2024 jyldyń 25 jeltoqsanynda Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategiialyq zertteýler institýtynda qoǵamdyq-saiasi, ekonomikalyq jáne halyqaralyq salalardaǵy jyl qorytyndysy boiynsha brifing ótti.
Is-shara barysynda institýt sarapshylary áleýmettik, ishki saiasi, ekonomikalyq jáne halyqaralyq salalardaǵy 2024 jyldyń eń mańyzdy 3 oqiǵalary men jetistikterin atai otyryp, aiaqtalyp jatqan jyldyń negizgi oqiǵalary men trendterine taldamalyq sholý jasady.
Osylaisha, QSZI sarapshylarynyń pikirinshe, 2024 jyly Qazaqstan úshin eń mańyzdy qoǵamdyq trend QR Prezidentine senimniń kúsheiýi boldy, bul azamattardyń kóshbasshyny jáne onyń sheshimderin qoldaýǵa daiyndyǵyn kórsetedi. QSZI málimetteri boiynsha Prezident Q.K. Toqaevqa senim deńgeii 80,5%. Sońǵy jyldary bul kórsetkish áleýmettik-ekonomikalyq qiyndyqtar jaǵdaiynda da turaqty joǵary bolyp otyr.
Sondai-aq sarapshylar mańyzdy qoǵamdyq trend retinde el basshylyǵynyń saiasi baǵytyn qoldaýdy, ol qarasha aiynda júrgizilgen áleýmettanýlyq saýalnamaǵa sáikes 77,7% jáne qazaqstandyqtardyń azamattyq biregeiligi men negizgi qundylyqtaryn nyǵaitýdy qarastyrady. Máselen, respondentterdiń 46% qazaqstandyqtardy biriktiretin qundylyq retinde Qazaqstan Respýblikasynyń tólqujaty men azamattyǵyn atady.
– Saýalnama derekteri kórsetkendei, halyqtyń basym kópshiligi Qazaqstandy ulttyń azamattylyǵy, iaǵni tulǵanyń naqty memleketpen berik quqyqtyq bailanysy basym birtutas ult retinde qarastyrady. Osylaisha, ulttyq biregeilik Qazaqstannyń mádeni ártúrliliginiń biriktirýshi faktory bola otyryp, memlekettegi senim men yntymaqtastyqtyń ósýine yqpal etedi, – dep atap ótti QR Prezidenti janyndaǵy QSZI Saiasi zertteýler bóliminiń bas sarapshysy Áigerim Ábdirashitova.
Sondai-aq, QSZI sarapshylary qazaqstandyqtardyń jeke jáne el deńgeiinde ótken jyldyń qorytyndylary týraly baǵalarymen bólisti. Áleýmettik saýalnama nátijesi kórsetkendei, qazaqstandyqtar jeke deńgeide ótip jatqan jyldyń qorytyndysyna oń baǵa berýde. Halyqtyń tórtten bir bóligi (25,1%) úshin jyl «óte tabysty» boldy; azamattarymyzdyń teń jartysy úshin jyl «jalpy jaqsy» bolǵan (52,3%).
– Aldaǵy 2025 jyldan jeke deńgeidegi kútýler barynsha optimistik (77,4%). Úi sharýasymen ainalysatyn jáne materialdyq ál-aýqaty joǵary jastar arasynda oń úmit baiqalady, – deidi QR Prezidenti janyndaǵy QSZI bas ǵylymi qyzmetkeri Aigúl Zabirova.
QSZI sarapshylary ishki saiasi saladaǵy eń mańyzdy 3 oqiǵanyń qatarynda áielderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi Zańdy qabyldaý aiasynda biryńǵai zańdy onlain petitsiia institýtyn engizýdi, turmystyq zorlyq-zombylyqty kriminalizatsiialaýdy jáne áielder men balalardy quqyqtyq qorǵaýdy kúsheitýdi, sondai-aq 6 qazanda AES salý boiynsha jalpyhalyqtyq referendým ótkizýdi atady.
– Referendým – Qazaqstanda sońǵy bes jylda bolǵan orasan zor ózgeristerdiń taǵy bir aiǵaǵy, «halyq únine qulaq asatyn memleket» uǵymynyń taǵy bir aiqyn kórinisi. Búkilhalyqtyq daýys berý energetikalyq keshenniń damý baǵytyn, Qazaqstannyń atom energetikasynyń bolashaǵyn jáne onyń elimizdiń energetikalyq táýelsizdigine yqpalyn aiqyndady, – dedi QR Prezidenti janyndaǵy QZSI Strategiialyq taldaý bóliminiń basshysy Elnar Berikbaev.
Qazaqstannyń ekonomikalyq saladaǵy jetistikteri týraly aita kele, QSZI sarapshylary Memleket basshysy 2023 jyly jańa ekonomikalyq baǵyt usynǵanyn atap ótti. Reformalardyń maqsaty – 2029 jylǵa qarai 6-7 paiyzdyq turaqty ekonomikalyq ósýge qol jetkizý jáne ulttyq ekonomikanyń kólemin eki ese ulǵaityp, 450 milliard dollarǵa deiin arttyrý.
Ekonomikadaǵy 3 basty jetistiktiń ishinde sarapshylar Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaý men damytýdyń keshendi baǵdarlamasyn qabyldaý, Memlekettik satyp alýdyń jańa erejelerin bekitý arqyly biznes úshin jańa «ekonomikalyq liftterdi» qurýdy, sondai-aq «Ekonomikany yryqtandyrý jónindegi sharalar týraly» Prezident Jarlyǵyna qol qoiýdy atady.
QSZI sarapshylarynyń pikirinshe, ekonomikalyq saladaǵy taǵy eki mańyzdy oqiǵa 2029 jylǵa deiingi Ulttyq infraqurylymdyq jospardyń qabyldanýy, sondai-aq engizilýi 2026 jylǵa josparlanǵan jańa Biýdjet kodeksin qabyldaý jáne jańa Salyq kodeksin ázirleý arqyly salyqtyq-biýdjet saiasatyn qaita bastaý boldy.
– Qazaqstannyń infraqurylymyn damytý josparynda 204 joba bar. Energetika salasynda 46 joba, kólik salasynda 59 joba, sýmen jabdyqtaý jáne kanalizatsiia boiynsha 89 joba, tsifrlyq infraqurylym boiynsha 10 joba qabyldandy. Jobalardy júzege asyrý kezinde halyqaralyq qarjy uiymdarymen ózara árekettestikke nazar aýdarylady. Dúniejúzilik bank, Aziia damý banki, Eýropalyq qaita qurý jáne damý banki, Islam damý banki, Eýraziialyq damý banki jáne t.b. siiaqty uiymdarmen yntymaqtastyq júrgizilýde, – dep, brifing barysynda QR Prezidenti janyndaǵy QSZI direktorynyń orynbasary Nurlan Saqýov erekshe atap ótti.
QSZI sarapshylary Qazaqstannyń pozitsiiasy men halyqaralyq bedeline eleýli áser etken syrtqy saiasat salasyndaǵy eń mańyzdy úsh oqiǵany atady.
Bul, birinshi kezekte – birneshe mańyzdy halyqaralyq uiymdar men qurylymdarǵa tóraǵalyǵynyń sátti aiaqtalýy, olardyń qataryndaAstananyń Shanhai yntymaqtastyq uiymy (ShYU), Túrki memleketteri uiymy (TMU), Ujymdyq qaýipsizdik sharty uiymy (UQShU) jáne Ortalyq Aziia memleketteri basshylarynyń Konsýltativtik kezdesýlerdi (OAMBKK) bar.
– Tóraǵalyq barysynda Qazaqstan jahandyq jáne óńirlik kún tártibin qalyptastyrýǵa eleýli úles qosty, sonymen qatar birqatar mańyzdy qujattardy qabyldaýǵa atsalysty, olardyń arasynda aimaqtyń ekonomikalyq, saiasi jáne gýmanitarlyq integratsiiasyn nyǵaitýdyń uzaq merzimdi baǵyttaryn aiqyndaityn «Ortalyq Aziiany damytý tujyrymdamasy – 2040» erekshe oryn alady, – dedi QR Prezidenti janyndaǵy QSZI bas ǵylymi qyzmetkeri Sanat Kóshkimbaev.
Qazaqstannyń halyqaralyq saladaǵy taǵy eki basty jetistigi retinde QSZI sarapshylary halyqaralyq sarapshylar qaýymdastyǵy aldynda Qazaqstannyń «orta derjava» retinde maquldanýyn atap ótti, bul bizdiń elimizdiń jahandyq úderisterdegi róliniń artqanyn jáne ártúrli kópjaqty formattarda sheshim qabyldaýǵa yqpal etý múmkindikteriniń keńeigenin kórsetedi. Sondai-aq, Memleket basshysynyń Qazaqstan úshin negizgi seriktes elderge, onyń ishinde Katar, Frantsiia, Mońǵoliia, Resei, Ózbekstan, Qytai jáne Ázirbaijanǵa sheteldik saparlaryn erekshe atap ótý qajet.
– Bul saparlar strategiialyq seriktestikti nyǵaitýǵa yqpal etip, Qazaqstannyń kópvektorly jáne teńgerimdi syrtqy saiasatqa beiildiligin tanytty jáne el ekonomikasyn qaita jandandyrýdyń basym baǵyttarynyń biri bolyp tabylatyn shikizattyq emes jáne óńdeýshi salalardy damytýǵa múmkindik berdi, – dep túiindedi sózin Sanat Kóshkimbaev.
Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategiialyq zertteýler institýtynyń qyzmeti el basshylyǵy úshin ishki saiasat, áleýmettik-ekonomikalyq úderister, Qazaqstan Respýblikasynyń syrtqy saiasi strategiiasy salasy boiynsha boljamdyq, taldamalyq jáne ǵylymi-aqparattyq materialdardy daiyndaýǵa jáne qamtamasyz etýge baǵyttalǵanyn atap ótken jón.
