Ótken aptada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Atyraý qalasynda Ulttyq quryltaıdyń kezekti otyrysyn ótkizip, Úkimetke halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar tapsyrma berdi. Aıtalyq, úshinshi ret uıymdastyrylǵan Ulttyq quryltaı «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» degen atpen uıymdastyrylyp, el ómirine yqpal etetin mańyzdy máseleler talqyǵa tústi.

Aıtýly jıynnan keıin Premer-Mınıstr Oljas Bektenovtiń jetekshiligimen Úkimettiń keńesi ótip, quryltaıda kóterilgen sharalardy tez arada júzege asyrýǵa qatysty mańyzdy máseleler talqylandy. Osylaısha, Ulttyq quryltaı elimizdegi mádenı-rýhanı máselelerdi talqylaıtyn ǵana emes, sonymen qatar áleýmettik-ekonomıkalyq túıtkilderdiń túıinin tarqatatyn mańyzdy dıalog alańyna aınalǵanyna kózimiz jetti.

Osy rette Dalanews.kz aqparattyq agenttigi Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń basqarýshy dırektory Baýyrjan Muqanovqa habarlasyp, Ulttyq quryltaıda kóterilgen mańyzdy máselelerdi Úkimettiń qalaı júzege asyratyny jaıynda az-kem suhbattasqan edi. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.

– Baýyrjan Ǵalıaqbaruly, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıda halyqtyń turmys jaǵdaıyn kóterý maqsatynda «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» bastamasy aıasynda Úkimetke halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýdy tapsyrdy. Budan jylyna bir ótetin Ulttyq quryltaı mańyzdy dıalog alańyna aınaldy dep aıtýǵa bola ma?

– Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıdyń «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» dep atalýy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqtyń turmystyq jaǵdaıyn jasqartýǵa baǵyttalǵan irgeli bastama ekenin meńzeıdi.

Al bul bastamanyń Atyraýdaǵy jıynda kóterilýinen el ómirinde Ulttyq quryltaıdyń óz orynyn oıyp turyp alǵanyn baıqaımyz.

Budan basqa, «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» bastamasynyń halyqtyń turmysyn jaqsartýdaǵy áleýmettik qyrynan bólek, onyń halyqtyń oılaý júıesin moraldyq-psıhologıalyq jańa deńgeıge kóterýdi kózdeıdi. Aldaǵy ýaqytta el azamattary adal eńbek etip, tabysyn adalynan tabý moraldyq qundylyqqa aınalsa, elimiz qarqyndy damý jolynan aınymasy anyq.

Sondyqtan bul bastamanyń áleýmettik qyrymen qatar, moraldyq mańyzy da tym joǵary ekenin aıtqym keledi. Osylaısha, Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev Atyraýda ótken quryltaıda «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» bastamasy arqyly el azamattaryna mańyzdy ıdeologıalyq strategıa usynyp otyr. Óıtkeni adaldyq adam ómiri men memleket negizin qalaýda mańyzdy prınsıp ekenin árbir adam esten shyǵarmaýy tıis.

Qazaqstan ekonomıkalyq turǵydan qýatty elge aınalýy úshin birinshi kezekte adaldyq prınsıpin ustanýy shart. Sol kezde biz kózdegen maqsat-muratymyzǵa qınalmaı jetetin bolamyz. Elimizdiń qýatty elge aınalýy úshin resýrstyq múmkindigi jetkilikti. Jetpeı turǵany adaldyq prınsıpi edi. Endi ol da memleketimizdiń mańyzdy ıdeologıalyq baǵdarshamyna aınalyp otyr. 

Aldaǵy ýaqytta Memleket basshysy usynǵan bul ıdeologıalyq bastamany Úkimet jan-jaqty damytyp, halyqtyń sanasyna sińirý mańyzdy.

Ol úshin atqarýshy bılik pen ákimdikter halyqtyń turmys jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan sharýalardy sapaly túrde atqaryp, halyqtyń senimine ıe bolýy kerek. Sol kezde elimizde Prezıdent usynǵan Adaldyq ıdeologıasy tamyryn tereńge jaıyp, el damýyna serpin beredi.

Osy rette Prezıdent usynǵan Adaldyq prınspi qazaq qoǵamyna jat emes. Óıtkeni Prezıdent usynǵan ıdeıa Abaı atamyzdyń Tolyq adam konsepsıasymen úndes ekenin aıtqym keledi. 

– Ulttyq quryltaıdan keıin Oljas Bektenov bastaǵan Mınıstrler kabıneti keńes ótkizip, «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» bastamasyn júzege asyrý máselesin talqylaǵanyna kýá boldyq. Keńes barysyn baqylaǵanymyzda Úkimet aldaǵy ýaqytta halyqty baspanamen qamtý máselesine basa mán beretinen baıqadyq. Bilikti maman retinde osyǵan deıin halyqty baspanamen qamtý jumysyna óz baǵańyzdy bere ketseńiz.

– Halyqty baspanamen qamtý elimiz úshin ózekti máselelerdiń biri. Bul baǵyttaǵy jumystyń eshqashan tolastamaıtynyn túsinýimiz kerek. Iá, buǵan deıingi halyqty baspanamen qamtý jumystarynda qatelikter ketti. Bul rette úleskerlerdiń alaıaq kompanıalarǵa aldanyp qalýyn aıtsaq ta jetip jatyr.

Óz basym budan Úkimet sabaq aldy dep esepteımin. Aldaǵy ýaqytta halyqty baspanamen qamtý isi Adaldyq prınsıpimen iske asýy kerek. Buǵan memlekettik deńgeıde qabyldaǵan zańnamalar kepildik berýi shart.

BUU-nyń nusqaýlyǵy boıynsha ár adamnyń turǵynjaıy 30 sharshy/metrden kem bolmaýy kerek. Al bizdegi kórsetkish dál qazir 22,6 sharshy/metrdi quraıdy. Demek, Úkimetimizdiń álemdik deńgeıdegi kórsetkishke umtylýy zańdylyq. 

– Táýelsizdik jyldary úlken qalalarda turǵyn úı máselesi aıtarlyqtaı oń sheshimin tapty. Qalaı oılaısyz, endi qalalyq jerlerdegi turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrýdy qurylys kompanıalaryna qaldyryp, memlekettiń bul baǵyttaǵy qarjysyn monoqalalar men aýyl-aýdandarǵa baǵyttaýǵa bola ma?

– Iá, sońǵy jyldary Astana men Almatyda halyq úshin kóptegen turǵyn úı salyndy. Áńgime arasynda Qazaqstandaǵy halyqtyń baspanamen qamtý mólsheri ár adamǵa shaqqanda 22,6 sharshy/metr ekenin aıttyq qoı.

Bul kórsetkishti elimizdiń basty qalalary Astana men Almatyǵa qaratyp aıtýǵa da bolady. Al monoqalalar men ózge qalalarda bul kórsetkish áldeqaıda tómen. Sondyqtan halyqty turǵyn úımen qamtý isi aldaǵy onshaqty jylǵa deıin mańyzyn joımaıtynyn baıqaýǵa bolady.  

Buǵan deıin elimizde monoqalalardy damytýǵa qatysty memlekettik baǵdarlamasy júzege asty. Munyń arqasynada turǵyn úıden bólek, monoqalalardyń komýnaldyq sharýashylyq salasy, halyqtyń kásipkerlikpen aınalysýyna qoldaý kórsetildi. Óz basym qolǵa alynǵan bul sharýalar óz jemisin berdi dep aıta alamyn. Qazirgi tańda elimizde 27 monoqala bar. Onda 2 mıllıonnan astam halyq turady.

Aldaǵy ýaqytta Úkimet elimizdegi kishi qalalarǵa da tıisti deńgeıde kóńil bólýi kerek dep esepteımin. Derek kózderine nazar aýdarsaq, búginde el aýmaǵynda 41 kishi qalada 1,8 mıllıon halyq turatynyn baıqaýǵa bolady. Búginde kishi qalalardy damytý isi de kezek kúttirmeıtin mańyzdy isterdiń biri. Bul rette halyqtyń qanshalyqty tyǵyz qonystanǵanyna basa mán berýimiz kerek. Aıtalyq, Almaty oblysy boıynsha alyp qarasaq 2022 jylǵy málimet boıynsha, Raıymbek aýdanynda baspanamen qamtýdy bir adamǵa shaǵyp qaraǵanda 15,9 sharshy/metr ekenin baıqaýǵa bolady. Al Almatynyń irgesindegi Talǵar qalasynda bul kórsetkish 25,4 paıyzdy qurasa, oblys ortalyǵy Qonaev qalasynda 22,9 sharshy/metrdi quraıdy. Eger Úkimet halyqty baspanamen qamtý isin qolǵa alǵan sátte osy kórsetkishterdi basshylyqqa alyp, adaldyq prınsıpine saı áreket etýi mańyzdy.

Budan basqa, aldaǵy ýaqytta Úkimet elimizdegi mıgrasıalyq úrdisterge tereń taldaý jasaý kerek. Óz basym mundaı taldaýlardyń qorytyndysy el ishinde áleýmettik teńsizdiktiń aldyn alady. Bul baǵyttaǵy zertteýlerdiń qorytyndysy tek turǵyn úı máselesine qatysty máselelerdi sheship bermeıdi. Sonymen qatar óndiris pen aýyl sharýashylyǵyna qatysty mańyzdy máselelerdi oń baǵytta sheshýge septigin tıgizetinine senimdimin.

– Baýyrjan Ǵalıaqbaruly, qaı sala bolmasyn, osyǵan deıingi memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrýda keshendi zertteý bolmaǵan soń, biz oılaǵandaı nátıje bermedi dep aıtýǵa bola ma? Jalpy, mańyzdy memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrýdyń mehnızmi keshendi zertteýdiń nátıjelerine súıenbeı me?

– Durys aıtasyz, kez kelgen dúnıeni iske asyrmaı turyp, ony zerttep-zerdelep alý mańyzdy. Esińizde bolar, elimizdegi eń alǵash turǵyn úı baǵdarlamalaryn iske asyrǵanda turǵyn úıge qajetti qurylys materıaldarynyń kópshiligi ózimizde shyqpaıtyny úı baǵasynyń qubylýyna áser etti. Osydan keıin Úkimet qazaqstandyq úles máselesi kún tártibine shyǵyp, elimizde qurylys materıaldaryn óndiretin kompanıalar paıda bola bastady. Áý basta qarapaıym sementtiń ózi turǵyn úı baǵasyna qanshalyqty áser etkeni esińizde shyǵar. Artynsha, el aýmaǵynda birneshe sement zaýyty paıda bolǵannan keıin bul másele ózdiginen sheshildi. Qazirgi tańda «sement turǵyn úı qurylysyna qolbaılaý bolyp otyr» dep eshkim aıta almaıdy. Sol sıaqty úleskerlerdiń máselesi elimizdegi qurylys kompanıalarynyń suryptalýyna jáne bul baǵyttaǵy zańnamanyń jetilýine septigin tıgizdi. Osy turǵydan alyp qarasaq, qazir elimizde turǵyn úı qurylysyn júrgizý isi zańnamalyq jáne materıaldyq turǵydan aıtarlyqtaı damyǵanyn baıqaýǵa bolady. Aldaǵy ýaqytta bul iske Adaldyq prınsıpimen qarasaq, bul saladaǵy jemqorlyq pen ózge kemshilikterdi joıýǵa bolady dep esepteımin.

– Áńgimeńizge raqmet!