arnalǵan úkimet" memlekettik korporatsiiasy men memlekettik organdar jumysyn ońtailandyrý jónindegi jumystardy jalǵastyrý qajet. Bul jerde Memlekettik korporatsiia men memlekettik organdar arasyndaǵy sapaly ózarabailanys ta mańyzdy.
Ýákiletti memlekettik organdarǵa qatysty aitar bolsaq, onda elektrondyq memlekettik qyzmet kórsetý «bir tereze» qaǵidatyna tolyq sáikes kelýi jáne ákimshiliktik kedergilerge jol bermeýi tiis. Mysaly, elektrondyq ótinish bergende keibir jaǵdailarda qyzmetalýshynyń kórsetiletin qyzmet qorytyndysyn alý, qujattardy jetkizip berý jáne ózge de qyzmetter úshin memlekettik organdarǵa jeke barýyna týra keledi. Qyzmet kórsetýshiler bul málimetterdi memlekettik organdardyń bazasynan ózderi suratyp alýy qajet. Bul litsenziialardy, ruqsattamalardy, qorytyndylardy, anyqtamalardy jáne ózge de qujattardy jinaý men berýmen bailanysty kóptegen protsesterdi aitarlyqtai jedeldetýge jáne jeńildetýge múmkindik beredi.
Úide beriletin memlekettik qyzmetter tizimin keńeitý múmkindigin qarastyrý. Sondai-aq úiinde otyryp qyzmet alýǵa quqyǵy bar azamattar kategoriiasy tizimin keńeitý, óitkeni jasy boiynsha zeinetke shyqqandar, kópbalaly analar, sonymen qatar múgedekter úshin qyzmet kórsetý oryndaryna barý aitarlyqtai problemalarmen bailanysty.
Qoǵamdyq monitoring qorytyndysymen Memlekettik qyzmet ister jónindegi agenttiktiń www.qyzmet.gov.kz. saitynan tanysýǵa bolady.
