Kásipkerlik salasy kásipkerden qajyrly qımyldy, tynymsyz izdenis pen tabandylyqty talap etedi. Óıtkeni búginde naryq aıdynynda básekelestikke qarsy turý qıynnyń qıyny ekenin aıtpasa da belgili. Tutynýshyǵa usynylyp otyrǵan qyzmet túri bolsyn, taýar bolsyn sapalyq synnan súrinbeı ótip, bıik úrdisten kórinbese, kásibińiz de turalap, bastaǵan isińiz esh paıda ákelmesi anyq. Sondyqtan da, ýaqytpen sanaspaı halyqtyń kóńilinen shyǵatyndaı qajyrly eńbek etýińiz kerek. Mine, osy turǵydan alyp qaraǵanda Shý aýdanynyń turǵyny Darıǵa Álmuhanbetova kásipkerlikke bilek sybana kirisken jan dep aıtýǵa ábden bolady. Zaty názik bolǵanymen isi shıraq, sózi myǵym jannyń búginde atqaryp otyrǵan isi kópke úlgi. Halyqqa medısınalyq kómek kórsetý qashanda kún tártibinde turǵan ózekti saýaldyń biri ekenin jete túsingen ol, Shý qalasynan «Sılýet» emdeý-saýyqtyrý ortalyǵyn ashqan bolatyn. 300 sharshy metrdi alyp jatqan úsh qabatty nysanda birneshe qyzmet túrleri usynylǵan. Tómengi qabattarynda emdik massaj, shashtaraz, sulýlyq salony jáne fıtnes ortalyq ornalasqan bolsa, joǵarǵy qabaty túgeldeı tis emhanasyna arnalǵan. Ozyq tehnologıalarmen jabdyqalǵan ortalyqtyń jetekshisi 30-dan asa adamdy jumyspen qamtyp otyr. Olardyń ortasha aılyq jalaqysy 60-100 myń teńgeniń aralyǵynda. Munda joǵary bilimi bar, tájirıbesi tolysqan marjan tistiń mamandary turǵyndarǵa úzdiksiz qyzmet etýde. Tipti, ortalyqtyń basshysy Darıǵa Sábıtqyzy da 30 jylǵa jýyq ýaqyt tis dárigeri bolyp qyzmet atqarǵan eken.
Ýaqyt aǵymynan qalýǵa bolmaıtynyn jaqsy túsinetin sergek oıly kásipker usynystyń ózi suranystan týyndaıtynyn aıtady.
Sońǵy úlgidegi stomatologıalyq qondyrǵylarmen jabdyqtalǵan ortalyqta tisti emdeýden bólek, jeke zerthana da qarastyrylǵan. Onda aýyz qýysyndaǵy tister jartylaı nemese tolyq jaramsyz bolyp tabylǵan jaǵdaıda qoldanylatyn jasandy tis protezderin sońǵy tehnologıamen daıyndaıdy.
Shý aýdany
