Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda: «Patrıotızm kindik qanyń tamǵan jerińe, óskenaýyly ńa, qalań men óńirińe, ıaǵnı týǵan jerińe degen súıispenshilikten bastalady. Sol sebepti, «Týǵanjer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usynamyn. Onyń aýqymy izinshe op-ońaı keńeıip, «Týǵan elge» ulasady» degenedi. Rasynda da, ár adamnyń «shyr etip jerge túsken, baýyrynda eńbektep, qaz basqan qasıetti mekeni» bar. Ol qasıetti meken – týǵan jeri. Qazaq «Ózge elde sultan bolǵansha, Óz elińde ultan bol» degendi tegin aıtpasa kerek-ti. Bizdiń búgingi keıipkerimiz de – «Tal ek. Gúl ek. Týǵan jerdi túlet!» deıtin ustanymdy berik ustanǵan jan. Qazaqtyń kórnekti jazýshysy Sherhan Murtaza «Túlkibas – tulparlar týǵan jer, suńqarlar qonǵan jer» dep asqaqtatqan kıeli óńirde elge belgili talaı azamattar túlep ushty. Sonyń biri – Ońtústik Qazaqstan oblystyq máslıhatynyń depýtaty Órken Eseıuly. Halyq qalaýlysy kindik qany tamǵan týǵan jeriniń áleýmettik jaǵdaıyna beıjaı qaraı almaıdy. Órken Eseıulynyń elge atqarǵan ıgilikti isterin aýyldaǵy aǵaıyn da árdaıym tamsana áńgimelep otyrǵany.

 

İzgiliktiń bastaýy – otbasy

«Áke – asqar taý, Ana – baýraıyndaǵy bulaq» degen tamasha támsil bar. Árbir otbasy – shaǵyn memleket. Áke men ana sol shaǵyn memlekettiń qurý­shysy, ıesi, qorǵany. Balanyń da jaqsy bolýy – ata men anaǵa baı­lanysty. «Ataǵa qarap ul ósetini, ana qarap qyz ósetini» belgili. Órken Eseıulynyń da ákesiniń erekshe jan bolǵanyn aýyldaǵy aǵaıyn jıi aıtyp otyrady. «Eseı aqsaqal óte meıirimdi, «úlkenge qurmeti, kishige izeti» bólek erekshe jan edi. Aýyldaǵy aǵaıynnyń bári aıryqsha qurmet kórsetetin «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń». Órken balamyzdyń da Eseıdeı ákeniń tárbıesin kórip óskeni baıqalyp tur. Únemi elge, aýylǵa, aýyldaǵy aǵaıynǵa qamqor bolyp júrgeni» deıdi aýyldaǵy aqsa­qaldar.

Keıipkerimizdiń ákesi Eseı aq­saqal jastaıynan eńbekqor, boıynda uıymdastyrýshylyq qa­bi­leti mol jan edi. Olaı deıtinimiz – Eseı qarıa bala kezden-aq eń­bekke aralasyp, bilim alyp, aýyl­sharýa­shylyq salasynda jemisti eńbek etti. Aýyldy kórkeıtý, damytý maqsatynda aýyl kolhozyn, keıin aýyl ákimi qyzmetterin adal atqardy. Órkenniń anasy Ǵalıa apaı – ustazdyq qyzmet atqaryp, bala tárbıesine kóńil bólgen jan. Mektepte fransýz tilinen sabaq berdi. Ǵalıa apaıdan tálim alǵan shákirtter árdaıym ustazdaryn jyly lebizben eske alady.

 

Týǵan jerge týyńdy tik

Sportty súımeıtin bala joq. Kishkentaıynan asyq oınap, dop tepken aýyldyń qara domalaqtary­nyń eń úlken armany – sport kesheninde jattyǵý. İsker azamat aýyldaǵy aǵaıynnyń armanyn dalada qaldyrmaı, olardyń sport­pen shuǵyldanýyna erekshe jaǵdaı jasap berdi. Onyń dáleli – Eseı Baımahanuly atyndaǵy sport kesheni. Uzaq jyldar boıy paıda­lanylmaı, qańyrap qalǵan ǵıma­ratty jekemenshikten satyp alyp, óz qarjysy esebinen qyrýar qarjy quıyp, záýlim sport sa­raıyna aınaldyrdy. Sport ke­shenine qajetti sporttyq qural-jabdyqtarmen de qamtamasyz etti. Qazirgi tańda atalǵan sport kesheni aýdannyń balansyna berilip, sporttyń boks, voleıbol, basket­bol jáne erkin kúres túrlerinen úıirme ashylyp, jastar men jasós­pirimderdiń sportpen shuǵyldanyp, bos ýaqyttaryn tıimdi paıdala­nýyna da múmkindik jasap berdi.

Sport kesheninde 80 bala sport­tyń túr-túrimen jattyǵyp júr. Sondaı-aq aýyl turǵyndarynyń da bir mezet fýtbol, basketbol, voleıbol syndy sport túrlerimen aınalysýyna da jaǵdaı jasalǵan. Keshen ashylǵaly beri mektep sport­shylary oblystyq, respýb­lı­kalyq jáne halyqaralyq týr­nırlerde jaqsy nátıjeler kórse­tip, bıik belesterge jetip júr.

Túlkibas jurty aıryqsha qur­met­tep aıtatyn taǵy bir ıgilikti is – Mámbet ata meshitiniń qaıta jón­deýden ótkizilgeni. Meshit – musylman balasynyń qajetti duǵa-tilekterin bir Alla Taǵaladan ǵana suraıtyn, pendelik qatelikteri úshin keshirip surap, táýbege keletin qadirli mekeni. Meshit tabal­dy­ryǵyn attaǵan jannyń qadamyna saýap jazylady. Paıǵambary­myzdyń hadısterinde aıtylǵandaı, meshitke kelýshilerdiń oń aıaǵyna saýap jazylyp, dárejesi artatyn bolsa, árbir basqan sol aıaǵynyń kúná-kemshilikteri keshiriledi. Órken Eseıuly Mashat aýylyndaǵy Mámbet ata meshitine de demeýshilik jasap, jóndeý jumystaryn júr­gizip, shatyryn jańartyp berdi. Eski meshittiń jańaryp qalǵanyna aýyldaǵy aǵaıyn da dán rıza.

Eldegi aǵaıynnyń basy aýy­ryp, baltyry syzdasa baratyn mekeni – dárigerlik ambýlatorıa. Aýyl turǵyndary talaı jyl aýyl men aýdan arasynda shabylyp júrdi. Qazir aýyldyq dárigerlik ambýlatorıanyń óziniń jedel járdem avtokóligi bar. Ony syıǵa tartqan da – bizdiń keıipkerimiz. Odan bólek, aýylǵa qajetti bala­baqsha ǵımaratynyń qurylysyna da qarjy bólip, el ıgiligine aınal­dyrdy. Balabaqsha salynǵan jer jekelegen adamdardyń ıgiliginde bolyp, qaraýsyz jatqan edi. Jeke­men­shik jerdi satyp alyp, kór­keıtip, kógaldandyryp, kúl-qo­qystan tazartyp, eldiń ıgiligine aınaldyrdy. Balabaqsha qury­lysyn salýda halyq qalaýly­synyń inisi Asylbek Káribaevtyń da úlesi zor. «İnisi bardyń tynysy bar» degen – osy. Órken aǵasyna qamqorlyq kórsetip, balabaqsha qurylysynyń bitýine qolǵabys tıgizdi. Búginde elý oryndyqty balabaqsha halyqqa qyzmet etýde. Mashat aýylyndaǵy «Áýlıe» bas­taýy da qorshaýǵa alynyp, basyna belgi ornatyldy.

T.Rysqulov, Túlkibas, Sastóbe eldimekenderine respýblıkalyq búdjetten bólingen qarajatqa qo­symsha halyq qalaýlysynyń yqpalymen 2,5 mlrd teńge qarjy bólindi. Búginde ózi saılanǵan óńir­diń áleýmettik máseleleriniń sheshilýine yqpal jasap otyr.

 

Artyq ǵylym – kitapta

Hakim Abaı: «Artyq ǵylym ki­tapta, erinbeı oqyp kórýge» deıdi. «Jaqsy kitap – aqyldy adamnyń áńgimesimen birdeı» depti Tolstoı. Qundylyqtyń kilti – kitapta. Áli­sher Naýaıdyń «Kitap – aqylyna altyn suramaıtyn altyn qazyna» degen támsilin bizdiń keıipkerimiz de berik ustanady. Onyń dáleli – aýyl kitaphanasy. Órken Eseıuly aýyl turǵyndaryn kórkem ádebıet­ke tartý maqsatynda óz qaraja­tynan qarjy bólip, kitaphana turǵyzdy. Ol kitaphanaǵa 3800 kitap qoryn syılady. Artyq ǵy­lymnyń kitapta ekenin sezinbese, aýyldaǵy aǵaıynnyń, jas jet­kin­shektiń kókirek kózi oıaý bolǵanyn qalamasa, osyndaı is-áreketke barar ma edi?! Maksım Gorkııdiń «Eger men baıysam – tek qana kitap satyp alar edim» degen sózi eske túsedi. Keıipkerimiz de bala kezinen osy qaǵıdamen ómir súrip keledi. Qazir aýyl kitaphanasynda kitap qushaqtaǵan bala kórseńiz, keıipkerimizdiń armany oryn­dalǵany.

Keıipkerimiz marapattan da kende emes. Elge atqarǵan ıgilikti isteri úshin, aýdannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna, sport salasyna qosqan úlesi úshin Túlki­bas aýdany ákiminiń alǵys hat­tarymen, Ońtústik Qazaqstan obly­synyń týrızm, dene shynyq­tyrý jáne sport basqarmasyny Qurmet gramotasymen, ulttyq qo­ǵamdyq «Altyn júrek» syı­lyǵymen marapattalǵan. Túlkibas aýdanynyń Qurmetti azamaty. Elbasynyń qolynan «Eren eńbegi úshin» medalinaldy.

Elbasy Nursultan Nazarbaev: «Týǵan jerge, onyń mádenıeti men salt-dástúrlerine aıryqsha ińkár­likpen atsalysý – shynaıy pat­rıotızmniń mańyzdy kóriniste­riniń biri. Bul – kez kelgen halyqty ánsheıin birige salǵan qaýym emes, shyn mánindegi ult etetin mádenı-genetıkalyq kodynyń negizi. Biz­diń babalarymyz ǵasyrlar boıy ushqan qustyń qanaty talyp, jú­girgen ańnyń tuıaǵy tozatyn ulan-ǵaıyr aýmaqty ǵana qorǵaǵan joq. Olar ulttyń bolashaǵyn, keler urpaǵyn, bizdi qorǵady. San tarap­tan suqtanǵan jat jurtqa Atame­kenniń qarys qadamyn da bermeı, urpaǵyna mıras etti» deıdi.
Basqa qalaǵa kóship ketse de, týǵan jerin umytpaı, únemi qam­qorlyǵyna alyp júretin azamat­tardy da el bilýge tıis. Órken Eseıuly: «Elime tıtteı de bir jaq­sylyq jasasam, ol atymdy shy­ǵarsam degen maqsattan týyndap otyrǵan joq. Qolymnan kelse, elge shapaǵatymdy tıgizgim keledi. Aýylyma ıneniń jasýyndaı jaq­sylyq etsem, ol anam men ákemniń aldyndaǵy balalyq paryzym. Abaı atamyzdyń: «Óziń qurmet­temegen nársege bótennen qaıtip qurmet kútesiń?» degen ataly sózi bar. Ata-anamyz ómir boıy týǵan jerde eńbek etip, ter tókti. Bizdiń de maqsatymyz – eldiń bereke-birligin, yntymaǵyn saqtaı oty­ryp, úlken-kishige qurmet kórsetý» deıdi.
Qandaı jaǵdaı bolsa da, zamana qalaı qubylsa da, adamdyq qasıe­tinen aınymaıtyn, el-jurtyn umytpaı, oǵan qamqorlyq jasap júrgen jandar kóp. Sonyń biri – Órken Eseıuly. Hakim Abaıdyń: «Súıer ulyń bolsa, sen súı, súıi­nerge jarar ol» degen óleń joly eske túskende, el úshin, urpaq úshin eńbek etip júrgen osyndaı azamat­tarymyz oıǵa oralary anyq. Halyq qalaýlysynyń atqarar isi alda. Áli talaı bıikterdi baǵyn­dyrary sózsiz. Týǵan jerden, ıaǵnı Túlkibas aýdany, Mashat óńirinen sportta baǵy janǵan myqtylar top jaryp jatsa, onda Órken Eseıuly­nyń armany oryndalǵany.

 

Materıaldardy «Aıqyn» gazetiniń tilshisi Gúlzına BEKTAS daıyndady.