Atalǵan reformalardyń árqaisysy boiynsha Memleket basshysy birqatar naqty mindetter belgiledi. Sol naqty tapsyrmalardyń qatarynda «Týristik klasterler qurýda úzdik tájiribesi bar strategiialyq investorlardy tartý» qadamy bar. Elbasy «100 naqty qadam» Ult josparynda otandyq týrizm salasyn damytý máselesine keńinen toqtalǵan. Otandyq týrizm klasteri Ult jospary qadamynan tiisti ornyn ala alady degen sóz. Týrizm – Qazaqstan ekonomikasyndaǵy qarqyndy salalardyń biri, Halyqaralyq sarapshylardyń pikirinshe, qazirgi kezde týrizm álemdik ekonomikadaǵy qarqyny tómendemeitin salanyń birine jatady. Qazaqstannyń árbir aimaǵy – týrizm klasteriniń oshaǵy. Eýraziia kindiginde ornalasqan, Uly Jibek jolynyń darqan dalasyna ainalǵan ólkede erteden qala soǵyldy, mádeni oshaqtar salyndy. Ǵajaiyp syrǵa toly ózen-kólder men taý-tastar, ormandar men shóleitter massivi tarihi kezeńderdiń kýási boldy. Myń jyldyq órkeniet toǵysy bar shejireli qalalar talai soǵysty bastan ótkizdi. Qazaq handyǵynyń, Qypshaq ulysynyń, Túrik qaǵanatynyń astanasy bolǵan qalalar da jeterlik. Ondai qalalardaǵy eskertkishter, mádeni oryndar, eski ǵimarattar shejireli tarih bolyp qalmaq. 1500 jyldan astam tarihy bar, Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan, shartarapqa ketken kerýen joldarynyń toǵysqan jeri, Uly Jibek jolynyń ortalyǵyna ainalǵan Túrkistan qalasynan bastamaqpyz. Osy oraida Elbasy N.Nazarbaev: «Árbir halyq, árbir táýelsiz memleket óziniń rýhani ortalyǵyn naqtylap alýy kerek. Qazaqstannyń rýhani ortalyǵy – Túrkistan», – degen bolatyn. Búgingi Túrkistan – Túrkistan qalasy Ońtústik Qazaqstan oblysynda ornalasqan. Shyǵysynda tarihi qala Otyrar, batysy Jańaqorǵan aýdanymen (Qyzylorda), soltústiginde Sozaq, Kentaý qalasymen shektesip jatqan kieli jer.
Búginde Túrkistan qalasy turǵyndarynyń sany 250 myńǵa jetip otyr. Túrkistan qalasy – Qazaqstannyń tarihi týrizminiń taptyrmas ordasy. Ásirese týrizm klasteriniń basym baǵyty – kólik infraqurylymy qolaily jolǵa qoiylǵan. Túrkistan qalasy halyqaralyq kólik magistraliniń jelisinde ornalasqan. Temirjol, kólik jol qatynastary retke keltirilgen. Qalanyń áleýmettik-infraqurylymynda da basty nysandar týristerge qyzmet kórsete alady. Oiyn-saýyq ortalyǵy, zamanaýi qonaqúiler, mádeni-tarihi oshaqtar, drama teatry, meiramhanalar, saltanat úileri, akvapark, sporttyq demalys nysandary, bazarlar men sýpermarketter tolyqtai talapqa sai salynǵan. Týristerge tolyqtai sapaly qyzmet kórsete alatyn oryndary barshylyq.
Shavǵardan Túrkistanǵa deiin
Túrkistan qalasynyń tarihy 2 myń jyldyqtan beri kele jatyr. Alǵash qala ataýy Shavǵar degen atpen arab jazbalaryndaǵy derekterde kezdesedi. Ol – ejelden Orta Aziia men Turan dalasyndaǵy eń kóne qala.
XIV ǵasyrda Qoja Ahmet Iasaýi kesenesi salynǵannan keiin túrki áleminiń dini ortalyǵyna ainaldy.
HV ǵasyrdan bastap Túrkistan qalasy saiasi jáne ekonomikalyq ortalyq boldy. 1598 jyly ol birjolata Qazaq handyǵynyń astanasy dep tanyldy. BúgindeTúrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmed Iasaýi kesenesinde qazaq handary jerlengen. Sondyqtan Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy aiasynda Túrkistan qalasynyń mańyzy óte zor. Qalanyń tarihi týrizm áleýeti zor. Túrkistan qalasynyń tarihi týrizminiń basty nysany retinde 1991 jyldyń 1 qańtarynan bastap Respýblikalyq mýzei retinde qurylǵan «Memlekettik tarihi-mádeni Áziret Sultan qoryq mýzeiin» aitýǵa bolady. Tarihi mýzei qoryna Qazaq handarynyń zirattary, uly astronom, ǵalym Ulyqbektiń qyzy Rábiia Sultan Begim mazary, ortaǵasyrlyq «Shyǵys monshalary», Jerasty meshiti, t.b. tarihi nysandardy jatqyzýǵa bolady. Eski Kúltóbe qalasy, ortaǵasyrlyq Túrkistan qalalarynyń qazirgi orny, qala basyndaǵy tarihi mýzeiler men tarihi mádeni ortalyqtar – týristerdi ózine shaqyra alatyn nysandar. Saiahat sapary Kúltóbe qalasynan bastaý alady. Óitkeni Kúltóbe – qazirgi Túrkistan qalasynyń eski orny.
Kúltóbe qalasynan 350 m qashyqtyqta ornalasqan Qoja Ahmet Iasaýi kesenesi – Túrkistannyń basty saltanaty. Qoja Ahmet Iasaýi kesenesi XII ǵasyrda ómir súrgen uly aqyn, sopy Qoja Ahmet Iasaýidiń beiitiniń ústinen salynǵan. Bul ǵimaratty ataqty qolbasshy Ámir Temir saldyrǵan. Ǵimarat – óz zamanyndaǵy sáýlet óneriniń barlyq jetistikterin boiyna jinaǵan qurylys nysanynyń biri. Búginde kúrdeli jóndeýden ótken tarihi nysan jylyna myńdaǵan týristi tartyp, qyzyqtyrýda. Qoja Ahmet Iasaýi kesenesi – IýNESKO-nyń muralary tizimine engen eskertkish.
Esimhan kesenesi
Táýekelden keiin tarih sahnasyna 1598 jyly Esim han shyǵady. Ol budan buryn da aǵasy Táýekel hannyń qolbasshysy retinde talai shaiqastarǵa katysyp, «Eńsegei boily Er Esim» atanǵan edi. Sol Shyǵai hannyń uly Esim han jerlengen kesene. Qurylystyń saǵana bóligi saqtalǵan. Arhitektýralyq, arheologiialyq zertteýlerge qaraǵanda bul qurylys XVII ǵasyrda salynǵan. Rabiia Sultan begim kesenesi
Rabiia Sultan begim kesenesi jobasynda tórt buryshty. Ol ishki segiz qyrly jáne 4 tórt buryshty bólmelerden turady. Bul qurylys týraly alǵashqy derekter XVI ǵasyrdan bastap kezdesedi.
Rabiia Sultan begim Ulyqbektiń qyzy, Ámir Temir kóregenniń nemeresi, kóshpendi ózbekterdiń hany Ábilqaiyrdyń áieli bolǵan.
Qylýet jerasty meshiti (XII-XIX ǵasyrlar).
Qylýet jerasty meshiti Ahmet Iasaýi kesenesinen ońtústikte, 150 m jerde ornalasqan. Qylýet jerasty meshitiniń salynýy Ahmet Iasaýi esimimen bailanysty. XII-XIX ǵasyrlar aralyǵynda salynǵan qurylysty XX ǵasyrdyń 40-jyldarynda tolyǵymen buzyp, qyshtaryn zaýyt salýǵa qoldanǵan. Arheologiialyq-arhitektýralyq zertteýlermen 1941 jyly jasalynǵan maketke súiene otyryp, Qylýet jerasty meshiti tolyǵymen qalpyna keltirilgen.
Ortaǵasyrlyq monsha (XVI ǵasyr)
Ortaǵasyrlyq shyǵys monshasy Ahmet Iasaýi kesenesinen ońtústik shyǵysta, 150 m jerde ornalasqan, jeti bólmeden turady. Monsha 1978 jylǵa deiin jumys istep kelgen, 1979 jyldan bastap onyń negizinde Shyǵys monshasy mýzeii ashylǵan.
Qumshyqata jerasty meshiti (HII ǵasyr)
Ahmet Iasaýi kesenesinen ońtústik-shyǵysta, 1 shaqyrym jerde ornalasqan. Jerasty meshiti sopylarlyq dini-ǵuryptyq qurylystar qataryna jatady. Kúidirilgen qyshpen salynǵan. IýNESKO moiyndaǵan qala Túrkistan qalasyndaǵy mádeni-tarihi nysandardy damytý baǵytyndaǵy saiahattyń endigi maqsaty mýzeiler men mádeni ortalyqtarda jalǵaspaq. Mundai nysan qataryna aldymen osydan bes jyl buryn ashylǵan «Túrkistan tarihi-mádeni etnografiialyq ortalyǵyn» aitýymyzǵa bolady. «Mádeni mura» memlekettik baǵdarlamasy aiasynda ashylǵan ortalyq taǵylymi zertteý jumystaryn júrgizip, ortalyq qoryndaǵy tarihi jádigerler qory týristerge kórsetiledi.
Túrkistan tarihi mýzeii
Qaladaǵy HIH ǵasyrda áskeri kazarma bolǵan ǵimaratty kúrdeli jóndeýden ótkizip, tarihi mýzeige ainaldyrdy. Túrkistan tarihi mýzeiiniń ekspozitsiiasy 8 bólimnen turady; Tas, qola jáne erte temir eskertkishteri, túrki kezeńindegi Túrkistan oazisi, Shaýǵar qalasy, Iassy qalasy, Qoja Ahmet Iasaýi – «Túrkistan piri», Eski Túrkistan qalasy, Túrkistan – Qazaq handyǵynyń astanasy, Túrkistan – túrki dúniesiniń rýhani ortalyǵy. Qazaqstannyń tarihi týrizm oshaǵy sanalatyn Túrkistannyń týristerdi tartýǵa áleýeti zor. Tek qana tarihi týrizm aiasynda ǵana emes, áleýmettik mádeni, saiahattaý maqsatynda, etnotýrizm aiasynda týristerdi tarta alady. Túrkistan qalasynyń tarihi-mádeni týrizminiń damýyna úkimet meilinshe nazar aýdara bastady. Bul degenimiz – týrizm arqyly tek tabys alyp kelý ǵana emes, Túrkistandai kieli jerdi álemge tanytyp, pash etý. Endeshe, tarihy tereńde jatqan Túrkistan shahary – Qazaqstandaǵy tarihi týrizmniń basty jobasy ári IýNESKO moiyndaǵan tarihi oryn.
Altynbek QUMYRZAQULY, áleýmettik ǵylymdar magistri
(Maqala «Úzdik otyzdyqqa aparar «100 naqty qadam» baǵdarlamasyndaǵy «Birtektilik pen birlik» bólimindegi 86 jáne 87 qadamdaryn júzege asyrý aiasynda jazyldy.)
