2024 jyldyń 25 jeltoqsanynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategıalyq zertteýler ınstıtýtynda qoǵamdyq-saıası, ekonomıkalyq jáne halyqaralyq salalardaǵy jyl qorytyndysy boıynsha brıfıń ótti.
İs-shara barysynda ınstıtýt sarapshylary áleýmettik, ishki saıası, ekonomıkalyq jáne halyqaralyq salalardaǵy 2024 jyldyń eń mańyzdy 3 oqıǵalary men jetistikterin ataı otyryp, aıaqtalyp jatqan jyldyń negizgi oqıǵalary men trendterine taldamalyq sholý jasady.
Osylaısha, QSZI sarapshylarynyń pikirinshe, 2024 jyly Qazaqstan úshin eń mańyzdy qoǵamdyq trend QR Prezıdentine senimniń kúsheıýi boldy, bul azamattardyń kóshbasshyny jáne onyń sheshimderin qoldaýǵa daıyndyǵyn kórsetedi. QSZI málimetteri boıynsha Prezıdent Q.K. Toqaevqa senim deńgeıi 80,5%. Sońǵy jyldary bul kórsetkish áleýmettik-ekonomıkalyq qıyndyqtar jaǵdaıynda da turaqty joǵary bolyp otyr.
Sondaı-aq sarapshylar mańyzdy qoǵamdyq trend retinde el basshylyǵynyń saıası baǵytyn qoldaýdy, ol qarasha aıynda júrgizilgen áleýmettanýlyq saýalnamaǵa sáıkes 77,7% jáne qazaqstandyqtardyń azamattyq biregeıligi men negizgi qundylyqtaryn nyǵaıtýdy qarastyrady. Máselen, respondentterdiń 46% qazaqstandyqtardy biriktiretin qundylyq retinde Qazaqstan Respýblıkasynyń tólqujaty men azamattyǵyn atady.
– Saýalnama derekteri kórsetkendeı, halyqtyń basym kópshiligi Qazaqstandy ulttyń azamattylyǵy, ıaǵnı tulǵanyń naqty memleketpen berik quqyqtyq baılanysy basym birtutas ult retinde qarastyrady. Osylaısha, ulttyq biregeılik Qazaqstannyń mádenı ártúrliliginiń biriktirýshi faktory bola otyryp, memlekettegi senim men yntymaqtastyqtyń ósýine yqpal etedi, – dep atap ótti QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI Saıası zertteýler bóliminiń bas sarapshysy Áıgerim Ábdirashıtova.
Sondaı-aq, QSZI sarapshylary qazaqstandyqtardyń jeke jáne el deńgeıinde ótken jyldyń qorytyndylary týraly baǵalarymen bólisti. Áleýmettik saýalnama nátıjesi kórsetkendeı, qazaqstandyqtar jeke deńgeıde ótip jatqan jyldyń qorytyndysyna oń baǵa berýde. Halyqtyń tórtten bir bóligi (25,1%) úshin jyl «óte tabysty» boldy; azamattarymyzdyń teń jartysy úshin jyl «jalpy jaqsy» bolǵan (52,3%).
– Aldaǵy 2025 jyldan jeke deńgeıdegi kútýler barynsha optımısik (77,4%). Úı sharýasymen aınalysatyn jáne materıaldyq ál-aýqaty joǵary jastar arasynda oń úmit baıqalady, – deıdi QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI bas ǵylymı qyzmetkeri Aıgúl Zabırova.
QSZI sarapshylary ishki saıası saladaǵy eń mańyzdy 3 oqıǵanyń qatarynda áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi Zańdy qabyldaý aıasynda biryńǵaı zańdy onlaın petısıa ınstıtýtyn engizýdi, turmystyq zorlyq-zombylyqty krımınalızasıalaýdy jáne áıelder men balalardy quqyqtyq qorǵaýdy kúsheıtýdi, sondaı-aq 6 qazanda AES salý boıynsha jalpyhalyqtyq referendým ótkizýdi atady.
– Referendým – Qazaqstanda sońǵy bes jylda bolǵan orasan zor ózgeristerdiń taǵy bir aıǵaǵy, «halyq únine qulaq asatyn memleket» uǵymynyń taǵy bir aıqyn kórinisi. Búkilhalyqtyq daýys berý energetıkalyq keshenniń damý baǵytyn, Qazaqstannyń atom energetıkasynyń bolashaǵyn jáne onyń elimizdiń energetıkalyq táýelsizdigine yqpalyn aıqyndady, – dedi QR Prezıdenti janyndaǵy QZSI Strategıalyq taldaý bóliminiń basshysy Elnar Berikbaev.
Qazaqstannyń ekonomıkalyq saladaǵy jetistikteri týraly aıta kele, QSZI sarapshylary Memleket basshysy 2023 jyly jańa ekonomıkalyq baǵyt usynǵanyn atap ótti. Reformalardyń maqsaty – 2029 jylǵa qaraı 6-7 paıyzdyq turaqty ekonomıkalyq ósýge qol jetkizý jáne ulttyq ekonomıkanyń kólemin eki ese ulǵaıtyp, 450 mıllıard dollarǵa deıin arttyrý.
Ekonomıkadaǵy 3 basty jetistiktiń ishinde sarapshylar Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaý men damytýdyń keshendi baǵdarlamasyn qabyldaý, Memlekettik satyp alýdyń jańa erejelerin bekitý arqyly bıznes úshin jańa «ekonomıkalyq lıftterdi» qurýdy, sondaı-aq «Ekonomıkany yryqtandyrý jónindegi sharalar týraly» Prezıdent Jarlyǵyna qol qoıýdy atady.
QSZI sarapshylarynyń pikirinshe, ekonomıkalyq saladaǵy taǵy eki mańyzdy oqıǵa 2029 jylǵa deıingi Ulttyq ınfraqurylymdyq jospardyń qabyldanýy, sondaı-aq engizilýi 2026 jylǵa josparlanǵan jańa Búdjet kodeksin qabyldaý jáne jańa Salyq kodeksin ázirleý arqyly salyqtyq-búdjet saıasatyn qaıta bastaý boldy.
– Qazaqstannyń ınfraqurylymyn damytý josparynda 204 joba bar. Energetıka salasynda 46 joba, kólik salasynda 59 joba, sýmen jabdyqtaý jáne kanalızasıa boıynsha 89 joba, sıfrlyq ınfraqurylym boıynsha 10 joba qabyldandy. Jobalardy júzege asyrý kezinde halyqaralyq qarjy uıymdarymen ózara árekettestikke nazar aýdarylady. Dúnıejúzilik bank, Azıa damý banki, Eýropalyq qaıta qurý jáne damý banki, Islam damý banki, Eýrazıalyq damý banki jáne t.b. sıaqty uıymdarmen yntymaqtastyq júrgizilýde, – dep, brıfıń barysynda QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI dırektorynyń orynbasary Nurlan Saqýov erekshe atap ótti.
QSZI sarapshylary Qazaqstannyń pozısıasy men halyqaralyq bedeline eleýli áser etken syrtqy saıasat salasyndaǵy eń mańyzdy úsh oqıǵany atady.
Bul, birinshi kezekte – birneshe mańyzdy halyqaralyq uıymdar men qurylymdarǵa tóraǵalyǵynyń sátti aıaqtalýy, olardyń qataryndaAstananyń Shanhaı yntymaqtastyq uıymy (SHYU), Túrki memleketteri uıymy (TMU), Ujymdyq qaýipsizdik sharty uıymy (UQSHU) jáne Ortalyq Azıa memleketteri basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýlerdi (OAMBKK) bar.
– Tóraǵalyq barysynda Qazaqstan jahandyq jáne óńirlik kún tártibin qalyptastyrýǵa eleýli úles qosty, sonymen qatar birqatar mańyzdy qujattardy qabyldaýǵa atsalysty, olardyń arasynda aımaqtyń ekonomıkalyq, saıası jáne gýmanıtarlyq ıntegrasıasyn nyǵaıtýdyń uzaq merzimdi baǵyttaryn aıqyndaıtyn «Ortalyq Azıany damytý tujyrymdamasy – 2040» erekshe oryn alady, – dedi QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI bas ǵylymı qyzmetkeri Sanat Kóshkimbaev.
Qazaqstannyń halyqaralyq saladaǵy taǵy eki basty jetistigi retinde QSZI sarapshylary halyqaralyq sarapshylar qaýymdastyǵy aldynda Qazaqstannyń «orta derjava» retinde maquldanýyn atap ótti, bul bizdiń elimizdiń jahandyq úderisterdegi róliniń artqanyn jáne ártúrli kópjaqty formattarda sheshim qabyldaýǵa yqpal etý múmkindikteriniń keńeıgenin kórsetedi. Sondaı-aq, Memleket basshysynyń Qazaqstan úshin negizgi seriktes elderge, onyń ishinde Katar, Fransıa, Mońǵolıa, Reseı, Ózbekstan, Qytaı jáne Ázirbaıjanǵa sheteldik saparlaryn erekshe atap ótý qajet.
– Bul saparlar strategıalyq seriktestikti nyǵaıtýǵa yqpal etip, Qazaqstannyń kópvektorly jáne teńgerimdi syrtqy saıasatqa beıildiligin tanytty jáne el ekonomıkasyn qaıta jandandyrýdyń basym baǵyttarynyń biri bolyp tabylatyn shıkizattyq emes jáne óńdeýshi salalardy damytýǵa múmkindik berdi, – dep túıindedi sózin Sanat Kóshkimbaev.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategıalyq zertteýler ınstıtýtynyń qyzmeti el basshylyǵy úshin ishki saıasat, áleýmettik-ekonomıkalyq úderister, Qazaqstan Respýblıkasynyń syrtqy saıası strategıasy salasy boıynsha boljamdyq, taldamalyq jáne ǵylymı-aqparattyq materıaldardy daıyndaýǵa jáne qamtamasyz etýge baǵyttalǵanyn atap ótken jón.
