Atalǵan reformalardyń árqaısysy boıynsha Memleket basshysy birqatar naqty mindetter belgiledi. Sol naqty tapsyrmalardyń qatarynda «Týrısik klasterler qurýda úzdik tájirıbesi bar strategıalyq ınvestorlardy tartý» qadamy bar. Elbasy «100 naqty qadam» Ult josparynda otandyq týrızm salasyn damytý máselesine keńinen toqtalǵan. Otandyq týrızm klasteri Ult jospary qadamynan tıisti ornyn ala alady degen sóz. Týrızm – Qazaqstan ekonomıkasyndaǵy qarqyndy salalardyń biri, Halyqaralyq sarapshylardyń pikirinshe, qazirgi kezde týrızm álemdik ekonomıkadaǵy qarqyny tómendemeıtin salanyń birine jatady. Qazaqstannyń árbir aımaǵy – týrızm klasteriniń oshaǵy. Eýrazıa kindiginde ornalasqan, Uly Jibek jolynyń darqan dalasyna aınalǵan ólkede erteden qala soǵyldy, mádenı oshaqtar salyndy. Ǵajaıyp syrǵa toly ózen-kólder men taý-tastar, ormandar men shóleıtter massıvi tarıhı kezeńderdiń kýási boldy. Myń jyldyq órkenıet toǵysy bar shejireli qalalar talaı soǵysty bastan ótkizdi. Qazaq handyǵynyń, Qypshaq ulysynyń, Túrik qaǵanatynyń astanasy bolǵan qalalar da jeterlik. Ondaı qalalardaǵy eskertkishter, mádenı oryndar, eski ǵımarattar shejireli tarıh bolyp qalmaq. 1500 jyldan astam tarıhy bar, Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan, shartarapqa ketken kerýen joldarynyń toǵysqan jeri, Uly Jibek jolynyń ortalyǵyna aınalǵan Túrkistan qalasynan bastamaqpyz. Osy oraıda Elbasy N.Nazarbaev: «Árbir halyq, árbir táýelsiz memleket óziniń rýhanı ortalyǵyn naqtylap alýy kerek. Qazaqstannyń rýhanı ortalyǵy – Túrkistan», – degen bolatyn. Búgingi Túrkistan – Túrkistan qalasy Ońtústik Qazaqstan oblysynda ornalasqan. Shyǵysynda tarıhı qala Otyrar, batysy Jańaqorǵan aýdanymen (Qyzylorda), soltústiginde Sozaq, Kentaý qalasymen shektesip jatqan kıeli jer.
Búginde Túrkistan qalasy turǵyndarynyń sany 250 myńǵa jetip otyr. Túrkistan qalasy – Qazaqstannyń tarıhı týrızminiń taptyrmas ordasy. Ásirese týrızm klasteriniń basym baǵyty – kólik ınfraqurylymy qolaıly jolǵa qoıylǵan. Túrkistan qalasy halyqaralyq kólik magıstraliniń jelisinde ornalasqan. Temirjol, kólik jol qatynastary retke keltirilgen. Qalanyń áleýmettik-ınfraqurylymynda da basty nysandar týrıserge qyzmet kórsete alady. Oıyn-saýyq ortalyǵy, zamanaýı qonaqúıler, mádenı-tarıhı oshaqtar, drama teatry, meıramhanalar, saltanat úıleri, akvapark, sporttyq demalys nysandary, bazarlar men sýpermarketter tolyqtaı talapqa saı salynǵan. Týrıserge tolyqtaı sapaly qyzmet kórsete alatyn oryndary barshylyq.
Shavǵardan Túrkistanǵa deıin
Túrkistan qalasynyń tarıhy 2 myń jyldyqtan beri kele jatyr. Alǵash qala ataýy Shavǵar degen atpen arab jazbalaryndaǵy derekterde kezdesedi. Ol – ejelden Orta Azıa men Turan dalasyndaǵy eń kóne qala.
XİV ǵasyrda Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi salynǵannan keıin túrki áleminiń dinı ortalyǵyna aınaldy.
HV ǵasyrdan bastap Túrkistan qalasy saıası jáne ekonomıkalyq ortalyq boldy. 1598 jyly ol birjolata Qazaq handyǵynyń astanasy dep tanyldy. BúgindeTúrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmed Iasaýı kesenesinde qazaq handary jerlengen. Sondyqtan Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy aıasynda Túrkistan qalasynyń mańyzy óte zor. Qalanyń tarıhı týrızm áleýeti zor. Túrkistan qalasynyń tarıhı týrızminiń basty nysany retinde 1991 jyldyń 1 qańtarynan bastap Respýblıkalyq mýzeı retinde qurylǵan «Memlekettik tarıhı-mádenı Áziret Sultan qoryq mýzeıin» aıtýǵa bolady. Tarıhı mýzeı qoryna Qazaq handarynyń zırattary, uly astronom, ǵalym Ulyqbektiń qyzy Rábıa Sultan Begim mazary, ortaǵasyrlyq «Shyǵys monshalary», Jerasty meshiti, t.b. tarıhı nysandardy jatqyzýǵa bolady. Eski Kúltóbe qalasy, ortaǵasyrlyq Túrkistan qalalarynyń qazirgi orny, qala basyndaǵy tarıhı mýzeıler men tarıhı mádenı ortalyqtar – týrıserdi ózine shaqyra alatyn nysandar. Saıahat sapary Kúltóbe qalasynan bastaý alady. Óıtkeni Kúltóbe – qazirgi Túrkistan qalasynyń eski orny.
Búgingi tańda eski qalanyń joǵarǵy qabatynyń tarıhı belgileri buzylǵan. Biraq saıahattaýshy týrıserge eski qala orny erekshe qyzyǵýshylyq týdyratyny anyq. Sondaı-aq Kúltóbeden Túrkistan qalasynyń 1500 jyldyq tarıhyn dáleldeıtin derekter tabylǵan. Taǵy bir qala orny – ortaǵasyrlyq Túrkistan qalasy. Bul tóńirekte erteden shahrıstan, rabattar, shaǵyn saýda oshaqtary ornalasqan. Qalanyń soltústik jáne batys bóliginde munara men qabyrǵa salynǵan. Qalany aınaldyra qorshaǵan qabyrǵanyń uzyndyǵy 3 shaqyrymǵa jýyq. Stratıgrafıalyq zertteýler boıynsha qala sıtadeli mońǵol shapqynshylyǵynan keıin qalyptasyp, XV-XVI ǵasyrlarda keseneniń batys jaǵynda shahrıstan paıda bolǵan.
Kúltóbe qalasynan 350 m qashyqtyqta ornalasqan Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi – Túrkistannyń basty saltanaty. Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi XII ǵasyrda ómir súrgen uly aqyn, sopy Qoja Ahmet Iasaýıdiń beıitiniń ústinen salynǵan. Bul ǵımaratty ataqty qolbasshy Ámir Temir saldyrǵan. Ǵımarat – óz zamanyndaǵy sáýlet óneriniń barlyq jetistikterin boıyna jınaǵan qurylys nysanynyń biri. Búginde kúrdeli jóndeýden ótken tarıhı nysan jylyna myńdaǵan týrısi tartyp, qyzyqtyrýda. Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi – IýNESKO-nyń muralary tizimine engen eskertkish.
Esimhan kesenesi
Táýekelden keıin tarıh sahnasyna 1598 jyly Esim han shyǵady. Ol budan buryn da aǵasy Táýekel hannyń qolbasshysy retinde talaı shaıqastarǵa katysyp, «Eńsegeı boıly Er Esim» atanǵan edi. Sol Shyǵaı hannyń uly Esim han jerlengen kesene. Qurylystyń saǵana bóligi saqtalǵan. Arhıtektýralyq, arheologıalyq zertteýlerge qaraǵanda bul qurylys XVII ǵasyrda salynǵan. Rabıa Sultan begim kesenesi
Rabıa Sultan begim kesenesi jobasynda tórt buryshty. Ol ishki segiz qyrly jáne 4 tórt buryshty bólmelerden turady. Bul qurylys týraly alǵashqy derekter XVI ǵasyrdan bastap kezdesedi.
Rabıa Sultan begim Ulyqbektiń qyzy, Ámir Temir kóregenniń nemeresi, kóshpendi ózbekterdiń hany Ábilqaıyrdyń áıeli bolǵan.
Qylýet jerasty meshiti (XII-XIX ǵasyrlar).
Qylýet jerasty meshiti Ahmet Iasaýı kesenesinen ońtústikte, 150 m jerde ornalasqan. Qylýet jerasty meshitiniń salynýy Ahmet Iasaýı esimimen baılanysty. XII-XIX ǵasyrlar aralyǵynda salynǵan qurylysty XX ǵasyrdyń 40-jyldarynda tolyǵymen buzyp, qyshtaryn zaýyt salýǵa qoldanǵan. Arheologıalyq-arhıtektýralyq zertteýlermen 1941 jyly jasalynǵan maketke súıene otyryp, Qylýet jerasty meshiti tolyǵymen qalpyna keltirilgen.
Ortaǵasyrlyq monsha (XVI ǵasyr)
Ortaǵasyrlyq shyǵys monshasy Ahmet Iasaýı kesenesinen ońtústik shyǵysta, 150 m jerde ornalasqan, jeti bólmeden turady. Monsha 1978 jylǵa deıin jumys istep kelgen, 1979 jyldan bastap onyń negizinde Shyǵys monshasy mýzeıi ashylǵan.
Qumshyqata jerasty meshiti (Hİİ ǵasyr)
Ahmet Iasaýı kesenesinen ońtústik-shyǵysta, 1 shaqyrym jerde ornalasqan. Jerasty meshiti sopylarlyq dinı-ǵuryptyq qurylystar qataryna jatady. Kúıdirilgen qyshpen salynǵan. IýNESKO moıyndaǵan qala Túrkistan qalasyndaǵy mádenı-tarıhı nysandardy damytý baǵytyndaǵy saıahattyń endigi maqsaty mýzeıler men mádenı ortalyqtarda jalǵaspaq. Mundaı nysan qataryna aldymen osydan bes jyl buryn ashylǵan «Túrkistan tarıhı-mádenı etnografıalyq ortalyǵyn» aıtýymyzǵa bolady. «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda ashylǵan ortalyq taǵylymı zertteý jumystaryn júrgizip, ortalyq qoryndaǵy tarıhı jádigerler qory týrıserge kórsetiledi.
Túrkistan tarıhı mýzeıi
Qaladaǵy HİH ǵasyrda áskerı kazarma bolǵan ǵımaratty kúrdeli jóndeýden ótkizip, tarıhı mýzeıge aınaldyrdy. Túrkistan tarıhı mýzeıiniń ekspozısıasy 8 bólimnen turady; Tas, qola jáne erte temir eskertkishteri, túrki kezeńindegi Túrkistan oazısi, Shaýǵar qalasy, Iassy qalasy, Qoja Ahmet Iasaýı – «Túrkistan piri», Eski Túrkistan qalasy, Túrkistan – Qazaq handyǵynyń astanasy, Túrkistan – túrki dúnıesiniń rýhanı ortalyǵy. Qazaqstannyń tarıhı týrızm oshaǵy sanalatyn Túrkistannyń týrıserdi tartýǵa áleýeti zor. Tek qana tarıhı týrızm aıasynda ǵana emes, áleýmettik mádenı, saıahattaý maqsatynda, etnotýrızm aıasynda týrıserdi tarta alady. Túrkistan qalasynyń tarıhı-mádenı týrızminiń damýyna úkimet meılinshe nazar aýdara bastady. Bul degenimiz – týrızm arqyly tek tabys alyp kelý ǵana emes, Túrkistandaı kıeli jerdi álemge tanytyp, pash etý. Endeshe, tarıhy tereńde jatqan Túrkistan shahary – Qazaqstandaǵy tarıhı týrızmniń basty jobasy ári IýNESKO moıyndaǵan tarıhı oryn.
Altynbek QUMYRZAQULY, áleýmettik ǵylymdar magıstri
(Maqala «Úzdik otyzdyqqa aparar «100 naqty qadam» baǵdarlamasyndaǵy «Birtektilik pen birlik» bólimindegi 86 jáne 87 qadamdaryn júzege asyrý aıasynda jazyldy.)
