Sultanhan Aqqululy. Á. Bókeıhan atyndaǵy Alash ýnıversıtetin qurý kerek

Dalanews 02 aqp. 2015 07:50 467

Belgili alashtanýshy ǵalym, jýrnalıs Sultanhan Aqqululy Semeı qalasynyń atyn Alash qalasy dep, L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıalyq ulttyq ýnıversıtetin Á. Bókeıhan atyndaǵy Alash ýnıversıteti dep ataýdy qoldaıtynyn bildirip, keń kólemde suhbat berdi.

[caption id="attachment_8985" align="alignleft" width="377"]sultanqan1 Sultanhan Aqqululy[/caption]

 CEMEIDİŃ ATYN ALASH DEP ATAÝ – TARIHI PARYZ

– Semeı qalasynyń Alashorda ulttyq-terrıtorıalyq avtonomıasynyń astanasy bolyp tańdalýynyń qandaı tarıhı-saıası sebepteri boldy?

– Jalpy Semeı qalasy HİH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basynda qazaqtyń mádenı qaıta órleýiniń birden bir oshaǵy boldy. Ony osy kezge deıin sábet dáýirindegi ekpinmen tek Abaıdyń atymen ǵana baılanystyryp kelemiz. Al, shyndyǵynda, Semeı qalasy bir Abaı ǵana emes, sol kezdegi qazaqtan shyqqan zıaly azamattardyń kóp jınalǵan jáne qazaqtyń mádenıetin qaıta órkendetý úshin, qazaqtyń etek-jeńin jıyp, memlekettigin qaıta kóterý úshin qyzmet etken azamattardyń kópshiligi jınalǵan qala bolatyn.

Semeı qalasynyń sol kezdegi aldyńǵy qatarly qazaq zıalylarynyń ortalyǵy deıtin sebebim, sol tusta onda Jaqyp Aqbaev, Aıdarhan Turlybaev..., Álekeń (Á. Bókeıhan), Ahań (A. Baıtursynuly) turdy, keıin Mirjaqyp kelip qosyldy. Sosyn Abaıdyń inileri, balalary turdy. Bylaısha aıtqanda, qazaq dalasyndaǵy ult azattyq qozǵalysynyń mańdaıaldy kósemderi Semeı oblysynda, Semeı aınalasynda ómir súrdi. Qysqasy, Semeı qalasy 1917 jylǵa deıin-aq qazaqtyń mádenı, aǵartý jáne saıası ortalyǵy bolýǵa laıyq bolatyn. Sondyqtan Alashorda ulttyq úkimeti qurylǵan dál sol kezde Semeı qalasynan artyq astana tabylmas edi.

– Qaraótkeldi astana qylamyz degen jospar da bolǵan sekildi edi ǵoı...

SEMEI– Ol keıin, 1924-1925 jyldary Orynbor qalasynan astanany eldiń ishine qaraı kóshirý máselesi týǵan kezde astanany myna Saryarqanyń tósi Aqmola qalasyna kóshirý týraly aıtqan pikiri bar. Bul – astana eldiń ortasynda turýy kerek degen túsinikten týǵan ǵoı.

Alash qalasynyń ózine keletin bolsaq, Alash qalasy – jańa Qazaqstannyń tuńǵysh astanasy. Ol – sábettik Qazaqstan emes! Eger qazaqtyń memlekettiligi 1822 jyly úzildi dep qarastyrsaq, olaı deıtinimiz,              1822 jyly «Orynbor jáne Sibir qazaqtary týraly» ereje qabyldanǵan, sol ereje boıynsha qazaqtyń handyq ınstıtýty joıylǵan, ózderińiz biletindeı, handyq ınstıtýt – memlekettik bıliktiń tetigi, tetikti joıý – qazaq memlekettigin joıý degen sóz. Sondyqtan 1822 jyly joıylǵan memlekettigimiz, 1917 jyly 13 jeltoqsanda qaıta jańǵyrdy. Sol sebepti jańa úlgidegi Qazaq memleketiniń tuńǵysh astanasy – Orynbor da, Almaty men Qyzylorda da emes, Alash qalasy bolýy tıis! 1917 jyldyń jeltoqsanynan 1920 jyldyń qazan aıyna deıin Qazaq eliniń astanasy bolǵan Semeı qalasy Alash qalasy dep qaıta atalyp, qazirgi Qazaqstannyń tuńǵysh astanasy retinde tarıhqa oıyp turyp jazylýy kerek! Meniń túsinigim – osy.
 Semeı qalasyn Alash dep ataý týraly usynys bar. Bul oıda júrgen bir jospar. Negizi, alda eki uly toı kele jatyr. Onyń biri, Álekeńniń 150 jyldyǵy, izinshe qazaq memlekettigin qaıta jańǵyrtqan Alashorda avtonomıasynyń qurylǵanyna 100 jyl tolmaq

ALDYMYZDA EKİ ULY MEREITOI BAR

– Ulttyń tarıhı sanasyn jańǵyrtýǵa talpynys jasalyp jatqan búgingi kúnde mundaı ıgi usynysty resmı bıliktiń alqasyna nege salmaımyz?

– Semeı qalasyn Alash dep ataý týraly usynys bar. Bul oıda júrgen bir jospar. Negizi, alda eki uly toı kele jatyr. Onyń biri, Álekeńniń 150 jyldyǵy, izinshe qazaq memlekettigin qaıta jańǵyrtqan Alashorda avtonomıasynyń qurylǵanyna 100 jyl tolmaq.

Mine, osy eki mereıtoıdy bir jylda ótkizý týraly usynys aıtylyp júr.  Bul negizsiz emes. Óıtkeni Alashorda avtonomıasy desek, esimizge Álekeńdi alatynymyz, al Álekeń desek, Alash avtonomıasy eske túsetini shyndyq. Ekeýin bir-birinen bólip-jarý múmkin emes. Sondyqtan bul eki toıdy birge ótkizý ıdeıasy, menińshe, óte ońtaıly pikir. Ol – bir.

Ekinshiden, sol dúbirli merekeniń qarsańynda, eki  uly toıdyń qurmetine Semeı qalasyn Alash dep ózgertý, qazirgi Qazaq eliniń tuńǵysh astanasy retinde tarıhqa jazyp qaldyrý jóninde usynys bildirmekpiz. Bul usynys erte me, kesh pe, áıteýir, júzege asatyny aqıqat. Oǵan ózim esh kúmán keltirmeımin. Búgin múmkin ózgertýge qarsylyqtar bolatyn shyǵar, ondaıdy kórip te, sezip te júrmiz. Biraq erteń de kún bar. Semeı degen attyń orystyń «semıpalatınsk» degen sózinen shyqqandyǵyn jurt jaqsy biledi. Endeshe, qazaq memlekettigin qaıta jańǵyrtqan arystarymyzdyń ózi «Alash qalasy» dep atap ketken qalanyń tarıhı ataýyn nege qaıtarmaımyz?!

– Alash qalasy astana bolyp turǵanda qazaq balasy tamsana eske alarlyq qandaı iri tarıhı sheshimder shyǵarylyp, saıası qadamdar jasaldy?

– 1918 jyldyń kókteminde Alashorda ulttyq úkimeti Alash qalasyna kóship keldi. Ol kezde Semeı qalasynyń qazaqtar basym turatyn Ertis ózeniniń sol jaǵalaýy Alash dep atalǵan.

[caption id="attachment_8987" align="alignleft" width="396"]ALIHAN Alash kósemi Á. Bókeıhan[/caption]

Alash qalasynda Alashorda ulttyq úkimeti 1918 jyldyń jazynda iske kirisedi. Sóıtip 1918 jyldyń 21-24 maýsym aralyǵynda alǵashqy zańnamalyq qaýlylar: alash áskerin, ıaǵnı alash armıasyn qurý, qazaqtyń bıler sotyn qalpyna keltirý, qazaq jerine zemstvo, ıaǵnı, jergilikti ózin-ózi basqarý tetikterin engizý, sosyn qazaq ishinen shyqqan, sol kezdiń sózimen aıtsaq, «sumyraılar», ıaǵnı, qazaq bólshevıkterin sottaý sekildi qaýlylar qabyldaıdy. Sonda qazaq komýnısteriniń arasynda kimder boldy deısiz ǵoı? Patsha zamanynda neshe túrli alaıaqtyq jasaǵan, halyq arasynda qarajúzdi bolǵan kisiler qabyldandy. Olardyń arasynda bir emes, birneshe ret dinin ózgertken, birde shoqynyp, birde musylmandyqty qabyldaǵan Álibı Jangeldın-Stepanov, Kólbaı Toǵysov bar. Biraq, arasynda shyn peıilimen bólshevıkterdiń dalbasasyna, ıdeologıalyq qýlyǵyna senip qalǵan adamdar da boldy. Olar – Sáken Seıfýllın, Turar Rysqulov jáne basqalar. Mine, sol kezde qazaq komýnıserin jazalaý týraly arnaıy úkim shyǵarylǵan.

Sonymen qatar, memlekettik ınstıtýttardy qalyptastyrý, halyqtyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, qazaq jeriniń túkpir-túkpirinde alash organdaryn, ıaǵnı, memlekettik organdardy qurý týraly qaýlylar qabyldanǵan. Sóıtip, Alash qalasy óziniń astanalyq mártebesin, astanalyq quzyryn júzege asyra bastady. Qysqasy, qaıtadan qalpyna kelgen qazaq memleketi óziniń memlekettik is-sharalaryn búgingi Semeı, sol kezdegi Alash qalasynda júzege asyrdy.

– Semeı qalasy saıası-rýhanı ortalyq retindegi tarıhı mısıasyn tolyq oryndady deısiz ǵoı...

–1905-1907 jylǵy birinshi orys tóńkerisi kezinde azattyq ańsaǵan qazaqtyń sanasy silkinip, jańa bir bıikke kóterilgen kezi edi. 1913 jyldyń 2 aqpanynda Orynbor qalasynda jaryq kórgen «Qazaq» gazeti sonaý 1905 jyldyń jeltoqsanynan bastap Semeı qalasynda shyǵýy kerek bolatyn. Sol úshin 1905 jyly 5 jeltoqsanda Orazaı Faızýlla gazet baspashysy, Ahań bas redaktory retinde ruqsat alǵan.

 

ÁLIHAN – QAZAQ BASPASÓZİNİŃ QAMQORSHYSY

– Qazaqqa ulttyq baspasózdiń asa zárýligi odan áldeqaıda buryn sezilgen. Endeshe, 1905 jyly shyǵýǵa tıisti gazettiń segiz jylǵa keshigýiniń sebebi nede?

– Onyń sebebi, birinshi orys tóńkerisi jeńilis tapqannan keıin Álekeńdi Samaraǵa, Ahańdy Orynbor qalasyna aıdaǵany bar. Túrmeden shyqqanda ekeýine de «siz sol kezdegi dala ólkesinen basqa kez kelgen oblysty tańdap, sonda kóshýińizge bolady» degen usynys jasalǵan. Ahań óziniń sábet dáýirinde jazǵan túsiniktemesinde «Men Semeı túrmesinen shyqqannan keıin Orynbordy tańdap aldym» deıdi.

Osyǵan baılanysty bizdiń ǵalymdar jańsaq pikir aıtyp júr, ol «Ahań kezinde Orynborda muǵalimder semınarıasynda oqyǵan, sondyqtan ózine tanys qalany tańdady» degenge saıady. Joq! Bul jerde Álekeń men Ahańnyń ózara kelisimi boldy. Birinshiden, Orynbor men Samaranyń arasy onsha qashyq emes, Óskemen men Semeıdiń arasyndaı ǵana. Ekinshiden, jáne eń qyzyǵy, ol patsha ókimetiniń kózin aldaý bolatyn. Sebebi, Samara ol kezde Reseıdiń ishki gýbernıasy, al Orynbor dala ólkesine qaraıtyn. Bilmegenge ekeýi alys sıaqty bolyp kórinedi. Biraq, bir-birine jaqyn. Álekeń kez-kelgen ýaqytta Samaradan Orynborǵa jetip kelip otyrǵan. Mysaly, Mirjaqyp Dýlatulynyń «Qazaq» gazetinde shyqqan «Qazaq baspahanasy» atty maqalasynda1914 jyldyń kúzinde Ahańdy «Qazaqta» patsha úkimetine qarsy bir maqala jarıaladyń dep túrmege japqany, sonda Álekeńniń Samaradan kelip, Ahańdy túrmeden bosatyp alǵany jazylǵan. Aıtaıyn degenim, Álekeńniń Samardan kez-kelgen kezde Orynborǵa kelýge múmkindigi bolǵan, ol tipti jıi qatynap turǵan.

[caption id="attachment_8988" align="alignright" width="408"]ALASH ARYSTARY Alash arystary[/caption]

– Ótken jyly jazda Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetinde ótken «Qazaq» gazetiniń 100 jyldyǵyna arnalǵan ǵylymı konferensıada ǵalym Ó. Ábdıman «Qazaq» gazeti Ahańnyń «qazaǵy» degen tujyrym jasady. Bizdiń oıymyzsha, ol – Alash arystarynyń ujymdyq jumysy. Sol jınalysta Ahmet atamyz ózi bolsa da, «Qazaq» gazetin jeke ózine menshiktep berýdi qup kórmes edi. Bul jaıly sizdiń pikirińiz qandaı?

– Sizdermen tolyq kelisem. Nege deseńiz, «Qazaq» gazeti ashylǵan kezde Ahańnyń gazet shyǵarý isinen tájirıbesi bolǵan joq. Mirjaqyptyń sol kezdegi basylymdarda maqalalary shyqqanymen, ol kisiniń de tájirıbesi bolmady. Al Álekeń oǵan deıin úsh gazetti basyp shyǵarǵan ǵoı.

Ol 1906 jyly kadet partıasynyń Aqmola oblystyq organy sanalǵan «Irtysh» gazetin shyǵara bastaıdy. 1906 jyldyń 14 qarashasynda basylymdy Dala gýbernatory japtyryp tastaıdy. Biraq erteńine gazet «Amıch» degen ataýmen qaıta jaryq kóredi. «Amıch» gazetin de sol jyldyń  31  jeltoqsanynda jaýyp tastaıdy bılik. Degenmen, basylym 1907 jyldyń 1 qańtarynda «Golos stepı» degen atpen qaıta shyǵady.
Shyny kerek, sol kezeńde qazaqta Álekeńdeı tájirıbeli jýrnalıs, pýblısıs bolǵan joq. Sebebi, ol sonaý 1880 jyldardyń aıaǵynda «Qyroǵyly-Syn stepı» degen búrkenshik atpen Ombyda jaryq kórgen «Dala ýalaıaty», «Osoboe prıbavlenıe k Akmolınskım oblastnym vedomostám» gazetterine qatar maqala jarıalap turǵan.

Qyzyǵy sol, atalǵan gazetterden Álekeńniń atyn kezdestirmeısiz. Tek 1907 jyldyń 7 qańtarynda İİ Dýmaǵa nege saılanbaıtyny týraly Álekeńniń ashyq haty shyqqan. Odan bólek maqalalardyń ishinde ara-tura esimi atalyp otyrady. Al gazettiń bas redaktory retinde Povarenov, sosyn Beredenko degen áıel adamnyń aty-jónderi kórsetilgen. Biraq, de-úre bas redaktor basqa kisiler, de-fakto Álekeń boldy. Onyń sebebi Vyborg úndeýine qol qoıǵany úshin Álekeńe qoǵamdyq laýazymdardy atqarýǵa tyıym salynǵan edi.

Shyny kerek, sol kezeńde qazaqta Álekeńdeı tájirıbeli jýrnalıs, pýblısıs bolǵan joq. Sebebi, ol sonaý 1880 jyldardyń aıaǵynda «Qyroǵyly-Syn stepı» degen búrkenshik atpen Ombyda jaryq kórgen «Dala ýalaıaty», «Osoboe prıbavlenıe k Akmolınskım oblastnym vedomostám» gazetterine qatar maqala jarıalap turǵan.

Álekeń 1894 jyly Sankt-Peterbýrgtegi Orman ınstıtýtyn, sonymen birge, Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń Zań fakúltetin bitirip, 1895 jyly Ombyǵa qaıtyp oralady. 1894-1895 jyldar aralyǵynda Álekeń Tobyl ekspedısıasyna qatysyp úlgeredi. Sodan saǵynyp kelip, el-jurtty jarty jyldaı aralaǵan. Sosyn 1895 jyly birden  «Stepnoı kraı» gazetine ornalasqan. Álekeń kele salysymen gazettiń mańdaıaldy saıası sholýshysyna aınalady. Jalpy alǵanda, Álekeń 1894-1902-03 jyldarǵa deıin atalǵan basylymda, odan bólek «Semıpalatınskıı lıstok», «Semıpalatınskıe oblastnye vedomostı», Tomskiniń «Sıbırskaıa jızn», Sankt Peterbýrgtegi «V mıre mýsılmanstva», «Syn otechestvo», «Rech», «Slova», «Mýsýlmanskaıa gazeta», «Týrkestanskıe vedomstı» gazetterine maqala jarıalap otyrǵan. Sol kezeńde qazaqta Álekeńdeı tájirıbeli jýrnalıs, pýblısıs bolǵan joq deıtinim sondyqtan.

«Qazaq» gazetine deıin «Serke», «Qazaqstan», «Aıqap» jýrnaldary shyǵyp, biraq qarjy tapshylyǵyna baılanysty jabylyp qaldy. «Qazaq» gazeti birinshi kúnnen bastap halyqtyń súıispenshiligine bólendi. Baıqasańyz,  gazet alǵashqy nómirlerinen bastap neshetúrli taqyryptarǵa bólinip beriledi. Oǵan deıin gazet shyǵaryp kórmegen Ahańa mundaı tájirıbe qaıdan keldi? Álbette, Álekeńnen.

Mysaly, 1914 jyly Sankt-Peterbýrgtegi «Mýsýlmanskaıa gazetanyń» aqpan aıyndaǵy sanynda Stepnák degenniń maqalasy shyǵady, «Qazaq» gazetiniń 1 jyldyǵyna arnalǵan. Sonda basylymnyń Álekeńniń qolqalaýymen shyqqandyǵy jazylǵan.

1915 jyly «Qazaq» gazeti aptasyna eki ret shyǵa bastady ǵoı. Sol ýaqytta bas redaktor ornyna Álekeńniń gazet shyǵýy úshin áýeli maqala jazatyn adamnyń, ekinshi oqyrmannyń bolýy kerek ekenin, biraq sol ekeýiniń de qazaqqa jetpeı jatqandyǵyn aıtyp, bas maqalany ózi jazýy da kóp jaıdan habar berip tur. Sóz reti kegende aıta keteıin, osy máseleni Álekeń 1889 jyly «Dala ýalaıaty» gazetinde kótergen. «Eı, aýyl azamattary, nege halyqtyń kózin ashpaısyńdar» dep. Sol kezde Álekeń nebári 23 jasta bolatyn.

 

AHAŃDY TÚRMEDEN ÁLDENESHE RET BOSATQAN

– Ahańnyń qazaqtyń rýhanı ustazy ekenine daý joq. Biraq, ol kisini ulttyń saıası kósemi retinde qarastyratyn jazarmandar da bar ǵoı...

– Qazaq kósemi Ahań dep osy kúnge deıin talasatyndar bar ekeni ras. Ondaı bolsa, Ahań nege Álekeńe zor iltıpat bildirip, qalaı edi, úıilgen ólekseni órge súıregen óziń ediń dep óleń arnady?

– Sizdiń aıtyp otyrǵanyńyz: «Qyraǵy qıa jazbas suńqarym-aı, Qajymas qashyq jolǵa tulparym-aı. Úıilgen ólekseni órge súırep, Shyǵarmaq qyr basyna ińkárim-aı», – dep bastalatyn óleń emes pe?

– Ia, osy óleńniń aty «Dosyma hat» qoı, jańylmasam. Men jaqynda Álekeń men Ahańnyń dostyǵy týraly maqala bastadym. Shyny kerek, sonaý bastan Ahańa qamqor bolyp kelgen Álekeń edi. 1905 jyly Qarqaraly mıtıńisi bolǵanda, Ahańdy túrmege otyrǵyza jazdaǵan. Sonda Álekeń Sankt-Peterbýrg gazetterine maqala jarıalap, sosyn Zemgorsoıýzǵa telegramma jiberip, Ahańdy qutqaryp qalady. Sosyn 1914 jyly Ahańdy Álekeńniń Samaradan kelip, qamaýdan bosatyp alǵanyn Mirjaqyp jazdy emes pe? Ony estigen B. Qarataev «Vyborg úndeýine qol qoıǵan, İ Dýmada qazaqty masqara qylǵan Á. Bókeıhanov Samaradan kelip, Ahmetti bosatyp alypty, bul netken sumdyq, olardyń ústinen nege baqylaý ornatpaısyńdar» dep, ashynyp turyp Dala gýbernatoryna hat jazady ǵoı.

Odan qaldy, 1934 jyly Ahańdy Astrahanda jatqan jerinen bosatyp alǵan kim? Álıhan. Áıtpese, ol jaqtan Gorkııdiń áıelin ortaǵa salyp, «Qyzyl kres» komıtetine kim hat jaza alady? Ahań óziniń áriptesteriniń barlyǵymen kim arqyly habarlasyp otyrǵan? Tek Álıhan arqyly. Ahańnyń sonda jatyp jazǵan hattaryn oqyp kórseńiz, oǵan kózińiz jetedi.

Máskeýde Zemgorsoıýz degen jumys jasaǵan. Onyń quramynda  saıası partıalar kóp bolǵan, mysaly Kadet partıasy, keıin Halyqshyldar partıasy sodan shyqqan. 1905 jyly Áleke  İ Dýmaǵa saılanar aldynda Zemgorsoıýzdiń sıezine qatysady. Sonda ol, qazaqtyń óz dalasynda tili, ádebıeti qýdalaýǵa tap bolyp otyr, kerek deseńiz, Ivan Krylovtyń                   46 mysalyn kitapqa basyp shyǵara almaı júrgenimizge 1,5 jyl boldy deıdi. Álekeń Ahań aýdarǵan 46 mysal men Abaıdyń tuńǵysh shyǵarmalar jınaǵyn 1905 jyly Semeıden shyǵaramyn dep, jumystanyp, aqyry túrmege túsip qalady. Keıin Dýma tarap, aıdaýǵa ketedi. Sodan eregesip, biraz ýaqyttan keıin álgi eki jınaqty otarshyl ımperıanyń qaq tórinen, ıaǵnı astanasy – Sankt-Peterbýrgten shyǵarady.

 

EÝRAZIALYQ IDEIA – JAŃA IDEIA EMES

Sońǵy kezde jańadan qalyptasyp kele jatqan qazaqtyń ultshyl jastary L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetin Álıhan Bókeıhan atyndaǵy Alash ulttyq ýnıversıteti dep ózgertý jáne EUÝ-diń bas ǵımaratynyń aldyndaǵy gúlzarda turǵan Pýshkın músininiń ornyna Álıhan Bókeıhannyń eskertkishin qoıý kerek degen usynys aıtyp júr. Siz bul usynysqa qalaı qaraısyz?

– Halqymyzdyń osy kúnge deıin júrip ótken jolynda qandaı taǵdyrdy basynan keshirse de, nendeı saıasat júrgizilip, qandaı bılik ústemdik etse de, munyń bári – bizdiń tarıhymyz. Ony joıyp jiberý mádenıetsizdik bolar edi. Mysaly, Eýropadaǵy Germanıany alaıyq, ol bir kezderi nemis fashıseriniń otany edi. Nemister ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde óz jerlerinde qaza bolǵan Sovet áskeri bar, basqa áskerler bar, solardyń qabirlerin túgel qadirlep saqtaıdy. Bul – mádenıettiliktiń belgisi.

Jaraıdy, Pýshkın bizdiń jerimizde týmady delik, bizdiń jerimizge aıaq baspaǵan da bolar. Biraq, bizdiń zıalylar sol Pýshkınniń shyǵarmalarynan tálim-tárbıe alǵan. Ol otarshyldyq saıasatty jaqtaǵan joq. Pýshkın, Tolstoılardy qazaq zıalylary qatty qadirlegen. Olardy kemel oıdyń, keremet shyǵarmashylyqtyń ókilderi dep tanyǵan.

Al, Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetine Álıhan Bókeıhannyń atyn berý jónindegi usynysty men qos qolymdy kóterip qoldaımyn. Óıtkeni, Álekeńniń saıasatyna búgingi kózben qarasaq, ol eýrazıalyq saıasat bolatyn. Sebebi, qazaqtyń jeri degenimiz – bul bir ǵana Azıa emes, jerimizdiń bir sheti Eýropany da alyp jatyr. Al, Álekeń ishimizdegi orysty nemese sol sıaqty basqa da kelimsekterdi qýyp shyǵý degen ıdeıa kótergen emes. Tek 1917 jyly Alashorda avtonomıasyn jarıalar aldynda jazǵan bir maqalasynda «Qazaqtyń eń qunarly jerleri – kazaktar men orystar otyrǵan jer. Ol jerde azdaǵan qazaqtar da bar. Biz qazaqtardy el ishine kóshirip alsaq, bul aqymaqtyq bolady. Jerimizden aıyrylyp qalamyz. Kerisinshe, ol jerlerdi orystarmen birge qosyp alaıyq. Oǵan orystar qarsy emes», – degeni bar. Álekeń zamannyń jaǵdaıyn tolyq paıymdap, endi bolashaq qazaq memleketi bir ultty, bir dindi memleket bolmaıtynyna ábden kózi jetken. Sondyqtan, Eýrazıalyq ıdeıa bizdiń elimiz úshin jańa ıdeıa emes.

Álekeń jerimizdegi kelimsekterdi qosyp alaıyq degendi, solarǵa erip orys nemese kazak bolaıyq dep emes, olardy ózimizge sińirip alaıyq degen maǵynada aıtqan.
Tipti, qazaqtildi jýrnalıserdiń reportajyn tyńdap otyrsań, «Qazaqstandyq boksshy Serik Sápıev rıngke shyqty», – deıdi. Netken sumdyq! Eger Qazaqstanda búgingi qazaqtyń úles salmaǵy 65 paıyzdan asyp otyrsa, nege biz qazaqstandyq bolamyz?! Kez kelgen shet jurtty qarańyz, mysaly, aǵylshyn tilinde júrgizilip jatqan komentatordyń sózin tyńdasańyz: «Qazaq shabandozy Aleksandr Vınokýrov kele jatyr», – deıdi. Orystarda da solaı.

– Biraq, halqymyz qazir ózin memleket qurýshy ult retinde tolyq sezine almaı otyrǵan sekildi. Qazaqstandyqpyz degen uǵymnyń alǵa shyǵýy da sodan emes pe?

– Ia, shynymen de, elimizde «biz qazaqstandyqpyz» deıtin ultsyzdyqqa moıynsunǵan uǵym qalyptasty. Joq! Biz Qazaqstandyq emespiz. Biz – qazaqpyz. Osy memleketke Qazaqstan degen ataý bergen halyq – bizbiz. Memleket qurýshy ultpyz. Sondyqtan, munda turǵan halyqtar qazaqstandyq emes, olar QAZAQ HALQY, QAZAQ QOǴAMY bolýy kerek.

Tipti, qazaqtildi jýrnalıserdiń reportajyn tyńdap otyrsań, «Qazaqstandyq boksshy Serik Sápıev rıngke shyqty», – deıdi. Netken sumdyq! Eger Qazaqstanda búgingi qazaqtyń úles salmaǵy 65 paıyzdan asyp otyrsa, nege biz qazaqstandyq bolamyz?! Kez kelgen shet jurtty qarańyz, mysaly, aǵylshyn tilinde júrgizilip jatqan komentatordyń sózin tyńdasańyz: «Qazaq shabandozy Aleksandr Vınokýrov kele jatyr», – deıdi. Orystarda da solaı. Orys kanaldarynan Gennadıı Golovkınniń jekpe-jekterin kórip pe edińizder? Sonda «Qazaq boksshysy Gennadıı Golovkın álem chempıony ataǵyn qorǵap qaldy» dep jatady. Kerek deseńiz, onyń ózi parlamentte sóılegen sózinde «men – qazaqpyn» degen joq pa? Sondyqtan, biz – Qazaqstandyq emes, qazaqpyz. Ózimizdi qazaq memleketi, qazaq qoǵamy dep ataýǵa nege qorqamyz!?

– Muny sanadaǵy bodandyqtyń kesiri deımiz be, ne deımiz?

– Qazaqta: «Kúshik kúninde talanǵan tóbet qasqyr almaıdy» degen sóz bar. Iá, biz kezinde Sovet úkimetiniń tusynda, komýnıserdiń saıasatynda orystarǵa talanǵan tóbet shyǵarmyz, múmkin. Biraq búgin búkil álem moıyndaǵan, birikken ulttar uıymyna múshe, álemniń aldyńǵy qatarly elderimen terezesi teń, táýelsiz memleketpiz. Endeshe, biz kimge jaltaqtaýymyz kerek?!

Shynyn aıtqanda, biz áli quldyq sezimnen arylǵan joqpyz. Áli bılikke jaltaqtaımyz da otyramyz. Biz bılikke táýeldi emes, bılik bizge táýeldi bolýy kerek. Bılikti saılaǵan kim? Bizbiz. Sol úshin biz bılikke óz degenimizdi, óz qalaýymyzdy júrgize bilýimiz kerek. Ata zańymyzda jazylǵan, biz demokratıalyq zaıyrly memleketpiz dep.

Demokratıa – halyqtyń bıligi degen sóz. Al halyq – siz ben biz. Bılikke óz talabymyzdy aıtyp, Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetine Gýmılevtiń emes, Álıhan Bókeıhannyń atyn qoıǵyzýǵa tolyq haqymyz bar.

Áńgimelesken, Erbol Alshynbaı

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x