– 2019 jyly júgeri alqaby 6,9 myń gektardy qurasa, osy jyly 8,9 myń gektarǵa jetti. Negizgi aýdandardy atap kórsetsek, Úrjarda – 4 myń gektar, Shemonaıhada – 1,8 myń gektar, Borodýlıhada – 1,4 myń gektar jáne Glýbokoe aýdanynda – 1,3 myń gektar. Iaǵnı, bıyl ótken jylmen salystyrǵanda 3 myń gektar ósim bar. Al soıa 6,2 myń gektarǵa egildi. Jalpy óńirimizde soıa men júgeriniń egis alqabyn arttyrýǵa baǵyttalǵan aımaqtyq baǵdarlama qurylǵan. Jospar boıynsha aldaǵy 2 jyldyń ishinde dándik júgeriniń alqaby 15-18 myń gektarǵa deıin arttyrylmaq. 2025 jylǵa deıin soıa alqaby 30 myń gektarǵa jetedi dep kózdelip otyr, – dedi ol.
Vladımır Gaılamazánnyń aıtýynsha, aımaqtyq baǵdarlamanyń negizgi maqsaty – maldy joǵary sapaly jem-shóppen qamtamasyz etý jáne ósimdik sharýashylyǵy ónimderin eksportqa shyǵarý.
«Mysaly kórshi Qytaı eli jyl saıyn 98 mln tonna soıany, 12-15 mln tonna júgerini ımporttaıdy. Bul biz úshin úlken naryq. Sondyqtan soıa men júgeri ósirýdiń qyr-syryn túsindirý maqsatynda qalalar men aýdandardaǵy ákimdik qyzmetkerlerine jáne óńirdiń aýyl sharýashylyq taýar óndirýshilerine arnalǵan semınar-trenıngter ótkizilýde. Qatysýshylardyń ótinishi boıynsha osyndaı sharalar bıyl da josparlanǵan» deıdi SHQO Aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy.
