Dalanews.kz Toqaevtyń bilikke kelerin kúni buryn sezgen sarapshynyń eńbegin aýdaryp basýǵa asyqty.
Toqaevtyń bilikke kelerin bilgen Quttyqadam myrzanyń gúldengen Qazaqstanǵa qatysty boljamdary da aqiqatqa ainalsyn dep tiledik. Osydan 8 jyl buryn Seidahmet myrza búi degen eken...
...
Nazarbaevtyń taǵy bir merzimge sailanar túri bar ma? Bul oǵan kerek pe ózi? Taqta tapjylmai otyrǵanyna 22 jyl toldy. Menińshe oǵan oryntaǵyn emes, ózinen keiin qandai mura qaldyraryn kóbirek oilaný kerek.
Mundai kezde Den Siaopindi mysalǵa keltiredi. Bilikten ketse de yqpalyn joǵaltpai, Qytaidyń aldaǵy 50 jylǵy damýyn aiqyndap ketken osy aqsaqal-tuǵyn.
Jalpy mundai mysal jetkilikti. Lý Kýan Iýdan bastap Sharl de Gollge deiin aralyqty súzip shyǵýǵa bolady.
Biraq dál osy Siapinniń úlgisi elden erek. Nazarbaev sonyń jolyn qaitalatyn airyqsha múmkindikke ie.
Kúnderdiń kúni qalasa da, qalamasa da tizgindi basqa bireýge tapsyrady. Nazarbaev Brejnevtyń soqpaǵymen júrýdi hosh kóredi dep oilamaimyn.
Ol der kezinde jáne ádemi ketýi kerek. Alysqa barmai Boris Eltsinnen úlgi alsa jetip jatyr. Ol Nazarbaevqa qaraǵanda áldeqaida erte ketti bilikten.
Iá onyń ornyna otyrýdan dámeli jurt kóp. Biraq semizdikti qoi ǵana kóteredi emes pe?
Nazarbaevtan keiingi Prezident kim bolady?
Bul saýal biz úshin ómir men ólim máselesi. Eldiń bolashaǵy, siz ben bizdiń erteńimiz osy suraqtyń tóńiregine tirelip tur. Bul birinshi kezekte Nazarbaevty tolǵandyrýy tiis.
Onyń tóńiregindegi biraz saiasatkerdi jaqsy bilemin, olardyń áleýetimen tanyspyn. Olardyń múmkindigin paryqtai alar deńgeiim bar.
Týrasyn aitqanda bul oryntaqqa 100 paiyz sai keletin tulǵa joq. Qolda barǵa qanaǵat qylýǵa týra keledi.
Meniń usynysym keibireýge unamaýy múmkin, keibireýdiń qulaǵyna túrpidei tiip, kekireie qaraýy ǵajap emes. Alaida mundai paiymdaǵy azamattarǵa aitar argýmentim bar!
Dál qazir Nazarbaevtyń murageri bolýǵa laiyq birden-bir tulǵa – Qasym-Jomart Toqaev.
NEGE?
Toqaev. Onymen 92 jyly tanystym. Qytaiǵa birge bardyq. Ol tustary Syrtqy ister ministriniń orynbasary edi. Birden ish tarttym. Sóz saptaýynan-aq biz biletin sheneýnikterden oq boiy ozyq turǵanyna kózim jetti.
Kánigi diplomatqa tán minezi bar-tyn. Talǵap, tańdap sóileitin. Onymen áńgime-dúken qurǵannyń ózi ǵanibet edi (keiin bizdegi saiasi orta buzdy, tuiyqtaldy).
Beijiń saparynda áigili Tiananmen alańyn kórgim keldi. Alaida reglamentten asyp kete almadym. Buiymtaiymdy Toqaevqa aittym. «Qytailar jospardan aýytqyǵandy unatpaidy. Áitkenmen táýekel, kóligime otyryńyz, alyp baraiyn», – dedi. Alyp bardy. Basqan izdi ańdyp otyrǵan qytailar muny jaqtyrǵan joq, álbette. Áitkenmen olardyń Toqaevqa degen qurmeti erekshe edi. Úndegen joq. Baiqamaǵan syńai tanytty.
Budan keiin de bailanysyp otyrdyq. Talai ret hat-habar almastyq. Suhbat bermeimin dep bura tartqan kezi bolǵan joq. Birde-bir ret bas tartqan emes.
TÁRTIPTI SAIaSATKER
Toqaevtyń saiasatta túgi joq. Áldekimmen bailanys ornatyp, ámpei-jámpei bolýǵa tyryspaidy. Qandai da bir saiasi qurylymnyń jetekshisi emes. Saiasattaǵy atyshýly, ákimshil, ámirshil klandardan aýlaq júredi.
Arqa súier qýatty qarjy bazasy bolǵan emes. Aidaýyna júrip, aitqanyna kónetin mass-media-sy joq. Áldekimderdei bilikke es-aqylsyz umtylmaidy. Saiasi opponetin jer betinen joq qylyp jiberer merez minezi taǵy joq. Popýlist emes.
Bálkim basqa elde mundai saiasatker shetqaqpai kórip, biliktiń etek jaǵynda júrer me edi.
Alaida bizdiń elde Toqaevtyń «kemshiligi» basymdyqqa ainalyp otyr.
Nege deisiz be?
Nazarbaev ketken jaǵdaida «ornyma otyrǵyzam-aý» degen birsypyra kandidattyń arasynda Toqaev ta bar.
Toqaevty táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap muqiiat baqylap júrmin. Osy ýaqqa deiin onyń saiasi portretin jasap, qairatkerlik qyzmetin san ret súzgiden ótkizdim.
Toqaev – qalyptasqan, tolysqan saiasatker. Maǵan onyń saiasi ustanymy qupiia emes.
Toqaev bilikke kelgen jaǵdaida Qazaqstanda naqty qandai ózgeris bolaryn myna menen surańyzdar. Bul boljam emes!
Ol tártipti saiasatker. Eger ol murager atansa Nazarbaevqa bergen ýádesin túgeldei oryndaidy. Iá, Nazarbaevtyń kemshiligi kóp. Biraq jaqsylyǵyn da kóre bilý kerek.
Qytai dástúrin jetik biletin azamat retinde sol printsipke súienip, sertten aýytqymaidy.
Toqaev bilikke kelse, Qazaqstanda kelesidei ózgeris bolady:
- Toqaev Nazarbaevtyń imidjine nuqsan keltirmeý úshin bar kúshin salady. Sebebi búgingi jetistigi úshin ol Nazarbaevqa qaryzdar. Prezident bolǵan kúnde de Nazarbaevpen aqyl-keńesip, talap-tilegine qulaq asady.
- «Nur-Otan» Toqaevqa muragerlikke qalady. Ol partiiany tolyq túrlendirip, qaýyrt aýys-túiis jasaidy. Sóitip zaman úrdisine jaýap beretin jańa kózqarastaǵy salmaqty saiasi kúshke ainaldyrady.
- Saiasatta alǵashqy ýaqytta Nazarbaevtyń súrleýinen aýytqymaidy. Keiin kele óz strategiiasyn sailap, eldegi iri degen saiasi partiialardyń sózine qulaq túredi.
- Onyń tusynda oppozitsiiany tunshyqtyrý túsinigi kelmeske ketedi. Oppozitsiia ókilderi Parlamentten oryn alady. Qarsy taraptyń talapty, daryndy degen ókilderin Úkimet quramyna qosady.
- Bizneste básekege beiim orta qalyptastyryp, barlyǵyna teń múmkindik beredi. Biznestegi barymta-syrymta Toqaevtyń tusynda sap tyiylady.
- Kúni keshege deiin salyqtan bosap, bilgenin istep kelgen klandar Toqaevtyń talabyna kónýge májbúr bolady.
- Onyń saiasi ustanymy – májbúrleý, alqymnan alý emes, kerisinshe ortaq mámilege kelý, til tabysý.
- Buǵan kózi jetken biliktegi saiasi jáne qarjy klandary Toqaevtyń bir jaǵyna shyǵysyp, sonyń negizinde ózara balans tabýǵa tyrysady.
...
Ol biliktiń barlyq satysynan ótti. Syrtqy ister ministri, Memhatshy, Premer de boldy. Ál ázir Senatqa jetekshilik etýde.
Ata zańǵa sai ol eldegi ekinshi adam. Memlekettiń san-salaly qurylymyn jetik biledi.
Aqyldy. Bilimdi. Kásibiligine kúmán keltirmeitin salmaqty saiasi qairatker. Meniń oiymsha Toqav óziniń tóńiregine talantty tulǵalardy toptastyra alatyn qabiletke ie.
Onyń ústine halyqaralyq ortaǵa syily. Reseimen de, Qytaimen de, Batyspen de bailanysy túzý.
Keibireý buǵan kúmán keltirýi múmkin.
Óz basym murager máselesinde Toqaevtan asyp túser izbasardy kórip turǵam joq. Túptiń túbinde Nazarbaev ta mundai toqtamǵa keledi.
Biliktegi biraz adam saiasi ambitsiiasyn shetke ysyryp, Toqaevqa jol ashsa, saiasi turǵydan tolysqanyn dálelder edi. Olar ózi úshin, ainalyp kelgende el úshin osyndai qadamǵa barýǵa tiis.
Toqaevtyń tusyndaǵy Qazaqstan kóp uzamai damyǵan elge ainalaryna senemin.
Al Nazarbaev muragerimen maqtanatyn bolady.
Aýdarǵan, Dýman BYQAI
