Sıfrlandyrý jetistikteri. Túrkistan oblysy halqynyń 92,2 paıyzy ınternet jelisimen qamtylǵan

Jarbol Kentuly 08 qaz. 2024 09:22 1216

Bul týraly brıfıńte Túrkistan oblysynyń sıfrlandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne arhıvter basqarmasynyń basshysy Marat Aınabekov málimdedi, – dep habarlaıdy Dalanews.kz Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

«Túrkistan oblysy aýmaǵyndaǵy 829 aýyldyq eldi mekenniń 690-ynda 4G  jáne  3G mobıldi ınternet jelisi bar. Qalǵan 139 eldi mekenniń 100-i 2G mobıldi baılanys jelisimen qamtylǵan. Al 39 eldi mekende uıaly baılanys múldem joq.

Qazirgi ýaqytta ortalyq atqarýshy organdarmen «Qoljetimdi ǵalamtor» ulttyq jobasy aıasynda eldi mekenderdi talshyqty-optıkalyq baılanys jelilerimen qamtý júrgizilýde.

– Túrkistan oblysy aýmaǵyna tıesili 650 shaqyrym respýblıkalyq jáne negizgi oblystyq joldardy tolyǵymen mobıldi ınternet jelisimen qamtý maqsatynda qosymsha 14 bazalyq stansıa ornatý úshin «Ksell» AQ-men kelisim-shart jumystary júrgizilýde.

Odan bólek, óńirdegi Túrkistan qalasy ákimdigi, «Kongres Hol» saraıy, «Túrkistan Arena» stadıony, avtovokzal, «Farab» kitaphanasy, «Batyr» jastar saraıy, Kerýen saraı, Túrkistan qalasynyń áýejaıy jáne  «Rixos» qonaq úıi sıaqty mańyzdy týrısik nysandarynda 5G mobıldi ınterneti iske qosylǵan. Sonymen qatar, Túrkistan oblysyna qarasty 911 memlekettik mekteptiń barlyǵy ınternet jelisimen qamtylǵan, – dedi Marat Aınabekov.

2024 jyldyń alǵashqy kezeńinde 132 eldi mekende ınternet qosý bazalary ornatyldy, olardyń ishinde 111 eldi mekende jumystar tolyq aıaqtaldy. Ár eldi mekende ornatylǵan antenalyq-dińgek qurylystary arqyly ınternet jyldamdyǵy men sapasy edáýir jaqsarǵan. Bul sharalar operatorlardyń ınvestısıalary jáne memlekettik búdjet esebinen júzege asyrylýda. Jalpy alǵanda, Qazaqstan boıynsha ulttyq joba 3 myńnan astam aýyldy keńjolaqty ınternet jelisimen qamtýdy josparlap otyr. Joba aıasynda 1,5 trln teńge bólingen, onyń kóp bóligi jeke ınvestorlardyń esebinen qarastyrylǵan. Sonymen qatar, 2027 jylǵa deıin el boıynsha joǵary jyldamdyqty ınternetpen qamtý deńgeıin 100%-ǵa jetkizý kózdelýde.

Mundaı bastamalar Túrkistan oblysyndaǵy aýyldardyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartyp, sıfrlandyrý salasyndaǵy aımaqtyń damýyna yqpal etedi. Alaıda, keıbir aýdandarda ınternet sapasyna qatysty máseleler áli de sheshilmegen, bul jobanyń ári qaraı iske asyrylýyna yqpal etýi tıis.

Túrkistan oblysynyń turǵyndary ınternetti negizinen bilim alý, memlekettik qyzmetterge qol jetkizý, qarjylyq operasıalar júrgizý jáne áleýmettik jelilerde belsendilik tanytý úshin keńinen paıdalanady.

Aıtalyq bilim berý jáne memlekettik qyzmetter qazirgi tańda ınterenet jelisine tolyqtaı baılanǵan. Oblys aýmaǵyndaǵy 911 mektep ınternetke qosylǵan, bul oqýshylar men muǵalimderdiń onlaın resýrstarǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etedi. Sonymen qatar, ınternet arqyly memlekettik qyzmetterge jáne elektrondy bank júıelerine qoljetimdilik aýyl turǵyndary úshin óte mańyzdy, ásirese shalǵaı aımaqtarda​.

​Al jergilikti turǵyndar Instagram, Facebook sıaqty platformalarda belsendi. Aımaqtaǵy týrısik nysandarda, onyń ishinde Túrkistan qalasynyń «Rixos» qonaqúıi, «Kerýen saraı» jáne áýejaıynda 5G ınterneti qosylǵan. Bul týrıser men jergilikti kásipkerler úshin úlken múmkindik​

Turǵyndar arasynda ınternetti qoldaný qarqyny artýda, biraq shalǵaı aımaqtarda keıbir máseleler áli de sheshilmegen. Josparlanǵan ulttyq jobalar bul qıyndyqtardy sheshýge baǵyttalǵan.

Óz kezeginde Marat Aınabekov oblysta qoǵamdyq qaýipsizdik qamtamasyz etý maqsatynda 912 jalpy beınebaqylaý kameralary bar. Odan bólek, jol qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin 179 núktede aparattyq-baǵdarlamalyq keshender  iske qosylǵan.

Bıyl qosymsha 50 aparattyq-baǵdarlamalyq keshen («Sergek», «Mergen») men 200 beınebaqylaý kameralaryn ornatý josparlanýda. Búginde Túrkistan qalasynda turǵyndardyń jáne qonaqtardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda 812 beınebaqylaý kamerasyjumys isteıdi. Bul kameralar qoǵamdyq oryndarda, negizgi kóshe qıylystarynda jáne qalanyń basqa da mańyzdy núktelerine oratylǵan. Olar táýlik boıy áreket etip, túsirilgen beınematerıaldardy 30 kúnge deıin saqtaıdy. Sonymen qatar, «SOS» jedel járdem batyrmalary da iske qosylǵan, olardy basý arqyly shuǵyl túrde polısıa qyzmetkerlerimen baılanysýǵa bolady​. «SOS» jedel járdem batyrmalary qaýipsizdik pen shuǵyl qyzmet kórsetý júıesin jaqsartýdy kózdeıdi. Túrkistan qalasyndaǵy mundaı qurylǵylardyń sany ósip keledi, jáne olar qoǵamdyq oryndarda, turǵyndar kóp shoǵyrlanatyn aımaqtarda ornalastyrylǵan.

«SOS» batyrmalaryn basqan kezde turǵyndar nemese qonaqtar polısıa, jedel járdem nemese tótenshe jaǵdaı qyzmetkerlerimen dereý baılanysa alady. Bul tótenshe jaǵdaılarda ýaqytty únemdeıdi. Adamdar qajet bolǵan jaǵdaıda batyrmany paıdalanyp, shuǵyl kómekke qol jetkizedi. Sonymen qatar atalǵan batyrmalar ornatylǵan jerler beınebaqylaý kameralarymen birge jumys isteıdi, bul oqıǵa ornyna naqty jáne jedel aqparat alýǵa múmkindik beredi. 2023 jyly Túrkistan qalasynda osy batyrmalar arqyly 5,458 kiris qońyraýy jáne 7,103 shyǵys qońyraýy tirkelgen. Bul qurylǵylardyń belsendi qoldanylyp, tıimdiligin kórsetkenin dáleldeıdi​

«SOS» batyrmalary qala turǵyndarynyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa jáne tótenshe jaǵdaılardaǵy jaýap berý ýaqytyn qysqartýǵa kómektesedi. Jospar boıynsha, qurylǵylar sany áli de artyp, qaladaǵy qaýipsizdik ınfraqurylymy damytylady.

Atalǵan ınfraqurylym Túrkistan qalasynda qylmystyń aldyn alýǵa, quqyq buzýshylyqtardy anyqtaýǵa jáne jol-kólik oqıǵalarynyń saldaryn tez anyqtaýǵa yqpal etedi. Qaýipsizdikti kúsheıtý jáne «aqyldy qala» qaǵıdattaryn engizý baǵytyndaǵy jumystar jalǵasa bermek​

Sonymen qatar, basqarma tarapynan «2GIS» kompanıasymen Túrkistan qalasynyń avtoparkiniń barlyq avtobýstaryna GPS treker ornatý boıynsha kelissózder júrgizilýde.

Túrkistan oblysynda «Qoljetimdi ınternet» ulttyq jobasy aıasynda ınternet ınfraqurylymyn damytý belsendi júzege asyrylýda. Bul joba 2024-2027 jyldarǵa arnalǵan jáne aýyldyq eldi mekenderdi, sondaı-aq negizgi avtojoldar men qalalardy joǵary jyldamdyqty ınternetpen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar