Pashiniannyń munysyn satqyndyqqa balaǵan el dúr kóterilip, Úkimet úii men parlamentke basyp kirdi.
Áliev óz kezeginde muny Ázirbaijannyń jeńisine balap, budan keiingi kelissóz urys dalasynan, ústel basyna kóshýi qajet dep málimdedi.
...
«Taýly Qarabaqtaǵy atys-shabystan kim utty?» degen saýalǵa jaýap bergen ýkrainalyq sarapshy Ilia Kýsanyń kózqarasy ózgelerden ózgesherek eken.
Dalanews.kz saiasattanýshynyń Deutsche welle-ge bergen suhbatyn oqyrman nazaryna usynady.
Kim jeńdi, kim utyldy?
Tutastai alǵanda bul shaiqastan Resei men Túrkiia utty. Ankara Ońtústik Qapqazǵa ótti. Aimaqtaǵy yqpalyn kúsheitip, qulashyn jaia tústi. Ázirbaijandy ashyq qoldap, Áliev áskerin sońǵy úlgidegi qarý-jaraqpen, tehnologiiamen, tipti jaldamaly jan alǵyshtarmen qamtamasyz etti. Sonyń nátijesinde Taýly Qarabaq taqyrybyn talai jyl saǵyzdai sozyp kelgen OBSE-niń eski quramyn ydyratyp, kelissóz júrgizetin taraptardyń qataryna endi.
Dál qazir Erdoǵan Bakýdy bilep-tóstep otyr. Ol OBSE aiasyndaǵy Minski tobyn iske alǵysyz etti.
Resei bul konfliktide kók tiyn shyǵyndaǵan joq. Kirispedi. Odaqtasymen alystan aralasýǵa tyrysty. Kremlge Pashinian biligin álsiretý tiimdi boldy.
Qarabaq shaiqasynan qaljyraǵan Erevanǵa sózińdi ótkizip, ámirińdi júrgizý jeńil. Sóitti de. Syrtqy ister ministri Lavrov «aimaqqa Resei bitimgerlerin jóneltý kerek» degen ideiasyn aqyry iske asyrdy.
Bul soǵysta Resei men Túrkiianyń upaiy túgel shyqty.
Ázirbaijan maqsatyna jetti me?
Álbette, Áliev 7 birdei shekaralyq aimaqty qaitaryp aldy. Bul onyń áýel bastan kózdegeni edi.
Osynyń esebinen Ázirbaijan prezidenti erteń el aldynda syi-qurmetke bólenedi. Jeńisti qolbasshylyq qabiletiniń kórinisi retinde kórsetip, saiasi saýdaǵa salady.
Áitpese ázirbaijandardyń Álievke degen ókpe-renishi kóp. Ekonomikadaǵy korrýptsiialyq skandaldar prezidenttiń ataq-dańqyna daq túsirip, qoǵamdaǵy bedelin quldyratyp jibergen-di.
Ári qarai ne bolmaq?
Ári qarai ma? Soǵystaǵy jeńis Álievtyń saiasi karerasyn taǵy biraz merzimge uzartty. Biraq, bul da ýaqytsha.
Taýly Qarabaqqa Áliev áli ainalyp soǵady. Sebebi elge bergen ýádesi bar. «Qarabaqty túgel qaitaram» degen prezidenttiń sózin el-jurt umyta qoiǵan joq. Sondyqtan keshegi kelisimniń kezi kelgende kúshi joiylady. Bárine ýaqyt tóreshi. Túrkiia iek qaqsa, Áliev atqa qonary anyq.
Armeniia? Erevan – saiasi toqyraýǵa tap tolǵanyn ózi de ańdamai qaldy. Pashiniannyń oryntaǵy shaiqalyńqyrap tur. Áne-mine otstavkaǵa ketýi ábden múmkin. Halyq oǵan qatty yzaly.
Alańdaǵy adamdar Taýly Qarabaqqa qatysty mámile –oisyrai utylǵanynyń belgisi dep esepteidi. Pashinianyń aqyry taqaý. Aldaǵy kúnde bilik aýysýy múmkin bul elde.
Bitimgerler ne bitiredi?
Bul ideiany Lavrov ótken aidan beri tyqpalap júr. Osy kúnge deiin osy tarapta túrli kelissóz júrdi. Bul ideianyń túp ózegi – Máskeýden taraǵany anyq. Keiin Túrkiia qaptaldasa ketti.
Taýly Qarabaqqa bitimger kirgizý Siriia úlgisine uqsas. Resei men Túrkiia sol jaqta dál osyndai mehanizm quryp, aimaqty kúzetýdi birlese atqaryp júr. Bylaisha aitqanda Siriia modelin Qarabaqqa alyp keldi.
Áliev pen Pashinian qandai kelisimge keldi?
ArmInfo aqparat agenttiginde Taýly Qarabaqtaǵy soǵysty aiaqtaý týraly qujat mátini jariialandy.
Soǵan sai aimaqqa quramynda 2 myńǵa tarta jaýyngeri bar Resei bitimgerleri keledi. Resei áskerileri Qarabaqqa ázirdiń ózinde attanyp ketken.
Budan bólek qujatta kelesidei talaptar bar. Atap aitqanda:
- Reseidiń bitimger kúshteri atalǵan aimaqta aldaǵy 5 jyl boiyna aialdaidy. Eger qandai da bir tarap niet tanytsa, kelisim taǵy da 5 jylǵa uzarady.
- Armeniia 15 qarashaǵa deiin Kelbadjar aýdanyn, 20 qarashaǵa deiin Agdam aýdany men Gazah aýdanyndaǵy territoriialardy, 1 jeltoqsanǵa deiin Lachin aýdanyn Ázirbaijanǵa qaitaryp berýge mindetti. Armian taraby uzyndyǵy 5 shaqyrym Lachin dálizin baqylaityn bolady. Bul dáliz óz kezeginde Taýly Qarabaq men Armeniia arasyndaǵy bailanysty qamtamasyz etedi. Alaida Shýshý qalasyn ainalyp ótedi.
- Bosqyndar Taýly Qarabaqqa qaityp oralady. Bul isti BUU baqylaýǵa alady.
- Armeniia Ázirbaijannyń batys aýdandary men Nahichevan avtonomdy respýblikasynyń arasyndaǵy kólik qozǵalysyn qamtamasyz etýdi moinyna alady. Jol qozǵalysynyń qaýipsizdigin Reseidiń kúsh qurylymdary qadaǵalaidy.
Taýly Qarabaqtaǵy soǵysty aiaqtaý týraly kelisimge qol qoiylǵannan keiin Ázirbaijan prezidenti Ilhám Áliev málimdeme jasady.
“Bul kelisimge eki eldiń de kóńili tolady. Bitimgerler arasynda Reseiden bólek, Túrkiia áskeri de bar. Bul kelisim bizdiń Qarabaq soǵysynda jeńiske jetkenimizdiń belgisi. Soǵys aiaqtaldy, endi kezekte kelissózdiń saiasi satysyna ótý kerekpiz”, – dedi Áliev.
...
Osynyń aldynda Armeniia úkimetiniń basshysy Nikol Pashinian Ázirbaijan prezidenti Ilhám Álievpen bitimge kelip, Taýly Qarabaqtaǵy soǵysty toqtatý týraly kelisimge qol qoiǵanyn málimdegen.
Pashinian óziniń budan ózge amaly qalmaǵanyn aitqan.
“Bul uiǵarym soǵys jaǵdaiy jáne áskeri ahýalmen jete tanys azamattarmen aqyl-keńeskennen keiin qabyldandy. Sarbazdarymyz terroristerge, NATO-daǵy sany jaǵynan ekinshi orynda turǵan memleket pen Ázirbaijan áskerine qarsy qasyq qany qalǵansha qarsylasty. Bul aitýǵa ǵana ońai sharýa”, – dedi armian premeri.
NATO áskerin tilge tiek etken Pashinian osy arqyly Ázirbaijanǵa jan-jaqty qoldaý kórsetip otyrǵan Túrkiiany meńzegeni anyq. Óz kezeginde Baký da, Ankara da “urys alańynda ózge eldiń áskeri kúshi joq” dep málimdegen.
“Soǵysty toqtatý týraly mámilege keldik. Budan ózge amal-shara joq. Dál qazir nege bulai bolǵanyn ashyp aita almaimyn, sebebi bul onsyz da aýyr ahýaldy odan saiyn ushyqtyryp jiberýi múmkin ári urys alańyna tikelei áser eteri anyq”, – degen edi oraida Pashinian.
…
Taýly Qarabaq halyqaralyq deńgeide Ázirbaijannyń jeri sanalady. Biraq ol 1990-jyldardan beri etnikalyq armiandardyń baqylaýynda.
Sovet Odaǵy ydyraǵanda Erevannyń qoldaýyna ie armian separatisteri Ázirbaijannan bólinip shyǵatynyn málimdep, arty Ázirbaijan men Armeniia arasyndaǵy soǵysqa ulasty.
Alty jylǵa sozylǵan soǵys 1994 jylǵy kelisimmen toqtady. Biraq beibitshilik tolyq ornaǵan joq, ara-arasynda qaqtyǵystar bolyp turdy. Sol ýaqyttan beri Taýly Qarabaq etnikalyq armiandardyń qolynda. Soǵys saldarynan júzdegen myń ázirbaijan bosqynǵa ainaldy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
