Balanyń tárbıesi otbasynan bastalady, biraq ol tárbıeniń qundylyqtaryn arttyratyn bilim ordasy bolsa, bul oshaqtyń jany men júregi – muǵalim. Sondyqtan otbasynan keıingi balanyń tárbıesi mektepte, odan keıin orta jáne joǵary bilim berý oryndarynda qalyptasady.
Jaqsy ustaz óz shákirtine árqashanda úlgi bolyp qalady. Osy bir qanatty sózdiń aıasynda ulyq tárbıeniń barlyǵyn shákirt tárbıeleý jolyna jumsap kele jatqan Alakól gýmanıtarlyq tehnıkalyq kolejiniń arnaıy pán muǵalimi Julqaıdarova Jadyra Sanatqyzy. Meniń oıymsha, jaqsy ustazda birinshiden, tereń bilim bolýy tıis. Al sodan keıin úlken júrek bolýy kerek. Sebebi, barlyq bilimgerdiń erkeligin kóterip, árbir stýdentti ózine tarta bilý jáne ony tyńdaı bilý ár adamnyń qolynan kele bermeıtin jaýapty is. Dál osyndaı úlken júrek pen shákirtine degen sheksiz mahabbat J.Julqaınarovanyń boıynan tabyla bilgen altyn qasıet desem artyq aıtqanym emes.
Mamandyq aınalamyzda jeterlik, biraq kez-kelgen mamandy maman qylatyn ustaz. Ol kisilerdiń eńbegin baǵalap, ózderin syılap, qurmet tutý ár shákirttiń mindeti. Sebebi, ustazdyq ońaı mamandyq emes. Osy oraıda, ustazdyq jolynda talaı túlekterdi jańa belesterge jetelep, qanat qaqqyzyp, bilim nárimen sýsyndatyp, qoǵamdyq ómirden qalys qaldyrmaı eńbek etip kele jatqan Jadyra Julqaınarova búginde ınjener – mehanık, «Jol – qurylys mashınalaryn tehnıkalyq paıdalaný túrleri» mamandyǵy boıynsha jas túlekterdi daıarlaýda. Sonymen qatar, kýratorlyq qyzmetti de birge alyýda. Óziniń eńbek jolynda respýblıkalyq, oblystyq, aýdandyq dodalarda baq synap, júldeli oryndardy ıelenip keledi. Búginde aıaýly jar, úlgili kelin bolyp otyrǵan Jadyra Julqaınarova tórt balanyń ardaqty anasy. Muǵalimdik qyzmetpen qatar, úı jumystaryna da úlgerip, óziniń jeke áýesqoılyǵyn da (Hobbı) órge domalatyp otyr. Deıim jurttyń ystyq yqylasyna bólenip úlgergen ulaǵatty ustazdyń jeke súıer hobbıi jemis – jıdekterden fýrshet jasaý bolyp tabylady eken. Jalpy, merekelik dastarhanǵa sán beretin fýrshet ataýly dúnıeni jemis – jıdekterden bezendirý arqyly kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp júrgeni de ras.
«Ustaz bolý – júrektiń batyrlyǵy, ustaz bolý – sezimniń aqyndyǵy»- degendeı ustazdyń mindeti aýyr, sonymen qatar jaýapkershilikti talap etetin jumys. Shydamdylyq pen tózimdilik qasıetteri ustaz mamanyna aýadaı qajet. Elimizde oryn alǵan epıdahýalǵa baılanysty qashyqtyqtan oqytý kezińde de ustazdarymyz qıyndyqqa des bermeı, stýdentterdiń tolyqqandy bilim alýyna bar kúsh – jigerin sala bildi. Ustaz – óz kásibin, barlyq shákirtin sheksiz súıetin adam. Osy súıispenshiliginiń arqasynda shákirtterin alǵa jeteleıdi, baǵyt-baǵdar beredi, shabyttandyrady, iske batyl jáne senimdi qarap kirisýine septigin tıgizedi. Ustaz únemi lúpildep soǵyp turǵan júrektiń jadynda saqtalady. Shákirt pen ustaz arasyndaǵy syılastyq, ózara qamqorlyq sezimderi shákirtiniń shyńdalýy men bilim nárimen sýsyndaýyna septigin tıgizedi.
Qasıet ARSTAN,
Alakól aýdany ákiminiń
baspasóz-hatshysy
