Murat Baqtıaruly, QR Parlamenti Senatynyń depýtaty:
«Túrkistan dese – qazaqtyń rýhanı dúnıesi turady»
Túrkistan oblysynyń qurylýynda eki jaqtan jiktep qaraǵanymyz abzal. Olardyń biri ekonomıkalyq bolsa, ekinshisi sózsiz rýhanı baǵyty. Ekonomıkalyq jaǵyna kelgen kezde burynǵy Ońtústik Qazaqstan oblysy jaıly sóz qozǵaǵan abzal. Onda 3 mln-ǵa jýyq halyq turdy. Qazaqstandaǵy eń tyǵyz ornalasqan aımaq boldy. Sondyqtan da bul oblysty bólý týraly oı kópten beri talqylanyp júrgen bolatyn. Bir jaǵynan oblysty ekige bólý ekonomıka jaǵynan tıimdi, kelesi jaǵy Shymkent qalasy Almaty men Nur-Sultan qalalarynan keıingi 1 mln-nan astam halqy bar qalaǵa aınaldy. Sondyqtanda Shymkent qalasyna arnaıy statýs berý arqyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵyn Túrkistan qalasyna aýystyrý ekonomıkalyq tustan óte tıimdi dep esepteımin. Jalpy respýblıkany terıtorıalyq basqarýdaǵy oblystardyń sany aımaq kólemine sáıkes kelýi kerek. Túrkistan oblysyn qurý arqyly burynǵy OQO kóptegen aýdandarynyń ekonomıkalyq damýyna Shymkent qalasynyń bólinip shyǵýynyń ózi óte qatty áser etedi dep oılaımyn. Sebebi parlament múshesi retinda zerdelep kórsek, OQO negizgi búdjetin beretin Shymkent qalasy, al qalǵan aýdandarynyń kópshilikterinde sol búdjet Shymkent qalasy, bolmasa respýblıkalyq transfer arqyly qalyptasatyn. Jalpy oblystyń jańa statýs alýy arqyly Shyment qalasynan bólinip shyǵýy ekonomıkalyq jaǵynan oblystyń damýyna, sonyń ishinde aýdandardyń damýyna úlken serpin beredi dep esepteımin. Bul ekonomıkalyq jaǵy bolar bolsa, kelesi rýhanı jaǵynan talqylap kórelik.
Túrkistan Qazaqstandaǵy eń kóne, ejelgi qalalardyń biri. Qazaqtyń eń mańdaı aldy azamattary, kóptegen handarymenen kezinde qazaq handyǵynyń damýyna úles qosqan uly adamdar, uly handar, batyrlar men bıler, iri sultandar osy Túrkistan qalasynda jerlengen. Dinı jaǵynan qaraǵanymyzda Qazaqstan men Ortalyq Azıaǵa dinı turǵydan alyp qaraǵanda Qoja Ahmet Iassaýı babymyzdyń kesenesiń ornalasýy, jalpy Túrkistan qalasynyń róli zor. Sol sebepti osy rýhanı jaǵyna kelgende de Túrkistannyń ataýyn ıelene otyryp, oblys bolyp qalýy qazaq ulty úshin, Qazaqstan úshin erekshe jaǵdaı. Joǵaryda atap ótkenimdeı osy bir kópten beri kóterilip júrgen máseleni Tuńǵysh Prezıdentimiz, Elbasymyz Nursultan Ábishulynyń der kezinde oblys retinde qurǵanyn óz basym, jalpy qazaqstandyqtardyń kópshiligi quptady hám jaqtady. Óıtkeni, Túrkistan dese – qazaqtyń rýhanı dúnıesi turady. Rýhanıdyń ishine bári kiredi. Ol mádenı sala, dinı, taǵy basqa qundylyqtardyń bári rýhanı salaǵa tıisti. Mine, sol Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna la bir jyl tolyp otyr. Oblysta búginde kóptegen jumystar jasalyp jatyr. Jaqynda bolǵan is-saparym barysynda baıqaǵanym úıler kóptep salynyp, abattandyrý, qurylys, kóshelerdi qaıtadan jumystary jumystary, rýhanı salalarǵa baılanysty jumystar óte kóp. Atap ótken dúnıelerimniń bárin eskerer bolsaq, úsh-tórt jyldyń kóleminde Túrkistan tolyq qandy oblys ortalyǵyna aınalady dep men óz basym senemin.
Asqarbek Qusaıynov, Pedagogıkalyq Ǵylymdar Akademıasynyń prezıdenti, Germanıanyń doktor-ınjeneri, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, profesor, Qazaqstan, Reseı bilim akademıasynyń sheteldik múshesi, 5 otandyq jáne halyqaralyq akademıalardyń akademıgi, «Vestnık» APNK jýrnalynyń Bas redaktory, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstandaǵy salystyrmaly pedagogıka ǵylymynyń negizin salýshy, Reseı Bilim akademıasynyń Salystyrmaly pedagogıka ǵylymı keńesi tóraǵasynyń orynbasary, Búkildúnıejúzilik salystyrmaly bilim berý qoǵamdary keńesiniń Atqarýshy komıtetiniń múshesi:
«Bolashaqta Túrkistan – elimizdiń rýhanı dińgegi retinde qaıta túlep, ozyq oblystardyń aldynda bolaryna senimim mol»
Ǵylym – naqtylyqty unatsa, ǵalymdar dabyraǵa salmaı, baıyppen, naqty dáıekpen sóıleıdi. Olardyń zertteý nysandary, talqyǵa salar obektileri bolýy shart. Sonda ǵylym damyp, ǵalymdar tyń jańalyqtar ashady. Bizdiń, qazaq ǵylymynyń damý sharqy túrli fenomendik tóńkeristerden turady. Ár dáýirdiń óz artyqshylyǵy men ǵylymǵa ákelgen súbeli úlesi bar. Olardyń arasynda qashanda shoqtyǵy bıik turatyn, túrki eli úshin asa mańyzǵa ıe Túrkistan óńiri tunyp turǵan qazyna.
Álemniń ekinshi ustazy atanǵan Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń ózi aıtyp taýsylmaıtyn uly jádigerimiz, mol muramyz bolyp tabylady. Grek oıshyly Arıstoteldiń «Kategorıalar», «Metafızıka», «Germenevtıka», «Rıtorıka», «Poetıka», birinshi jáne ekinshi «Analıtıka», «Topıkasy» jáne t.b kóptegen eńbekterine túsiniktemeler jazyp, óz traktattary arqyly dúnıe júzi moıyndaǵan ǵalym osy qutty meken Túrkistan óńirinde dúnıege kelgen. Odan ózge kóne Otyrarda dúnıege kelip, ǵylymnyń damýyna ólsheýsiz úles qosqan 30 dan asa ǵalymdar bolǵan. Bul degenimiz, osy kúngi Túrkistan óńirinde úlken ǵylym oshaǵy bolyp, myńdaǵan shákirt tárbıeleıtin mektepterdiń qyzmet etkendigin aıqyn dáleli. Sondyqtan da, Túrkistan óńiri tek rýhanı astanamyz emes, ǵylym ordasy boldy dep aıtýǵa da negiz bar.
Elbasymyz 2018 jyly Ońtústik óńirdiń ortalyǵyn Túrkistan qalasyna kóshirip, ony Túrkistan oblysy dep qaıta atady. Bul eń aldymen babalar rýhyna degen qurmet, tarıhqa taǵzym, sanaǵa silkinis dep bilemin. Salynatyn ǵımarattardyń barlyǵy shyǵystyq úlgide salynyp, tarıhı bolmysyn saqtaýy – kóne Túrkistanǵa, kóne Otyrar dalasyna jasalǵan zor qurmet. Tarıhtan alshaqtamaı, ony búgingi ómir tynysymen sabaqtastyryp, qaıta túletý úlken jiger men bastamashyldyqtyń nátıjesi dep esepteımin. Bolashaqta Túrkistan – elimizdiń rýhanı dińgegi retinde qaıta túlep, ozyq oblystardyń aldynda bolaryna senimim mol.
Orazkúl Asanǵazy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri:
«Túlegen tarıh, jańǵyrǵan shahar»
San ǵasyrlar boıy baıtaq dalamyzdyń táý eter tóri astanasy men aıbary, sáni men saltanaty bolǵan Túrkistan táýelsizdik kezinde taǵy da túleýde. Allanyń nazary aýǵan qasıetti qala byltyr 2018 jyldyń 19 maýsymynda Tuńǵysh Prezıdentimiz– Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń "Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keıbir máseleleri týraly" zańdyq kúshi bar Jarlyǵyna sáıkes elimizdegi tarıhy tunǵan eń halqy kóp óńirdiń ortalyǵyna aınaldy. Buǵan el qýandy, kópshilik súısindi, «Túrkistan damıtyn boldy», «óte jaqsy sheshim», «ábden laıyq» desti halyq. Qazaqstan jurtshylyǵy ǵana emes, jalpy túrki tildes aǵaıynnyń barlyǵy da «qutty bolsyn» aıtysty.
Uly Jibek jolynyń boıyndaǵy kóne shahar tarıhı jaǵynan ǵana emes, geografıalyq ornalasýy jaǵynan da strategıalyq aımaqtaǵy qala. Tipti, qalanyń myń jarym jyldan bergi tarıhyn qarasaq, onyń dinı, rýhanı mańyzymen birge tranzıttik máni de erekshe bolǵanyna jaqsylap kóz jetkizer edik. Ońtústiginde Maýrenahr, soltústiginde Arqa óńiri, Shyǵysqa Qytaı men Úndistanǵa, Batysqa Reseıge, Evropaǵa tartylǵan Uly Jibek joly Túrkistandy shyn mánindegi mańyzdy ortalyqqa aınaldyrǵany tarıhtan málim. Mańaıyndaǵy ózge shaharlarǵa qaraǵanda Túrkistannyń kúni búginge deıin saqtalyp qalýynda da osyndaı sebep bolsa kerek.
Túrkistannyń oblys ortalyǵy mártebesine ıe bolǵanyna mine bir jyl toldy. Osy ýaqyt ishinde kóptegen ıgilikti sharalar atqaryldy. Aldymen, Elbasy Nursultan Nazarbaev 2018 jyldyń 29 qyrkúıeginde qalany damytý josparynyń tujyrymdamasyn bekitip, «TURKISTAN arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly» jarlyqtarǵa jarıa túrde qol qoıdy. Sol ýaqyttan beri qala úlken qurylys alańyna aınalyp, tynymsyz eńbektiń kórigi qyzdy. Áýelden de eńbekqor, maqsatshyl Túrkistan jurty endi shahardyń búgini men bolashaǵy úshin bilek sybanyp qala úshin de, elimiz úshin de asa mańyzdy sharýaǵa kiristi. Sonyń nátıjesinde, búginde halyqtyń qajetin óteıtin, kóptiń qamyna baǵyttalǵan jumystar atqarylýda. Jalpy Túrkistan oblysynda osy ýaqyt ishinde kópbalaly analarǵa ataýly áleýmettik kómek kórsetý mólsheri ortasha eseppen 40 paıyzǵa artqan eken. Bıylǵy jyly Túrkistan oblysy boıynsha barlyǵy 1724 páter tapsyrylyp, myńdaǵan adam qonys toılaryn toılapty. Kópbalaly otbasylarǵa áleýmettik kómek berý baǵyty basymdyqqa ıe bolǵan kezeńde kópbalaly otbasylar jaǵynan elimizde aldyńǵy qatardaǵy oblys mundaı kómekke keneletini túsinikti.
Qalanyń bekitilgen bas josparyna sáıkes jańa qalashyq úshin bólingen 700 gektarǵa jýyq jerdiń 300 gektary kópqabatty turǵyn úılerge bólinip, onda 65 myńǵa jýyq adam turady dep oılastyrylǵan. Bul qarap otyrsańyz tutas bir jańa qala. Qala bolǵanda da sáýleti men dáýleti jarasqan búgingi zamanǵa laıyq shahar. Osy arada astananyń Arqaǵa kóship, qazirgideı kórikti qalaǵa aınalǵanyn oılasaq, onda Túrkistannyń da kóne kelbeti men jańa shyraıy jarasatyn kún alys emes sıaqty. Bizdiń oıymyzsha, qalanyń sáýletinde shahardyń tarıhyna oraı, musylmandyq, shyǵystyq jáne ulttyq boıaýlar basym bolyp, elimizde kóneniń kórkin búginmen sabaqtastyratyn jańa bir sáýlettik, dızaınerlik sheshimder júzege asyrylatyn bolar.
Qalanyń bas josparyna kóz salsańyz, «Kóne Túrkistan» tarıhı bóligin jańǵyrtý jobasy júzege asyrylmaq. Iaǵnı Ahmet Iassaýı kesenesiniń tóńiregi, shahardyń ózge bóligindegi tarıhı oryndar qazirgiden de tartymdy bolmaq. Bul oblystyń ǵana emes, jalpy Qazaqstannyń týrızmin damytýǵa da serpin bermek. Osy bas jospardaǵy syzbalarǵa qarap otyrsaq, ákimshilik-iskerlik ortalyqtyń keleshegin kórer edik. Mundaǵy jelekjoldar, saıabaqtar kúni erteń qala turǵyndary men qonaqtardyń serýendeıtin basty aımaǵyna aınalmaq. Bul qazirgi Nur-Sultan qalasyndaǵy Aqorda men Han Shatyr arasyndaǵy jelekjoldy elestetip, saıası astanamyz ben rýhanı astanamyz arasyndaǵy sabaqtastyqty baıqatady.
Sózimizdiń basynda Túrkistan shaharynyń Uly Jibek joly boıyndaǵy mańyzyn aıtqan bolatynbyz. Osy retten kelgende temirjol beketiniń kúrdeli jóndeýden ótkizilmegi, jańadan áýejaı men saparjaıdyń salynbaǵy Túrkistannyń tranzıttik qýatyn kúsheıtedi. Ásirese, Túrkistandy táý etetin túbi bir túrki aǵaıyndardyń, jalpy sheteldik týrıserdiń kóne de jasampaz shaharǵa kelýine óte qolaıly jaǵdaı jasamaq.
Sonymen qatar, sáýletti ǵımarattar men ásem úıler boı kóterýde. Qurylystyń qarqyndy júrip jatqanyn byltyr qarasha aıynda «Latyn negizdi jańa qazaq álipbıi» atty kóshpeli semınarmen barǵanymda-aq baıqaǵan bolatynmyn. Túrkistan shahary halqynyń oblys ortalyǵy bolǵanyna rıza ekendigin bildirip, ystyq lebizderin maǵan da rıasyz aıtyp jatyr. Shahar halqy ǵana emes, bundaı jańalyqqa kúlli qazaqtyń qýanǵany anyq. Aq túıeniń qarny jarylyp, aqsarbas shalǵan bundaı jańalyqqa kúlli qazaq nege qýanbasyn? Ulttyń rýhyn ósiretin, Alashtyń týyn tik ustaıtyn, ulylyǵymyzdy ulyqtaıtyn kıeli mekenniń ósip, órkendep, álemge tanylar alyp shahar bolaryna men kámil senemin! Onyń damýyna, ósýine, órkendeýine Elbasymyzdan bastap árbil elimizdiń azamaty tolassyz qyzmet eteri sózsiz. Túrkistan ejilgi qala dep osy kúnge deıin atap júrgen bolsaq, tarıhy men zamanaýı ǵımarattary toǵysqan qalany álemniń túkpir-túkpirinen týrıser tolastamaı keleri anyq.
Tarıhy tereń, jeri kıeli, halqy eńbekqor Túrkistan oblysynyń ortalyǵy ǵana emes, jalpy óńirdiń de áleýeti kúsheımek. Oǵan barlyq rýhanı, mádenı, áleýmettik alǵysharttar barshylyq. Túrkistannyń bolashaǵyna osy aımaqtyń ǵana emes, barlyq qazaqtyń tilegi oń, senimi mol desek, Túrkistan shaharyn jáne oblysyn damytýǵa el bolyp járdem bermek, óıtkeni bul tutas Alashtyń abyroıy.
Amandyq Kómekuly, Jyrshy, Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri, QR Ulttyq óner ýnıversıtetiniń profesory:
«Túrkistannyń oblys atanyp, ortalyǵy Túrkistan qalasy bolýy tarıhqa qurmet, bútin bir ultymyzǵa degen mártebe»
Óner – úzdiksiz damýdy, sheksiz qıal men jańashyl oılardy talap etedi. Aqyn kez-kelgen dúnıeni jyrǵa qosarda shabyttanar dúnıe izdese, kúıshi-jyraýlar tolǵanys týdyrar máseleni qaraılaıdy. Zergerdiń ózi jańa bilezik jasarda onyń ózgeden erek bolýy úshin shyǵarmashylyq erkindikti qajet etedi. Endeshe, óner ǵana emes, ǵylym damýynda Uly ǵulamalar menen oıshyldardyń, danyshpandar menen sheshen-kósemderdiń týyp ósken qutty mekeni Túrkistan qazaq óneri úshin asa mańyzdy óńir bolyp tabylady. Keshegi Daırabaı, Satybaldy, Álshekeı, Súgir, Jappas, Tólegen syndy kúıshiler dýmandatyp ótken, qanshama jyraýlar jyrlap ótken qasıetti jer búginde óz bolmasyn joǵaltpady. Sondyqtan da ónerdiń tolassyz qaıta túlep, qýattanar aımaǵy ataǵy Túrkistanǵa ábden laıyqty dep bilemin.
Túrkistannyń oblys atanyp, ortalyǵy Túrkistan qalasy bolýy tarıhqa qurmet, bútin bir ultymyzǵa degen mártebe. Rýhanı astana qoınaýy mol muraǵa qanyq, ár qıyrshyq tasy jyrlanbaǵan jyr-dastan. Túrki jurtynyń ordasy – qazaq halqynyń mańdaıyna bitken berekesi ispetti. Onyń ózindik beınesi menen rýhy ultymyzǵa ózgeshe reń syılaıdy. Búginde jańasha bolmysta qaıta túlep, jańǵyryp jatqan Túrkistan jańa mádenı fenomen bolaryna senimdimin. "Mádınede Muhammed, Túrkistanda Qoja Ahmet, Mańǵystaýda pir Beket" degendeı, Úkimet pen bılikte oblystyń óz bolmysyn joǵaltpaýy úshin qurylys nysandarynda Shyǵys sáýlet ónerin negizge alyp, basty ǵımarat retinde Qoja Ahmet Iassaýı kesenesin belgileýi – qazaq jurtyna kórsetken syı-qurmeti dep oılaımyn. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyndaǵy «sanaly azamattarymyz» osyndaı qundy jádigerlerimiz ben tarıhı qalalarymyzdy kórip, onyń ótkenin óz boılaryna sińirip óserlerine kámil senemin. Túrki jurtynyń tal besigi – qazaq halqynyń qutty ordasyna aınala bergeı.
Esen Eleýken, «Tamasha TV» telearnasynyń dırektory:
«Bir ǵana Farab qalasynyń ózi túrki jurtyna Ábý Nasyr Ál-Farabı bastaǵan 30-dan astam ǵulama ǵalym syılady.»
Túrkistan – Túrki dúnıesiniń rýhanı astanasy, halqymyzdyń ǵasyrlyq baılyǵy. Bul óńirdiń jurty da ózgeden erek keledi. Sodan bolar saýda da, ónerde de, jalpy kóptegen salalarda basqalardan oq boıy ozyp turady. Uly Jibek jolymen sabaqtasqan kóne saýda qalalar, ondaǵan qorymdar men keseneler qazaq tarıhynyń batpaldaı bóligin alyp jatyr. Bir ǵana Farab qalasynyń ózi túrki jurtyna Ábý Nasyr Ál-Farabı bastaǵan 30-dan astam ǵulama ǵalym syılady. Otyrardyń dańqy, onyń alty aı boıy berilmeı, ańyzǵa aınalyp, dastan-jyry jer betin sharlaýynyń ózi bir tarıh emes pe? Saýda kerýenderi toǵysyp tógiletin Jibek joly boıyndaǵy kóne qalalardyń arasynda shoqtyǵy bıik sanalatyn Sozaq, Saıram, Saraıshyqtardyń osy bir óńirdi jaılaýy sol kezeńdegi halyqtyń bútin bir dáýirdiń kóshinde bolǵandyǵyn, tyń dúnıelerdiń bastamashylary atanǵandyqtaryn taǵy bir dáleldeıdi. Bir ǵana Shyǵys monshasynyń ózi sonyq aıqyn dáleli.
Tuńǵysh Prezıdentimiz N.Á. Nazarbaev ótken jyly Túrkistan oblysyn qaıta quryp, oblys ortalyǵyn kıeli qalaǵa aýystyrý týraly tarıhı sheshim qabyldaǵany barshamyzǵa aıan. Bul batyl bastama rasynda qoǵam sanasyn bir silkindirip, qaıta rýhantandyrdy desek, artyq aıtqandyq bolmas. Sebebi Túrkistan – ısi qazaqqa ǵana emes, barsha túrki jurty úshin asa mańyzdy meken. Maǵjansha aıtsaq: «Túrkistan – er túriktiń besigi». Oblystyń qarqyndy damyp, jańasha bolmysqa ıe bolýy onyń bolashaqta qaıta túlep, elimizdiń ǵana emes, álem elderi arasynda shoqtyǵy bıik bolatyndyǵyna esh kúmán keltirmeıdi. Úkimettiń qatań qadaǵalaýyndaǵy oblys ortalyǵy osy kúnniń ózinde otandyq jáne sheteldik ınvestorlardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp, aldy Túrkistan qalasynda birneshe iri jobalardy bastap ta ketti. Óńirde jastarǵa degen qoldaýda erekshe. Ústimizdegi jyly óńirde sý jańa Jastar ortalyǵy boı kóterip, kóptiń kóńilinen shyǵýda. Oblys ortalyǵynda Halyqaralyq Jaıdarman oıyndary ótkizilip, kórshiles elderden birneshe komandalar óz baqtaryn synady. Osy jyly da oblys ákiminiń júldesine arnalǵan Jaıdarman oıyndar ótken bolatyn. Mundaı bastamalar shahardyń jastar qalasy ǵana emes, mádenıet ordasy bolýyna súbeli úles qosary aıdan anyq. Baýyrlas qyrǵyz, ózbek aǵaıyndar menen qatar túrki tildes ózge de elderdiń basyn uıytyp, bir jerge toǵystyrar rýhanı ortanyń qaıta boı kóterýi elimizdiń mereıin ústem etip, berekesin eselerine senimim mol.
Daıyndaǵan: Bekarystan Amanjolov
