Ýniversitetimizdegi Ǵylymi-tehnologiialyq parkte qazirgi tańda dál osy shybyndardan agrosektorǵa óte tiimdi ónimder daiyndaý jolǵa qoiylǵan. Oqý ordasyndaǵy tehnopark injeneri Ermek Taýasarovtyń aitýynsha, bul birden úsh ózekti máseleni sheshýge múmkindik berdi: birinshiden, organikalyq qaldyqtardy kádege jaratý; ekinshiden, ekologiialyq taza organikalyq tyńaitqyshtar alý jáne kókónis pen jemister, tipti dándi daqyldardyń sapasyn arttyrý; úshinshiden, aqýyzdarǵa bai ónim alý.
Mundai ámbebap tyńaitqysh jylyjai fermalary men gúl satatyn dúkenderde joǵary suranysqa ie. Qurttardy ártúrli úi janýarlaryna, odan bólek, balyq, qosmekendiler men baýyrymen jorǵalaýshylar, sonymen qatar qustar men kemirgishterdiń keibir túrlerine jem retinde paidalanýǵa bolady. «Qara sarbaz» shybynynyń dernásilimen qorektengen úi qustary jumyrtqany 15-20 paiyzǵa artyǵyraq tabady jáne aýyrmaidy. Tipti endi ǵana jumyrtqany jaryp shyqqan balapan da birinshi kúnnen bastap osy qurttarmen tamaqtana alady. Iri qara maldyń azyǵyna qara sarbaz shybynynyń dernásilin untaqtap aralastyrsa, dertke shaldyǵýy azaiyp, sút ónimdiligi artady. Mundai maldyń eti de qunarly bolmaq. Óitkeni qurttardyń denesinde barlyq aminqyshqyldar, sonyń ishinde lizin jáne metionin siiaqty biologiialyq qundy zattar bar. Sondai-aq atalmysh qurttardyń biomassasy fermentterge, dárýmenderge jáne paidaly mikroelementterge bai.
Ermek Qambarulynyń aitýynsha, «qara sarbaz» shybynynyń dernásilderi arqyly tyńaitqysh alý Eýropa men Reseide sońǵy on jylda ǵana beleń alyp keledi. Buǵan deiin Amerika, Indoneziia, Qytai jáne Japoniiada osy tehnologiia keńinen paidalanylǵan. Bul qurttar plastmassa, temir jáne polietilennen bólek, kez kelgen organikalyq qaldyqty qorek retinde paidalanady.
– Shybyndar arnaýly insektariide ómir súredi. Eń basty qajettiligi – jaryq, jylý, ylǵaldylyq. Munda ylǵaldylyq deńgeii 70 paiyz bolýy kerek. Bólme temperatýrasy 25-28 gradýs deńgeiinde saqtalady. Odan bólek, arnaýly quralmen únemi sý shashyp otyramyz. Shybynnyń jumyrtqasy qurtqa ainalý úshin jeti kún ýaqyt ketedi. Olar tamaq salynǵan arnaiy ydysta ósedi. Qoregi 1/3 qatynasta kebek pen qaldyqtardan daiyndalady, – deidi jylyjai mamany Sabyr Temirbaev.
Qazir kóptegen adamdar azyq-túliktiń ekologiialyq taza bolýy kerek ekenin túsinedi. Osyndai bioshirindi aralasqan topyraq qunarly bolyp qana qoimai, ónimdiligi de 2-3 esege artady, odan da kóp bolýy múmkin. Batys elderinde «qara sarbaz» shybynynan alynǵan zoogýmýsta ósirilgen kókónister kóńge nemese mineraldy tyńaitqyshtarǵa qaraǵanda áldeqaida qymbat.
Tabiǵi taza taǵam túrlerin tutynsa, ekologiianyń teris áserine qarsy turýǵa kómektesetin biologiialyq belsendi zattar adam boiyna jetkilikti daridy. Tehnoparktegi «Zoogýmýs óndirisi» jobasynyń sipattamasynda: «Tirshilik protsesinde qurttar sýbstratty tolyq aqýyzǵa (qurttarǵa) jáne túiirshikti ekologiialyq taza tyńaitqysh – zoogýmýsqa ainaldyrady. Daiyn ónimniń kólemi sýbstrattyń túrine jáne qurttardyń ómir súrý jaǵdailaryna bailanysty 40-60 paiyzǵa jetedi. Iaǵni bir tonna organikalyq qaldyqtan 400-600 keli zoogýmýs jáne 100-200 keli aqýyz massasy (qurttar) alynady. Ýtilizatsiiaǵa ákelingen organikalyq qaldyqtarda qurt kýltýrasynyń tirshilik áreketi esebinen bakteriialyq kóbeiý bes ese, al patogendi mikroorganizmderdiń sany 28,5 ese tómendegenin atap ótken abzal. Sondyqtan bul tehnologiiany zararsyzdandyrýdyń biologiialyq ádisi retinde qarastyrǵan jón» delingen.
Qarapaiym tilmen aitqanda, «qara sarbaz» shybyndarynyń dernásilderinen alynǵan zoogýmýs maldyń nemese shoshqanyń tezeginen daiyndalǵan tyńaitqyshtarǵa qaraǵanda qaýipsiz. Óitkeni ekinshisinde gelmintter men patogendi (aýrý týǵyzatyn) mikroorganizmderdiń jumyrtqalary kezdesedi. Al oqý ordasynda daiyndalatyn organikalyq taza tyńaitqysh mundai ziiankesterden ada.
– Qus fermalarynda ai saiyn myńdaǵan tonna qaldyqtar shyǵarylady. Kúnine kem degende 100-150 keli qaldyqty óńdeý úshin 20-50 kg shybyn dernásili qajet. Bul qurttar tek taǵam qaldyqtary ǵana emes, mal men qustyń tezegin de óńdei beredi. Biraq ol kezde ósý tsikli azdaý bolady, tez jetilmeidi. Óitkeni tezektiń quramynda ammiak, azotty qospalar kóp. Ósip jetilgen qurttar qýyrshaqqa ainalyp kebedi. Qazirgi tańda qorektik zat retinde ártúrli qaldyqtarmen tájiribe jasap jatyrmyz. Mysaly, nandy kebekpen aralastyryp bergende qurttar tez ósip jetiletinin baiqadyq. Zoogýmýstyń basty artyqshylyǵy – onyń quramynda makro, mikro elementter kóp ári kontsentratsiiasy óte joǵary. Mysaly, 10 litr sýǵa 20-40 gr zoogýmýs salsańyz jetkilikti. Taǵy bir aita keterligi, jergilikti shybyndarmen salystyrǵanda «qara sarbazda» toksindi zattar bolmaidy. Óitkeni olar tek sýmen qorektenedi, – deidi Ermek Taýasarov.
Ǵalymdardyń qustarǵa, shoshqalarǵa, balyqtarǵa, egeýquiryqtarǵa jáne basqa zattarǵa júrgizgen zertteýleri qurttardyń uny taǵamdyq qundylyǵy jaǵynan et pen súiekten jáne balyq unynan kem túspeitinin kórsetti. Bul rette tamaq ónimderiniń shyǵyndary 40 paiyzǵa deiin qysqaryp, ózindik quny 33 paiyzǵa deiin tómendeidi.
Mamandardyń aitýynsha, shybyn dernásilinen alynǵan zoogýmýsta ósimdikter tikelei sińiretin kóptegen qorektik zattar, dárýmender, antibiotikter, aminqyshqyldar men paidaly mikroflora jinaqtalǵan. Ol topyraqtyń fizika-himiialyq qasietterin jaqsartady. Ári qorektik zattardyń shaiylyp ketýine jol bermeidi, ziiandy tuzdar men fitotoksikalyq elementterdiń, radionýklidter men aýyr metaldardyń áserin azaitady. Topyraqtyń qunarlylyǵyn qalpyna keltirý qabileti boiynsha bir tonna zoogýmýs 15 tonna kóńdi almastyrady. Máselen, bir gektar alańǵa 3-6 tonnasy jetkilikti. Zoogýmýstyń artyqshylyǵy – bul óristerde aramshópterdiń kóbeiip ketýine jol bermeidi. Al kádimgi kóńdi tyńaitqysh retinde paidalansa, sol jerdegi aramshópterdiń úlesi 30 paiyzǵa artady.
Sonymen qatar zoogýmýstaǵy gýmin qyshqyldarynyń mólsheri qarashirikke qaraǵanda 1,5 ese joǵary, biogýmýspen salystyrǵanda fýlvo qyshqyldarynyń mólsheri tórt ese kóp.
Mundai tiimdi tehnologiiany aýyl sharýashylyǵynda paidalaný birneshe túitkildi máseleniń túiinin sheshpek. Birinshiden, poligondarǵa toǵytylyp jatqan turmystyq qaldyqtardy azaitsa, ekinshiden, himikattarmen lastanǵan agrarlyq aimaqtar men aǵyn sýlardy tabiǵi qalpyna keltirýge múmkindik týmaq.
Kámila DÚISEN, Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń Baspasóz qyzmetiniń qyzmetkeri.
