Monıtorıń barysynda 65 eń áleýmettik-mańyzdy degen memlekettik qyzmet kórsetýler qamtyldy. Olardyń ishinde – jyljymaıtyn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý, memlekettik áleýmettik járdemaqy taǵaıyndaý, mektepke deıingi balalar uıymdaryna baǵyttaý úshin mektep jasyna deıingi balalardy kezekke qoıý, jedel medısınalyq járdem shaqyrý, taýarlardy kedendik tazartý, QR Qarýly Kúshteriniń qyzmettik turǵyn úıge muqtaj áskerı qyzmetkerlerin tirkeý, memlekettik ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý syndy mańyzdy qyzmetter qamtyldy.
Suraý júrgizý kezinde kelesideı negizgi prınsıpter saqtaldy: aıqyndyq, zańdylyq, obektıvtilik, janjaqtylyq, shynaıylyq jáne beıtaraptyq. Memlekettik qyzmet kórsetý sapasy aqparat, qoljetimdilik, qyzmetkerler, rásimder, merzimder, shyǵyndar, keri baılanys, nátıje sıaqty krıterılermen baǵalandy. Memlekettik qyzmetterdi alý úshin respondentter standarttarǵa sáıkes atalǵan qyzmetter kórsetetin organdar jumysyna baılanysty ár túrli qurylymdar men uıymdarǵa júgindi.
Suraý salý qorytyndysy boıynsha 14219 qyzmetalýshy bolsa, bul jartysynan kóbiniń (51,5%) sol jáne ózge de memlekettik qyzmet kórsetetin qyzmetberýshi ofısine júgingendigin anyqtap otyr. Al 40,3% jaǵdaıynda olar HQKO júgingendigin, tek sonyń 1,6% HQKO óz ózine qyzmet kórsetý aımaǵynda memlekettik qyzmetti ala alǵan. Taǵy qyzmetalýshylardyń 8,2% memlekettik qyzmetti ózderiniń mobıldik qosymshasyndaǵy jáne kompúterindegi portaldan alǵan.
Qoǵamdyq monıtorıń qorytyndysy boıynsha reıtıńte eń joǵary baǵany mynadaı qyzmetter: «Memlekettik emes oblıgasıalardy shyǵarýdy memlekettik tirkeý», «Ótýge ruqsattama berý jáne shekaralyq beldeýde bolý», «Tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý uıymdarynda oqyp jatqandarǵa jataqhana berý», «Qujattardy qabyldaý jáne jalpy bilim berý, negizgi orta, bastaýysh jalpybilimberý baǵdarlamalary boıynsha oqytý úshin vedimistik baǵynyshtylyǵyna qaramastan bilim berý uıymyna qabyldaý», «Ekonomıkalyq shoǵyrlanýǵa kelisim týraly ótinishterdi qaraý», «Taýrlardyń jiktelimi týraly aldyn ala sheshim qabyldaý», «Mektepke deıingi balalar uıymdaryna baǵyttaý úshin mektepke deıingi (6 jasqa deıin) balalardy kezekke qoıý» jáne «Iondaýshy sáýlelerdi generasıalaıtyn qurylǵylar men qondyrǵylarmen jumys isteýge ruqsattama berý» aldy.
Aıtarlyqtaı tómen baǵamen baǵalanǵandar «Jedel medısınalyq járdem», «Jyljymaıtyn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý», «Múgedekterdi sanatorly-kýrorttyq emdeýmen qamtamasyz etý», «Taýarlyq belgini tirkeý», «Múgedekterge olarǵa protezdik-ortopedıalyq kómek kórsetý úshin qujattardy rásimdeý» jáne ózgeleri.
Qoǵamdyq monıtorıń qorytyndysy boıynsha memlekettik qyzmet kórsetý baǵytynda ortalyq organdardyń reıtıńi qalyptastyryldy. Olarda Ulttyq qaýipsizdik komıteti, Indýstrıa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstriligi (ortasha bal 4,99 jáne 4,95 sáıkesinshe) kóshbasshy bolyp tabylady. Reıtıńte sondaı-aq Sıfrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi, Energetıka mınıstrligi, Ulttyq bank, Qorǵanys mınıstrligi, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi joǵary pozısıalarda.
Negizinen azamattardyń narazylyǵy keri baılanys sapasynan, memlkettik qyzmet merzimi men shyǵynmen kórinis tapqan, sondaı-aq qyzmetkórsetýshi qyzmetkerler quzireti men jedeldiginiń jetispeýshiligi.
Monıtorıń qorytyndysy boıynsha memlekettik qyzmet kórsetý tártibin jaqsartý, sonyń ishinde olardy jeńildetý, qujattar tizimi men merzimin qysqartý, sondaı-aq bıznes-prosesterdi avtomattandyrý jáne ońtaılandyrý úshin usynymdar pysyqtaldy.
Turǵyndardyń memlekettik qyzmet kórsetý sapasy boıynsha qanaǵattanýy deńgeıi 74,8% (besbaldyq baǵan boıynsha ortasha baǵa 4,73 baldy qurady) bolsa, bul ótken jylǵydan 2,4% joǵary (v 2018 jyly qanaǵattaný deńgeıi 72,4% qurady).
Kórsetý sapasyn jaqsartý úshin memlekettik qyzmettiń aıtarlyqtaı bóliginiń áleýeti bar ekendigin atap kórsetý kerek. Turǵyndarǵa qyzmet kórsetýmen baılanysty "Azamattarǵa arnalǵan úkimet" memlekettik korporasıasy men memlekettik organdar jumysyn ońtaılandyrý jónindegi jumystardy jalǵastyrý qajet. Bul jerde Memlekettik korporasıa men memlekettik organdar arasyndaǵy sapaly ózarabaılanys ta mańyzdy.
Ýákiletti memlekettik organdarǵa qatysty aıtar bolsaq, onda elektrondyq memlekettik qyzmet kórsetý «bir tereze» qaǵıdatyna tolyq sáıkes kelýi jáne ákimshiliktik kedergilerge jol bermeýi tıis. Mysaly, elektrondyq ótinish bergende keıbir jaǵdaılarda qyzmetalýshynyń kórsetiletin qyzmet qorytyndysyn alý, qujattardy jetkizip berý jáne ózge de qyzmetter úshin memlekettik organdarǵa jeke barýyna týra keledi. Qyzmet kórsetýshiler bul málimetterdi memlekettik organdardyń bazasynan ózderi suratyp alýy qajet. Bul lısenzıalardy, ruqsattamalardy, qorytyndylardy, anyqtamalardy jáne ózge de qujattardy jınaý men berýmen baılanysty kóptegen prosesterdi aıtarlyqtaı jedeldetýge jáne jeńildetýge múmkindik beredi.
Úıde beriletin memlekettik qyzmetter tizimin keńeıtý múmkindigin qarastyrý. Sondaı-aq úıinde otyryp qyzmet alýǵa quqyǵy bar azamattar kategorıasy tizimin keńeıtý, óıtkeni jasy boıynsha zeınetke shyqqandar, kópbalaly analar, sonymen qatar múgedekter úshin qyzmet kórsetý oryndaryna barý aıtarlyqtaı problemalarmen baılanysty.
Qoǵamdyq monıtorıń qorytyndysymen Memlekettik qyzmet ister jónindegi agenttiktiń www.qyzmet.gov.kz. saıtynan tanysýǵa bolady.
