Saıasattanýshy Seıdahmet Quttyqadam osydan 8 jyl buryn jaryq kórgen «Qazaq dramasy» atty eńbeginde Toqaevty murager dep atap, onyń tusyndaǵy Qazaqstan gúldengen memleketke aınalady degen tujyrym jasaǵan eken.

---

Dalanews.kz Toqaevtyń bılikke kelerin kúni buryn sezgen sarapshynyń eńbegin aýdaryp basýǵa asyqty.



Toqaevtyń bılikke kelerin bilgen Quttyqadam myrzanyń gúldengen Qazaqstanǵa qatysty boljamdary da aqıqatqa aınalsyn dep tiledik. Osydan 8 jyl buryn Seıdahmet myrza búı degen eken...

...

Nazarbaevtyń taǵy bir merzimge saılanar túri bar ma? Bul oǵan kerek pe ózi? Taqta tapjylmaı otyrǵanyna 22 jyl toldy. Menińshe oǵan oryntaǵyn emes, ózinen keıin qandaı mura qaldyraryn kóbirek oılaný kerek.

Mundaı kezde Den Sáopındi mysalǵa keltiredi. Bılikten ketse de yqpalyn joǵaltpaı, Qytaıdyń aldaǵy 50 jylǵy damýyn aıqyndap ketken osy aqsaqal-tuǵyn.

Jalpy mundaı mysal jetkilikti. Lý Kýan Iýdan bastap Sharl de Gollge deıin aralyqty súzip shyǵýǵa bolady.

Biraq dál osy Sápınniń úlgisi elden erek. Nazarbaev sonyń jolyn qaıtalatyn aıryqsha múmkindikke ıe.

Kúnderdiń kúni qalasa da, qalamasa da tizgindi basqa bireýge tapsyrady. Nazarbaev Brejnevtyń soqpaǵymen júrýdi hosh kóredi dep oılamaımyn.

Ol der kezinde jáne ádemi ketýi kerek. Alysqa barmaı Borıs Elsınnen úlgi alsa jetip jatyr. Ol Nazarbaevqa qaraǵanda áldeqaıda erte ketti bılikten.

Iá onyń ornyna otyrýdan dámeli jurt kóp. Biraq semizdikti qoı ǵana kóteredi emes pe?

Nazarbaevtan keıingi Prezıdent kim bolady?

 Bul saýal biz úshin ómir men ólim máselesi. Eldiń bolashaǵy, siz ben bizdiń erteńimiz osy suraqtyń tóńiregine tirelip tur.  Bul birinshi kezekte Nazarbaevty tolǵandyrýy tıis.

Onyń tóńiregindegi biraz saıasatkerdi jaqsy bilemin, olardyń áleýetimen tanyspyn. Olardyń múmkindigin paryqtaı alar deńgeıim bar.

Týrasyn aıtqanda bul oryntaqqa 100 paıyz saı keletin tulǵa joq. Qolda barǵa qanaǵat qylýǵa týra keledi.

Meniń usynysym keıbireýge unamaýy múmkin, keıbireýdiń qulaǵyna túrpideı tıip, kekireıe qaraýy ǵajap emes. Alaıda mundaı paıymdaǵy azamattarǵa aıtar argýmentim bar!

Dál qazir Nazarbaevtyń murageri bolýǵa laıyq birden-bir tulǵa – Qasym-Jomart Toqaev.

NEGE?

Toqaev. Onymen 92 jyly tanystym. Qytaıǵa birge bardyq. Ol tustary Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary edi. Birden ish tarttym. Sóz saptaýynan-aq biz biletin sheneýnikterden oq boıy ozyq turǵanyna kózim jetti.

Kánigi dıplomatqa tán minezi bar-tyn. Talǵap, tańdap sóıleıtin. Onymen áńgime-dúken qurǵannyń ózi ǵanıbet edi (keıin bizdegi saıası orta buzdy, tuıyqtaldy).

Beıjiń saparynda áıgili Tánanmen alańyn kórgim keldi. Alaıda reglamentten asyp kete almadym. Buıymtaıymdy Toqaevqa aıttym. «Qytaılar jospardan aýytqyǵandy unatpaıdy. Áıtkenmen táýekel, kóligime otyryńyz, alyp baraıyn», – dedi. Alyp bardy. Basqan izdi ańdyp otyrǵan qytaılar muny jaqtyrǵan joq, álbette. Áıtkenmen olardyń Toqaevqa degen qurmeti erekshe edi. Úndegen joq. Baıqamaǵan syńaı tanytty.

Budan keıin de baılanysyp otyrdyq. Talaı ret hat-habar almastyq. Suhbat bermeımin dep bura tartqan kezi bolǵan joq. Birde-bir ret bas tartqan emes.

TÁRTİPTİ SAIASATKER

Toqaevtyń saıasatta túgi joq. Áldekimmen baılanys ornatyp, ámpeı-jámpeı bolýǵa tyryspaıdy. Qandaı da bir saıası qurylymnyń jetekshisi emes. Saıasattaǵy atyshýly, ákimshil, ámirshil klandardan aýlaq júredi.

Arqa súıer qýatty qarjy bazasy bolǵan emes. Aıdaýyna júrip, aıtqanyna kónetin  mass-media-sy joq. Áldekimderdeı bılikke es-aqylsyz umtylmaıdy. Saıası opponetin jer betinen joq qylyp jiberer merez minezi taǵy joq. Popýlıs emes.

Bálkim basqa elde mundaı saıasatker shetqaqpaı kórip, bıliktiń etek jaǵynda júrer me edi.

Alaıda bizdiń elde Toqaevtyń «kemshiligi» basymdyqqa aınalyp otyr.

Nege deısiz be?

Nazarbaev ketken jaǵdaıda «ornyma otyrǵyzam-aý» degen birsypyra kandıdattyń arasynda Toqaev ta bar.

Toqaevty táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap muqıat baqylap júrmin. Osy ýaqqa deıin onyń saıası portretin jasap, qaıratkerlik qyzmetin san ret súzgiden ótkizdim.

Toqaev – qalyptasqan, tolysqan saıasatker. Maǵan onyń saıası ustanymy qupıa emes.

Toqaev bılikke kelgen jaǵdaıda Qazaqstanda naqty qandaı ózgeris bolaryn myna menen surańyzdar. Bul boljam emes!

Ol tártipti saıasatker. Eger ol murager atansa Nazarbaevqa bergen ýádesin túgeldeı oryndaıdy. Iá, Nazarbaevtyń kemshiligi kóp. Biraq jaqsylyǵyn da kóre bilý kerek.

Qytaı dástúrin jetik biletin azamat retinde sol prınsıpke súıenip, sertten aýytqymaıdy.

Toqaev bılikke kelse, Qazaqstanda kelesideı ózgeris bolady:

1. Toqaev Nazarbaevtyń ımıjine nuqsan keltirmeý úshin bar kúshin salady. Sebebi búgingi jetistigi úshin ol Nazarbaevqa qaryzdar. Prezıdent bolǵan kúnde de Nazarbaevpen aqyl-keńesip, talap-tilegine qulaq asady.


2. «Nur-Otan» Toqaevqa muragerlikke qalady. Ol partıany tolyq túrlendirip, qaýyrt aýys-túıis jasaıdy. Sóıtip zaman úrdisine jaýap beretin jańa kózqarastaǵy salmaqty saıası kúshke aınaldyrady.


3. Saıasatta alǵashqy ýaqytta Nazarbaevtyń súrleýinen aýytqymaıdy. Keıin kele óz strategıasyn saılap, eldegi iri degen saıası partıalardyń sózine qulaq túredi.


4. Onyń tusynda opozısıany tunshyqtyrý túsinigi kelmeske ketedi. Opozısıa ókilderi Parlamentten oryn alady. Qarsy taraptyń talapty, daryndy degen ókilderin Úkimet quramyna qosady.


5. Bızneste básekege beıim orta qalyptastyryp, barlyǵyna teń múmkindik beredi. Bıznestegi barymta-syrymta Toqaevtyń tusynda sap tyıylady.


6. Kúni keshege deıin salyqtan bosap, bilgenin istep kelgen  klandar Toqaevtyń talabyna kónýge májbúr bolady.


7. Onyń saıası ustanymy – májbúrleý, alqymnan alý emes, kerisinshe ortaq mámilege kelý, til tabysý.


8.  Buǵan kózi jetken bıliktegi saıası jáne qarjy klandary Toqaevtyń bir jaǵyna shyǵysyp, sonyń negizinde ózara balans  tabýǵa tyrysady.

...

Ol bıliktiń barlyq satysynan ótti. Syrtqy ister mınıstri, Memhatshy, Premer de boldy. Ál ázir Senatqa jetekshilik etýde.

Ata zańǵa saı ol eldegi ekinshi adam. Memlekettiń san-salaly qurylymyn jetik biledi.

Aqyldy. Bilimdi. Kásibıligine kúmán keltirmeıtin salmaqty saıası qaıratker. Meniń oıymsha Toqav óziniń tóńiregine talantty tulǵalardy toptastyra alatyn qabiletke ıe.

Onyń ústine halyqaralyq ortaǵa syıly. Reseımen de, Qytaımen de, Batyspen de baılanysy túzý.

Keıbireý buǵan kúmán keltirýi múmkin.

Óz basym murager máselesinde Toqaevtan asyp túser izbasardy kórip turǵam joq. Túptiń túbinde Nazarbaev ta mundaı toqtamǵa keledi.

Bıliktegi biraz adam saıası ambısıasyn shetke ysyryp, Toqaevqa jol ashsa, saıası turǵydan tolysqanyn dálelder edi. Olar ózi úshin, aınalyp kelgende el úshin osyndaı qadamǵa barýǵa tıis.

Toqaevtyń tusyndaǵy Qazaqstan kóp uzamaı damyǵan elge aınalaryna senemin.

Al Nazarbaev muragerimen maqtanatyn bolady.

Aýdarǵan, Dýman BYQAI