Dalanews.kz sarapshynyń pikirin yqshamdap usyndy.
«Tasmaǵambetovtyń qazaq basylymyna bergen suhbaty aýyzdan-aýyzǵa tarap, alys-jaqyndy aralap ketti. Túıdek-túıdek oılary áp-sátte aforızmge aınalyp, eks-elshini kóz ushynan joǵaltyp alǵan jurt «áı, jaraısyń!» desti. Imekeń osy arqyly elegizip otyrǵan aýdıtorıanyń tamyryn basty», – deıin Grozın.
Onyń pikirinshe Tasmaǵambetov ońaıshylyqpen úıde otyrmaıdy. Zeınetke ketkenmen saıasatty saǵynyp júr. Qaıtyp oralýdyń amal-ádisin izdestirýde. Ál ázir oralýdyń formatyn oılastyrýda.
Reseı sarapshysy Tasmaǵambetovtyń «Qazaq ádebıetine» bergen suhbatyn basynan aıaǵynan deıin súzip shyǵypty.
«Saıasatqa oralý týraly tis jarmaǵan Tasmaǵambetov bir saýsaǵyn búgip qaldy», – deıdi Grozın.
«Bar josparyn jaıyp salǵysy kelmedi. Telegram-arnalar da Tasmaǵambetovpen baılanysty kontentti kúrt kóbeıtip, kúıeýbalasy Keńes Raqyshevqa qatysty kompromatty ústi-ústine tópeletip jatyr. Onyń oralýyna bul jaıt ta túrtki bolýy múmkin.
Qarapaıym logıkaǵa salsaq ta, Tastyń salmaǵy tym aýyr. Onyń qaǵa beriste qalmasy aıan. Odan buryn Tasmaǵambetov tastap ketken orynǵa laıyqty úmitker tabylmaı tur. Orny oısyrap tur. Munyń ishki saıası ahýalǵa da keri áserin tıgizeri anyq», – deıdi saıasattanýshy.
...
Grozın nege bulaı boljaıdy? Qazaqstandaǵy saıası elıtanyń aýys-túıisin alystan sholyp otyrǵan Kreml sarapshysy «qazirgi qazaq elıtasy usaqtalyp ketti» dep uıǵarǵan eken. Buǵan ákim-qaralarǵa qarap-aq kóz jetkizýge bolady.
«Qazirgi ákimderde harızma joq. Halyqty ózine qaratar qabileti joq. Tipti keıbir ákimderdi óz óńiriniń jurty jyǵa tanymaıdy. Shynaıy ómirden qol úzgen, oı-órisi tar kadrler kóbeıip ketti», – deıdi Grozın.
Onyń pikirinshe Kósherbaevtyń kalıbrindegi ákimderdiń dáýiri kelmeske ketken. Burynǵy ákimder men qazirgi ákimderdiń arasy jer men kókteı. Sodan da bolar Qazaqstannyń saıası alańy Tasmaǵambetov sekildi tulǵaǵa sýsap otyr.
«Ol saıasatty aınalsoqtap júr. Ortaǵa oralýdyń amalyn tabary anyq. Biraq oǵan da qoldaý kerek. Imekeńe ıyǵyn tósep, qoltyǵynan demep jiberer kim bar?! Saıasattaǵy oponentteri de qarap qalmas. Qarsy turatyn taraptar da tabylady».
Sóı degen Grozın Tasmaǵambetovtyń saıasatqa oralýy Toqaevtyń qas-qabaǵyna qarap tur dep dolbarlapty. Prezıdent Tasmaǵambetovtyń deńgeıindegi tulǵalarǵa keńshilik jasasa, Imekeńniń qatarǵa qosylýy da ońaı bolmaq eken.
«Toqaev eks-elshini konkýrenti emes, kerisinshe odaqtasy, áriptesi retinde baǵalaı ma, joq pa? Másele sonda...», – deıdi sarapshy.
...
Grozınniń Toqaevty tilge tıek etýi beker emes. Imekeńniń «Qazaq ádebıetindegi» suhbatyn taǵy bir márte elekten ótkizgen saıasattanýshy eks-elshiniń cóz saptaýynan mynany ańǵarypty:
«Tasmaǵambetov «men Nazarbaevtyń tól ónimi emespin» degendi aıtqysy kelgendeı kórindi. Bir kezderi sóı degeni ras. Biraq bul joly sol sózinen aınyǵanyn ańǵartty.
Onyń latyn álipbıin synǵa alýy Tuńǵysh Prezıdentke tıip ketti. Bul bastamanyń tóbe basynda turǵan Nazarbaevtyń ózi edi. Latynǵa kóshý ıdeıasyn revızıalaýǵa ekiniń biriniń júregi daýalaı bermeıdi. Bul Nazarbaev ıdeologıasyna balta shabýmen teń.
Toqaevtyń ózi de jańa álipbıge baıyptap, baıqastap kóshý keregin bir emes, birneshe ret aıtqan. Soǵan qaraǵanda Nazarbaevtyń bastamasyn tejeı turǵysy keletin taraptar bar syndy...», – deıdi sarapshy.
Onyń pikirinshe Tasmaǵambetov bul arada Toqaevtyń sózin sóılep otyr. Qazirgi prezıdenttiń senimdi serigi bolýǵa ázir ekenin ańǵartqysy keledi. Toqaevpen «odaqtasýǵa» qarsy emes.
«Suhbatty súzip shyqsańyz buǵan anyq kózińiz jetedi. Imekeńniń qazaq ıntellıgensıasy men qazaq jastary qatysty pikiri de Toqaevtyń tujyrymymen úndesip tur. Osy arqyly eski júıeniń olqylyqtaryn kórsetkisi keldi. Qazaqstannyń qazirgideı jaǵdaıǵa bir kúnde tap bolmaǵanyn, bul ótken otyz jyldyń jemisi ekenin aıtqysy keldi», – deıdi Grozın.
Álbette, Imekeńniń sózin san-saqqa júgirtýge bolady. Kreml sarapshylary Tasmaǵambetovtyń suhbatyn osy qyrynan baǵamdaǵan eken.
«Ol Kitaphanadan teris aınalyp, Aqordaǵa qaraı oıysa bastady» dep paıymdapty olar.
Grozınniń aıtýynsha Kitaphana muny jaýapsyz qaldyrmaıdy. Aldaǵy ýaqytta atyshýly LRT isinde jańa aıǵaqtar paıda bolýy múmkin. Atalǵan jobany Tasmaǵambetov jáne onyń kúıeýbalasy Keńes Raqyshevpen baılanystyratyn kontent kóbeıip ketti sońǵy kezde.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
