Ýnıversıtetimizdegi Ǵylymı-tehnologıalyq parkte qazirgi tańda dál osy shybyndardan agrosektorǵa óte tıimdi ónimder daıyndaý jolǵa qoıylǵan. Oqý ordasyndaǵy tehnopark ınjeneri Ermek Taýasarovtyń aıtýynsha, bul birden úsh ózekti máseleni sheshýge múmkindik berdi: birinshiden, organıkalyq qaldyqtardy kádege jaratý; ekinshiden, ekologıalyq taza organıkalyq tyńaıtqyshtar alý jáne kókónis pen jemister, tipti dándi daqyldardyń sapasyn arttyrý; úshinshiden, aqýyzdarǵa baı ónim alý.
Mundaı ámbebap tyńaıtqysh jylyjaı fermalary men gúl satatyn dúkenderde joǵary suranysqa ıe. Qurttardy ártúrli úı janýarlaryna, odan bólek, balyq, qosmekendiler men baýyrymen jorǵalaýshylar, sonymen qatar qustar men kemirgishterdiń keıbir túrlerine jem retinde paıdalanýǵa bolady. «Qara sarbaz» shybynynyń dernásilimen qorektengen úı qustary jumyrtqany 15-20 paıyzǵa artyǵyraq tabady jáne aýyrmaıdy. Tipti endi ǵana jumyrtqany jaryp shyqqan balapan da birinshi kúnnen bastap osy qurttarmen tamaqtana alady. İri qara maldyń azyǵyna qara sarbaz shybynynyń dernásilin untaqtap aralastyrsa, dertke shaldyǵýy azaıyp, sút ónimdiligi artady. Mundaı maldyń eti de qunarly bolmaq. Óıtkeni qurttardyń denesinde barlyq amınqyshqyldar, sonyń ishinde lızın jáne metıonın sıaqty bıologıalyq qundy zattar bar. Sondaı-aq atalmysh qurttardyń bıomassasy fermentterge, dárýmenderge jáne paıdaly mıkroelementterge baı.
Ermek Qambarulynyń aıtýynsha, «qara sarbaz» shybynynyń dernásilderi arqyly tyńaıtqysh alý Eýropa men Reseıde sońǵy on jylda ǵana beleń alyp keledi. Buǵan deıin Amerıka, Indonezıa, Qytaı jáne Japonıada osy tehnologıa keńinen paıdalanylǵan. Bul qurttar plasmassa, temir jáne polıetılennen bólek, kez kelgen organıkalyq qaldyqty qorek retinde paıdalanady.
– Shybyndar arnaýly ınsektarııde ómir súredi. Eń basty qajettiligi – jaryq, jylý, ylǵaldylyq. Munda ylǵaldylyq deńgeıi 70 paıyz bolýy kerek. Bólme temperatýrasy 25-28 gradýs deńgeıinde saqtalady. Odan bólek, arnaýly quralmen únemi sý shashyp otyramyz. Shybynnyń jumyrtqasy qurtqa aınalý úshin jeti kún ýaqyt ketedi. Olar tamaq salynǵan arnaıy ydysta ósedi. Qoregi 1/3 qatynasta kebek pen qaldyqtardan daıyndalady, – deıdi jylyjaı mamany Sabyr Temirbaev.
Qazir kóptegen adamdar azyq-túliktiń ekologıalyq taza bolýy kerek ekenin túsinedi. Osyndaı bıoshirindi aralasqan topyraq qunarly bolyp qana qoımaı, ónimdiligi de 2-3 esege artady, odan da kóp bolýy múmkin. Batys elderinde «qara sarbaz» shybynynan alynǵan zoogýmýsta ósirilgen kókónister kóńge nemese mıneraldy tyńaıtqyshtarǵa qaraǵanda áldeqaıda qymbat.
Tabıǵı taza taǵam túrlerin tutynsa, ekologıanyń teris áserine qarsy turýǵa kómektesetin bıologıalyq belsendi zattar adam boıyna jetkilikti darıdy. Tehnoparktegi «Zoogýmýs óndirisi» jobasynyń sıpattamasynda: «Tirshilik prosesinde qurttar sýbstratty tolyq aqýyzǵa (qurttarǵa) jáne túıirshikti ekologıalyq taza tyńaıtqysh – zoogýmýsqa aınaldyrady. Daıyn ónimniń kólemi sýbstrattyń túrine jáne qurttardyń ómir súrý jaǵdaılaryna baılanysty 40-60 paıyzǵa jetedi. Iaǵnı bir tonna organıkalyq qaldyqtan 400-600 keli zoogýmýs jáne 100-200 keli aqýyz massasy (qurttar) alynady. Ýtılızasıaǵa ákelingen organıkalyq qaldyqtarda qurt kúltýrasynyń tirshilik áreketi esebinen bakterıalyq kóbeıý bes ese, al patogendi mıkroorganızmderdiń sany 28,5 ese tómendegenin atap ótken abzal. Sondyqtan bul tehnologıany zararsyzdandyrýdyń bıologıalyq ádisi retinde qarastyrǵan jón» delingen.
Qarapaıym tilmen aıtqanda, «qara sarbaz» shybyndarynyń dernásilderinen alynǵan zoogýmýs maldyń nemese shoshqanyń tezeginen daıyndalǵan tyńaıtqyshtarǵa qaraǵanda qaýipsiz. Óıtkeni ekinshisinde gelmıntter men patogendi (aýrý týǵyzatyn) mıkroorganızmderdiń jumyrtqalary kezdesedi. Al oqý ordasynda daıyndalatyn organıkalyq taza tyńaıtqysh mundaı zıankesterden ada.
– Qus fermalarynda aı saıyn myńdaǵan tonna qaldyqtar shyǵarylady. Kúnine kem degende 100-150 keli qaldyqty óńdeý úshin 20-50 kg shybyn dernásili qajet. Bul qurttar tek taǵam qaldyqtary ǵana emes, mal men qustyń tezegin de óńdeı beredi. Biraq ol kezde ósý sıkli azdaý bolady, tez jetilmeıdi. Óıtkeni tezektiń quramynda amıak, azotty qospalar kóp. Ósip jetilgen qurttar qýyrshaqqa aınalyp kebedi. Qazirgi tańda qorektik zat retinde ártúrli qaldyqtarmen tájirıbe jasap jatyrmyz. Mysaly, nandy kebekpen aralastyryp bergende qurttar tez ósip jetiletinin baıqadyq. Zoogýmýstyń basty artyqshylyǵy – onyń quramynda makro, mıkro elementter kóp ári konsentrasıasy óte joǵary. Mysaly, 10 lıtr sýǵa 20-40 gr zoogýmýs salsańyz jetkilikti. Taǵy bir aıta keterligi, jergilikti shybyndarmen salystyrǵanda «qara sarbazda» toksındi zattar bolmaıdy. Óıtkeni olar tek sýmen qorektenedi, – deıdi Ermek Taýasarov.
Ǵalymdardyń qustarǵa, shoshqalarǵa, balyqtarǵa, egeýquıryqtarǵa jáne basqa zattarǵa júrgizgen zertteýleri qurttardyń uny taǵamdyq qundylyǵy jaǵynan et pen súıekten jáne balyq unynan kem túspeıtinin kórsetti. Bul rette tamaq ónimderiniń shyǵyndary 40 paıyzǵa deıin qysqaryp, ózindik quny 33 paıyzǵa deıin tómendeıdi.
Mamandardyń aıtýynsha, shybyn dernásilinen alynǵan zoogýmýsta ósimdikter tikeleı sińiretin kóptegen qorektik zattar, dárýmender, antıbıotıkter, amınqyshqyldar men paıdaly mıkroflora jınaqtalǵan. Ol topyraqtyń fızıka-hımıalyq qasıetterin jaqsartady. Ári qorektik zattardyń shaıylyp ketýine jol bermeıdi, zıandy tuzdar men fıtotoksıkalyq elementterdiń, radıonýklıdter men aýyr metaldardyń áserin azaıtady. Topyraqtyń qunarlylyǵyn qalpyna keltirý qabileti boıynsha bir tonna zoogýmýs 15 tonna kóńdi almastyrady. Máselen, bir gektar alańǵa 3-6 tonnasy jetkilikti. Zoogýmýstyń artyqshylyǵy – bul óristerde aramshópterdiń kóbeıip ketýine jol bermeıdi. Al kádimgi kóńdi tyńaıtqysh retinde paıdalansa, sol jerdegi aramshópterdiń úlesi 30 paıyzǵa artady.
Sonymen qatar zoogýmýstaǵy gýmın qyshqyldarynyń mólsheri qarashirikke qaraǵanda 1,5 ese joǵary, bıogýmýspen salystyrǵanda fýlvo qyshqyldarynyń mólsheri tórt ese kóp.
Mundaı tıimdi tehnologıany aýyl sharýashylyǵynda paıdalaný birneshe túıtkildi máseleniń túıinin sheshpek. Birinshiden, polıgondarǵa toǵytylyp jatqan turmystyq qaldyqtardy azaıtsa, ekinshiden, hımıkattarmen lastanǵan agrarlyq aımaqtar men aǵyn sýlardy tabıǵı qalpyna keltirýge múmkindik týmaq.
Kámıla DÚISEN, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Baspasóz qyzmetiniń qyzmetkeri.
