Naǵashybek Qapalbekuly, jazýshy, IýNESKO Mádenıetterdi jaqyndastyrý ortalyǵynyń bas ǵylymı qyzmetkeri:
«Túrkistandy túletý – «Máńgilik El» ıdeıasynyń bir parasy»
Túrkistan – Qazaq handyǵynyń astanasy, túrki dúnıesiniń rýhanı ortalyǵy. Qazaqstannyń tarıhı týrızm oshaǵy sanalatyn Túrkistannyń týrıserdi tartýǵa áleýeti zor. Tek qana tarıhı týrızm aıasynda ǵana emes, áleýmettik mádenı, saıahattaý maqsatynda etnotýrızm aıasynda týrıserdi tarta alady. Túrkistan qalasynyń tarıhı-mádenı týrızminiń damýyna Úkimet meılinshe mol nazar aýdara bastady. Bul degenimiz – týrızm arqyly tek tabys alyp kelý ǵana emes, Túrkistandaı kıeli jerdi álemge tanytyp, pash etý emes pe?!
Osydan eki jyl aldyn, Túrkistan qalasy oblys ortalyǵy mártebesin alǵan bolsa, búginderi jańasha kelbette, jańasha naqyshta kerbezdenip keledi. Endigi basty mindet – Túrkistandy óziniń tarıhı ornyna sáıkes bıikke kóterý. Kıeli shahardyń bolashaqta Halyqaralyq týrısik orynǵa aınaldyrý úshin jańadan qonaqúıler, baseınder, sýburqaqtar salý, joldardy túzetý, aımaqty kógaldandyrý, orta jáne kishi kásipkerlikti damytý, tarıhı tulǵalardyń eskertkishterin turǵyzý, saıabaqtardy kórkeıtý, onyń aýmaǵyn abattandyrý úshin kóptegen sharalardy júzege asyrý qajet. Ata-babadan mıras bolyp qalǵan ulttyq qolónerdi jańǵyrtyp, ony jańa sáýlet ónerimen ushtastyryp, úndestirimiz kerek. Jańadan salynatyn ǵımarattar, sporttyq saýyqtyrý keshenderi, záýlim mádenıet ortalyqtary, turǵyn úıler, ákimshilik-iskerlik ortalyq jáne kitaphana keshenderi de qala kelbetine erekshi kórik syılap, tańǵajaıyp Túrkistannyń kórki kóz aldymyzda jańaratynyna shúbá joq.
Keshegi aıdaı álemge áıgili bolǵan Elordamyzdan keıin búgingi Túrkistanǵa erekshe kóńil bólinýi − ult keleshegi aldyna qoıylyp otyrǵan úlken meje dep sanaımyn. Túptep kelgende, osy aıtyp otyrǵan Túrkistan qalasy berisi qazaqtyń, arysy kúlli túrkiniń qaıta órleýiniń, qaıta dáýirleýiniń, qaıta jańǵyrýynyń aıqyn mysaly dese de bolady. Sebebi, halyqty oıatý úshin, tarıhty oıatý kerek. Elbasy N. Nazarbaevtyń tarıhı sanany jańǵyrtý úshin jyl saıyn tereńnen qozǵap maqala jazýy, ulttyq rýhtyń, tarıhı sananyń qozǵalýyna erekshe ról oınaıtyn Túrkistandy túletýdi maqsat tutýy – «Máńgilik El» ıdeıasynyń bir parasy dep túsinemiz.
Qulahmet Baıjigitov, Q.A.Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń botanıkalyq baq dırektory, bıologıa ǵylymdarynyń doktory:
«Túrkistan Halyqaralyq deńgeıdegi týrızmi damyǵan úlken rýhanı ortalyqqa aınalýǵa qaýqarly»
Kıeli Túrkistan qalasynyń Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy bolǵanyna búkil el bolyp qýandyq desem artyq aıtpaǵandyq bolar. Kúlli Túrki jurtyn bir ortalyqqa uıystyratyn Túrkistan ataýy qashan da kıeli uǵym ekenin umytpaǵan lázim. Búginde óńir qarqyndy damýdyń dańǵylyna túsip, oblys ortalyǵy jańa keıipke enip keledi. Keleshekte Túrkistan qalasynyń bir ǵana bizdiń elge emes, túrki álemi halyqtarynyń basyn biriktiretin, qazaqtyń kóne tarıhyn álem jurtshylyǵyna tanytatyn, Halyqaralyq deńgeıdegi týrızmi damyǵan úlken rýhanı ortalyq bolaryna senimim mol.
Elimizdegi halyq sany kóp óńirdiń biri bolyp sanalatyn Túrkistannyń demografıalyq ósim kórsetkishi de joǵary ekenin ańǵarýǵa bolady. 2020 jyldaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýy da kóńil kónshitedi. Oblysta 168,7 mlrd teńgeniń ónerkásip ónimi óndirilip, naqty kólem ındeksi ótken jylmen salystyrǵanda 109,1 %-dy quraǵan. Tartylǵan ınvestısıa 160 mlrd teńge kóleminde bolyp otyr. Bul degenińiz artylǵan senim men úkilegen úmittiń zor ekenin ańǵartsa kerek-ti.
Oblystyń damý dańǵylyndaǵy negizgi draıveri bolyp sanalatyn aýyl sharýashylyǵynda da aıtarlyqtaı ózgeshelikter bar. Bıylǵy kúni aýyl sharýashylyǵyndaǵy jalpy ónim kólemi 110,0 mlrd teńgeni qurap, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2,5%-ǵa artqan. Onyń ishinde ósimdik sharýashylyǵy – 18,3 mlrd teńgeni (100,0%) qurasa, mal sharýashylyǵy 90,8 mlrd teńgeni ıaǵnı 102,8%-dy qurap otyr. Óńirde 71,1 myń tonna et (tirideı salmaqta), 221,1 myń tonna sút, 65,2 mln dana jumyrtqa óndirilgen. Bul respýblıka boıynsha aldyńǵy qatardaǵy kórsetkish bolyp sanalady. Jalpy, oblys retinde qurylǵaly beri egis kólemi 12 myń gektarǵa artqan. Bul atalmysh kórsetkishter osy mejemen toqtalyp qalady degen sóz emes. Aldaǵy ýaqytta da ekonomıkanyń ósýi men damýyna septesetin talaı bastamalar kóteriledi degen senimdemin.
Aıtylar sóz ben jetkizer pikir sheksiz. Eń bastysy, tektiliktiń tórine aınalǵan Túrkistannyń gúldenýi – barshamyzǵa ortaq ekenin kókirek kúmbezimizben sezine bileıik.
Qoryta aıtqanda, Túrkistan týraly Sherhan Murtazanyń sózimen tarqatsaq, «Ár eldiń, eger ol óz tarıhyn, óz mádenıetin, óz namysyn baǵalaı biletin el bolsa, pir tutatyn bir mekeni bolady. Mysaly, ol ózbekterde – Samarqan, Buhara. Orystarda – Sýzdal, Vladımır. Iranda – Mashhat. Al, biz, qazaqtar úshin sondaı rýhanı alyp – Túrkistan» deıdi. Rasynda da búkil qazaq, tipti túrki álemi, ıisi musylman qaýymy táý etetin Túrkistannyń tyńnan túren salatyn kezi de keldi dep sanaımyz. Óıtkeni ol – Túrki jurtynyń ótkeni men búginin baılanystyratyn rýhanı úndestik ispettes.
Ázirlegen, Tımýr ATABAEV
