Pashınánnyń munysyn satqyndyqqa balaǵan el dúr kóterilip, Úkimet úıi men parlamentke basyp kirdi.
Álıev óz kezeginde muny Ázirbaıjannyń jeńisine balap, budan keıingi kelissóz urys dalasynan, ústel basyna kóshýi qajet dep málimdedi.
...
«Taýly Qarabaqtaǵy atys-shabystan kim utty?» degen saýalǵa jaýap bergen ýkraınalyq sarapshy Ilá Kýsanyń kózqarasy ózgelerden ózgesherek eken.
Dalanews.kz saıasattanýshynyń Deutsche welle-ge bergen suhbatyn oqyrman nazaryna usynady.
Kim jeńdi, kim utyldy?
Tutastaı alǵanda bul shaıqastan Reseı men Túrkıa utty. Ankara Ońtústik Qapqazǵa ótti. Aımaqtaǵy yqpalyn kúsheıtip, qulashyn jaıa tústi. Ázirbaıjandy ashyq qoldap, Álıev áskerin sońǵy úlgidegi qarý-jaraqpen, tehnologıamen, tipti jaldamaly jan alǵyshtarmen qamtamasyz etti. Sonyń nátıjesinde Taýly Qarabaq taqyrybyn talaı jyl saǵyzdaı sozyp kelgen OBSE-niń eski quramyn ydyratyp, kelissóz júrgizetin taraptardyń qataryna endi.
Dál qazir Erdoǵan Bakýdy bılep-tóstep otyr. Ol OBSE aıasyndaǵy Mınski tobyn iske alǵysyz etti.
Reseı bul konflıktide kók tıyn shyǵyndaǵan joq. Kirispedi. Odaqtasymen alystan aralasýǵa tyrysty. Kremlge Pashınán bıligin álsiretý tıimdi boldy.
Qarabaq shaıqasynan qaljyraǵan Erevanǵa sózińdi ótkizip, ámirińdi júrgizý jeńil. Sóıtti de. Syrtqy ister mınıstri Lavrov «aımaqqa Reseı bitimgerlerin jóneltý kerek» degen ıdeıasyn aqyry iske asyrdy.
Bul soǵysta Reseı men Túrkıanyń upaıy túgel shyqty.
Ázirbaıjan maqsatyna jetti me?
Álbette, Álıev 7 birdeı shekaralyq aımaqty qaıtaryp aldy. Bul onyń áýel bastan kózdegeni edi.
Osynyń esebinen Ázirbaıjan prezıdenti erteń el aldynda syı-qurmetke bólenedi. Jeńisti qolbasshylyq qabiletiniń kórinisi retinde kórsetip, saıası saýdaǵa salady.
Áıtpese ázirbaıjandardyń Álıevke degen ókpe-renishi kóp. Ekonomıkadaǵy korrýpsıalyq skandaldar prezıdenttiń ataq-dańqyna daq túsirip, qoǵamdaǵy bedelin quldyratyp jibergen-di.
Ári qaraı ne bolmaq?
Ári qaraı ma? Soǵystaǵy jeńis Álıevtyń saıası karerasyn taǵy biraz merzimge uzartty. Biraq, bul da ýaqytsha.
Taýly Qarabaqqa Álıev áli aınalyp soǵady. Sebebi elge bergen ýádesi bar. «Qarabaqty túgel qaıtaram» degen prezıdenttiń sózin el-jurt umyta qoıǵan joq. Sondyqtan keshegi kelisimniń kezi kelgende kúshi joıylady. Bárine ýaqyt tóreshi. Túrkıa ıek qaqsa, Álıev atqa qonary anyq.
Armenıa? Erevan – saıası toqyraýǵa tap tolǵanyn ózi de ańdamaı qaldy. Pashınánnyń oryntaǵy shaıqalyńqyrap tur. Áne-mine otstavkaǵa ketýi ábden múmkin. Halyq oǵan qatty yzaly.
Alańdaǵy adamdar Taýly Qarabaqqa qatysty mámile –oısyraı utylǵanynyń belgisi dep esepteıdi. Pashınányń aqyry taqaý. Aldaǵy kúnde bılik aýysýy múmkin bul elde.
Bitimgerler ne bitiredi?
Bul ıdeıany Lavrov ótken aıdan beri tyqpalap júr. Osy kúnge deıin osy tarapta túrli kelissóz júrdi. Bul ıdeıanyń túp ózegi – Máskeýden taraǵany anyq. Keıin Túrkıa qaptaldasa ketti.
Taýly Qarabaqqa bitimger kirgizý Sırıa úlgisine uqsas. Reseı men Túrkıa sol jaqta dál osyndaı mehanızm quryp, aımaqty kúzetýdi birlese atqaryp júr. Bylaısha aıtqanda Sırıa modelin Qarabaqqa alyp keldi.
Álıev pen Pashınán qandaı kelisimge keldi?
ArmInfo aqparat agenttiginde Taýly Qarabaqtaǵy soǵysty aıaqtaý týraly qujat mátini jarıalandy.
Soǵan saı aımaqqa quramynda 2 myńǵa tarta jaýyngeri bar Reseı bitimgerleri keledi. Reseı áskerıleri Qarabaqqa ázirdiń ózinde attanyp ketken.
Budan bólek qujatta kelesideı talaptar bar. Atap aıtqanda:
- Reseıdiń bitimger kúshteri atalǵan aımaqta aldaǵy 5 jyl boıyna aıaldaıdy. Eger qandaı da bir tarap nıet tanytsa, kelisim taǵy da 5 jylǵa uzarady.
- Armenıa 15 qarashaǵa deıin Kelbadjar aýdanyn, 20 qarashaǵa deıin Agdam aýdany men Gazah aýdanyndaǵy terıtorıalardy, 1 jeltoqsanǵa deıin Lachın aýdanyn Ázirbaıjanǵa qaıtaryp berýge mindetti. Armán taraby uzyndyǵy 5 shaqyrym Lachın dálizin baqylaıtyn bolady. Bul dáliz óz kezeginde Taýly Qarabaq men Armenıa arasyndaǵy baılanysty qamtamasyz etedi. Alaıda Shýshý qalasyn aınalyp ótedi.
- Bosqyndar Taýly Qarabaqqa qaıtyp oralady. Bul isti BUU baqylaýǵa alady.
- Armenıa Ázirbaıjannyń batys aýdandary men Nahıchevan avtonomdy respýblıkasynyń arasyndaǵy kólik qozǵalysyn qamtamasyz etýdi moınyna alady. Jol qozǵalysynyń qaýipsizdigin Reseıdiń kúsh qurylymdary qadaǵalaıdy.
Taýly Qarabaqtaǵy soǵysty aıaqtaý týraly kelisimge qol qoıylǵannan keıin Ázirbaıjan prezıdenti İlhám Álıev málimdeme jasady.
“Bul kelisimge eki eldiń de kóńili tolady. Bitimgerler arasynda Reseıden bólek, Túrkıa áskeri de bar. Bul kelisim bizdiń Qarabaq soǵysynda jeńiske jetkenimizdiń belgisi. Soǵys aıaqtaldy, endi kezekte kelissózdiń saıası satysyna ótý kerekpiz”, – dedi Álıev.
...
Osynyń aldynda Armenıa úkimetiniń basshysy Nıkol Pashınán Ázirbaıjan prezıdenti İlhám Álıevpen bitimge kelip, Taýly Qarabaqtaǵy soǵysty toqtatý týraly kelisimge qol qoıǵanyn málimdegen.
Pashınán óziniń budan ózge amaly qalmaǵanyn aıtqan.
“Bul uıǵarym soǵys jaǵdaıy jáne áskerı ahýalmen jete tanys azamattarmen aqyl-keńeskennen keıin qabyldandy. Sarbazdarymyz terrorısterge, NATO-daǵy sany jaǵynan ekinshi orynda turǵan memleket pen Ázirbaıjan áskerine qarsy qasyq qany qalǵansha qarsylasty. Bul aıtýǵa ǵana ońaı sharýa”, – dedi armán premeri.
NATO áskerin tilge tıek etken Pashınán osy arqyly Ázirbaıjanǵa jan-jaqty qoldaý kórsetip otyrǵan Túrkıany meńzegeni anyq. Óz kezeginde Baký da, Ankara da “urys alańynda ózge eldiń áskerı kúshi joq” dep málimdegen.
“Soǵysty toqtatý týraly mámilege keldik. Budan ózge amal-shara joq. Dál qazir nege bulaı bolǵanyn ashyp aıta almaımyn, sebebi bul onsyz da aýyr ahýaldy odan saıyn ushyqtyryp jiberýi múmkin ári urys alańyna tikeleı áser eteri anyq”, – degen edi oraıda Pashınán.
…
Taýly Qarabaq halyqaralyq deńgeıde Ázirbaıjannyń jeri sanalady. Biraq ol 1990-jyldardan beri etnıkalyq armándardyń baqylaýynda.
Sovet Odaǵy ydyraǵanda Erevannyń qoldaýyna ıe armán separatısteri Ázirbaıjannan bólinip shyǵatynyn málimdep, arty Ázirbaıjan men Armenıa arasyndaǵy soǵysqa ulasty.
Alty jylǵa sozylǵan soǵys 1994 jylǵy kelisimmen toqtady. Biraq beıbitshilik tolyq ornaǵan joq, ara-arasynda qaqtyǵystar bolyp turdy. Sol ýaqyttan beri Taýly Qarabaq etnıkalyq armándardyń qolynda. Soǵys saldarynan júzdegen myń ázirbaıjan bosqynǵa aınaldy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
