Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha 20 kórsetkishtiń 18-i boıynsha joǵary nátıjege qol jetkizgen. Sonymen qatar óńirdiń densaýlyq saqtaý salasyna 13,7 mlrd teńge baǵyttalypty. 2020 jylǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamalar tórt nysanaly ındıkatorǵa, ıaǵnı mindetterge baǵyttalǵan. Olar: azamattardyń ortasha ómir súrý uzaqtyǵyn 73,21 jasqa deıin arttyrý, júrek-qan tamyry, onkologıalyq, sozylmaly respıratorlyq aýrýlardan jáne qant dıabetinen mezgilsiz qaıtys bolǵandar sanyn 18,86%-ǵa deıin tómendetý, ana ólimin 17,1%-ǵa deıin azaıtý, 1 myń tiri týǵanǵa shaqqandaǵy náreste ólimin 10,1%-ǵa deıin tómendetý.
Oblys ákimi Ómirzaq Shókeevtiń qoldaýymen óńirdegi medısına salasyn damytýǵa barynsha kúsh salynǵan. Túrkistan oblystyq qoǵamdyq densaýlyq basqarmasy basshysy Marat Pashımovtyń aıtýynsha, eń birinshi kezekte ana men bala saýlyǵy, jansaqtaý jáne ota jasaý men jedel járdem qyzmetin kúsheıtýge basymdyq berilgen.
Medısınalyq uıymdardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jabdyqtaý maqsatynda 2,5 mlrd. teńgege 205 dana medısınalyq tehnıka satyp alynǵan. Memlekettik-jekeshelik áriptestik tetigi arqyly 9 feldsherlik ambýlatorıanyń qurylysy júrgizilip, onyń 5-ýi paıdalanýǵa berilse, bıyl tórteýi ashylady.
Túrkistan oblysynda 73% medısınalyq uıymdar medısınalyq aqparattyq júıesine qosylǵan. Qazirgi tańda oblys boıynsha 2 medısınalyq aqparattyq júıesi (DAMÝMED, KÓMEK) jumys jasaýda. Búgingi tanda oblys boıynsha dáriger men orta býyndy medısınalyq qyzmetkerlerdiń jumys oryndary kompúterlik tehnıkamen jabdyqtaý 100% quraıdy.
Oblys boıynsha 100% elektrondyq densaýlyq pasporttary jasaqtaldy. 400 myńǵa jýyq adam mobıldi qosymshasyn paıdalanady. Jyl sońynda 10,5 myńnan astam túrkistandyq dárigerdiń qabyldaýyna jazylǵan.
