Qanat Aıtbaev, ákesi: «Dımashqa dem berý úshin jumysymdy tastadym»

Dalanews 09 naý. 2017 01:10 729

Mine, eki aıǵa jýyq ýaqyttan beri Qazaqstan halqy jas ánshi Dımash Qudaıbergen qatysyp jatqan Qytaıdyń I am a Singer telebaıqaýyn qadaǵalap, jankúıer bolyp otyr. «Dımashtyń kózine qarasań, ómirdiń san qyryn kórgen úlken adamǵa uqsaıdy. Biraq ol – onyń úlkendigi emes, boıyndaǵy talanttyń dara tańbasy». Lı Jıan esimdi ánshiniń Dımashqa bergen baǵasy osylaı. Ol muny jetinshi kezeńde qazaq ánin naqyshyna keltirip shyrqaǵanyna qarap aıtsa kerek. Bul joly Dımash búkil qytaı elin dombyranyń qasıetti únimen sıqyrlap, Maǵjan atasynyń «Daıdıdaý» ánin áýelete shyrqady. Kúlli álemdi talantymen tánti etken qazaqtyń qarshadaı balasy búginge deıin talaı óner baspaldaǵynan ótti. Ulynyń balalyq shaǵy men ónerpaz retinde qalyptasý joldary jóninde Dımashtyń ákesi, elimizge tanymal ónerpaz Qanat Aıtbaevpen áńgimelesken edik.

 

ATY AIAQASTYNAN ÓZGERGEN BALA

– Talanty tas jaryp, mıllıondaǵan júrekti tamasha ánimen, sırek kezdeser daýsymen baýraǵan Dımash qazir kúlli qazaqtyń Dımashyna aınaldy. Bul sizderge de úlken maqtanysh ekeni sózsiz. Kúlli álemdi aýzyna qaratqan daryndy uldyń ósken ortasy, otbasy men balalyq shaǵy qalaı ótti?

– Dımash áke-sheshemniń baýyrynda ósti. Ol dúnıege kelgende jubaıym Sveta – ınstıtýttyń stýdenti, al men oqýdy jańadan bitirgen jas maman edim. Úıde úsh balanyń ishindegi jalǵyz ul bolǵandyqtan, áke-sheshem meniń qamymdy kúıttep, únemi qamqor bolyp, janymda júrdi. Dımashty da jumysynan, sabaǵynan alańdamasyn, túngi uıqylary tynysh bolsyn dep óz qastaryna aldy. Áke-sheshemizdi «mama, papa» deımiz. Dımash ta tili shyqqanda ata-ájesin «mama, papa», bizdi «aǵataı, apataı» dep ketti.

Ata-ájesiniń ystyq yqylasyna bólenip ósken bala jaman bolmaıdy. Dımash ta qazaqy tárbıeniń qazanynda qaınap, meıirimge bólenip, eminerkin ósti. Ata-anam bes jasynan ony mektepke jetelep aparyp, jetelep alyp keletin. Bir sát qastarynan tastaǵan emes.

Dımashtyń qaryndasy men inisi bar. Úsh balamyz da otbasynda meıirimge bólenip ósip keledi. Qyzym Raýshan óziniń ynta talabymen Nazarbaev zıatkerlik mektebine oqýǵa túsken. Qazir ol 9-synypta oqıdy. Kishi ulym Ábilmansur – 4-synyptyń oqýshysy. Ol da mýzykaǵa beıim. Dombyrada táýir oınaıdy. Estý qabileti de aǵasy Dımashtikindeı. Erteńgi kúni ol da óner salasyn tańdap jatsa, qolynan qaqpaımyz.

– Dımashtyń shyn aty-jóni Dinmuhammed bolar…

– Rasynda da, onyń tólqujattaǵy esimi – Dinmuhammed Qudaıbergen. Erkeletip, bárimiz Dımash dep ketkenbiz. Kópshilikke de Dımash bop tanyldy.

Jubaıym Svetanyń Dımashqa aıaǵy aýyr. Ákem ishtegi sábıdi kútip júrgende «Er bala bol­sa, esimi Manarbek bolady» dep júretin. Sebebi, Manarbek degen ákemniń erekshe qurmet tutatyn stýdenttik kezindegi dosy bolatyn. Ákemizge qarsy kelý qaıda, solaı-aq bolsyn dep júre berdik. Tipti álgi esimniń qulaǵymyzǵa sińisip ketkeni sondaı, odan basqa at oıymyzǵa da kelgen emes. Biraq jaǵdaı aıaqasty ózgerdi. Birde ákem ekeýmiz Baqtyǵalı degen aǵamyzdyń úıine sálemdese bardyq. Ol da ákemniń stýdent shaqtan birge kele jatqan dosy bolatyn. Tórde jasy toqsanǵa kelip qalǵan aǵamyzdyń anasy Dáneker ájemiz otyrǵan. Sabyrlyǵynan-aq ol kisiniń tektiligi ańǵarylyp turatyn. Shaı iship bolǵan soń ájemiz ákeme qarata: «Qudaıbergen, men bir jaqsy tús kórdim. Nemereli bolasyń, atyn Muhammed qoıyńdar!» dedi. Sál tańdanyp qaldyq, degenmen, úlkendi syılap ósken halyq­pyz, «Apa, aıtqanyńyz bolsyn!» dep ákem birden kelisimin berdi.

Birer kúnnen keıin ómirge kelgen sábıge ájemizdiń aıtqan aty qoıyldy. Otbasynda aqyldasa kele, «Erteńgi kúni bala bolyp tentektik jasasa, qasıetti atqa til tıýi múmkin. Sondyqtan Dinmuhammed, erkelete Dımash dep qoıaıyq» destik. Osylaısha, tuńǵyshymyzdyń esimi aıaqastynan ózgerip, Dinmuhammed bolyp ketti.

 

«SLAVÁN BAZARY» ÚLKEN MEKTEP BOLDY

– Ulyńyzdyń talantyna bas ıgen qalyń jurtshylyq telebaıqaýdyń árbir kezeńin qalt jibermeı, Dımashtyń jeńiske jetýin ishteı tilep otyr. Álbette, bul onyń alǵashqy baıqaýy emes. Búginge deıin ol talaı halyqaralyq konkýrstarǵa qatysyp, jeńimpaz atanǵanyn jaqsy bilemiz. Balańyzdyń boıyndaǵy daryny alǵash ret qashan baıqaldy?

– Jubaıym Sveta ekeýimiz de óner adamdary bolǵannan keıin osy salada jaqyn aralasatyn dos-jarandar kóp. Ózimiz turatyn Aqtóbe qalasyna gastróldik saparmen kelgen ánshilerdiń kópshiligi bizdiń úıge túspeı ketpeıdi. Ulyqpan Joldasov, Toqtar Serikov, Saıat Medeýov, Dosymjan Tańatarov, «MýzArt» toby sekildi qazaqtyń talantty ul-qyzdary úıimizden talaı ret dám tatty. Osy ónerpaz aǵa-ápkeleriniń ánderin qulaǵyna sińirip, olardyń ortasynda emin-erkin erkelep ósken Dımash ta kishkentaıynan ónerge beıim boldy. Bala kezinde tamaǵyn kenep, daýsyn myń qubyltyp, neshe túrli ánge basatyn. Onyń mýzykaǵa degen aıryqsha qu­marlyǵyn baıqaǵan soń, bes jasynda balalarǵa arnalǵan mýzykalyq stýdıanyń fortepıano synybyna oqýǵa berdik. Kelesi jyly Dımash «Aınalaıyn» respýblıkalyq baıqaýynyń «Fortepıano» nomınasıasy boıynsha laýreat atandy. 2008 jyly «Baıqońyrdyń syńǵyr daýystary» atty balalar men jasóspirimder arasyndaǵy halyqaralyq konkýrsta birinshi oryn aldy. Osy baıqaýdan shabyttanyp kelgeni sondaı, «Jas qanat» respýblıkalyq baıqaýyna qatysýdy aldyna maqsat etip qoıdy.

Biraz izdendi, daıyndaldy. 17 jasynda «Jas qanatta» baǵyn synap, bas júlde – «Altyn qanatty» jeńip aldy. Osydan keıin Dımashqa túrli baıqaýlarǵa qatysý týraly usynys kóptep túse bastady. Ýkraınada ótken «Shyǵys bazary» ha­lyqaralyq telebaıqaýynda taǵy da baǵy janyp, 28 elden kelgen óner­pazdardyń ishinen birinshi oryndy ıelendi. Odan keıin Qyrǵyzstanda uıymdastyrylǵan halyqaralyq «Meıkın Azıa» ánshiler festıvalinde bas júldeni jeńip aldy.

– Dımashtyń «Slaván bazary – 2015» halyqaralyq baıqaýyna qatysyp, ol jerde qazaqtyń halyq áni «Daıdıdaýdy» shyrqata salyp, Gran-prı ıelengeni de kóz aldymyzda…

– Dımashtyń ónerge degen erek qulshynysyn baıqaǵan sol festıváldiń Qazaqstandaǵy resmı ókili, Mádenıet qaıratkeri Qarlyǵash Ábdikárimova Astanaǵa arnaıy issaparmen kelgen Vıtebsktegi «Slaván bazary» baıqaýynyń irikteý tobyna «Shabyt» halyqaralyq festıvaliniń ashylý saltanatynda qonaq retinde óner kórsetken Dımashty syrttaı tanystyrǵan eken. Belorýs tarapy jaqsy baǵalap, qyzyǵýshylyq tanytyp, baıqaýǵa qatysýǵa usynys jasady. Keıinirek resmı shaqyrý aldyq.

Jalpy mundaı baıqaýlarǵa qatysý­dyń artyqshylyǵy sol, óner ólkesine qadam basqan jastar qarym-qabiletin shyńdap, bolashaqqa degen talpynysyn arttyrýǵa múmkindik alady. Dımashqa «Slaván bazary» úlken mektep boldy. Kil júırikter qatysqan dodada kásibı orkestrmen án shyrqap, úlken tájirıbe jınaqtap qaıtty.

– Dımash sekildi ónerde júrgen talantty jastarǵa memleket tarapynan qoldaý bar ma?

– Elimizde oqımyn, ósemin degen jastarǵa qoldaý kóp. Qazirgi tańda kóptegen jastar túrli baǵdarlama arqyly shet memleketterde tegin oqyp, jaqsy bilim alyp jatyr. Negizi óner adamy óz qazanynda ózi qaınaı bergeninen eshteńe shyqpaıdy. Adam el kórip, jer kórip, ózgeler arqyly óziniń olqy tustaryn baıqap, kemshilikterin túzep, tájirıbe jınaqtasa – órkendeı túsedi. Osy jaǵynan alyp qaraǵanda, qazaqstandyq jastar memleket tarapynan qol­daýdan kende emes. Dımash oqıtyn Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń stýdentteri Azıa men Eýropanyń talaı elin aralap, kóptegen baıqaýdan júldeli oralyp júrgenin kórip júrmiz. «Bulaq kórseń – kózin ash» deıdi halqymyz. Munyń bári jastardyń ósýi úshin mádenıet salasynyń basshylyǵy, mınıstrlik tarapynan jasalyp jatqan júıeli istiń nátıjesi.

 

BUL BAIQAÝ BASQALARDAN KÚRDELİREK…

– Jurtshylyqtyń bári demin ishine tarta baqylap otyrǵan Qytaıdyń I am a Singer telebaıqaýyna qaraı áńgimemizdi bursaq. Dımash bul baıqaýǵa qalaı keldi?

– Ótken jyly Ertaı Núsipjanov atty azamat habarlasyp, Qytaı elinde ótetin osynaý saıystyń ǵalamtordaǵy siltemesin jiberip: «Birneshe ánshilerdiń ánderin konkýrstyń uıymdastyrýshylaryna joldamaq edim. Dımashtyń oryndaýyndaǵy ánderdi de jibersem, qalaı qaraısyz?» dep surady. Saıysty ınternet arqyly saralap kórip, usynysqa qarsy bolmadym. Keıinirek Dımash Qytaı eline baryp, uıymdastyrýshylar tarapynan ótkizilgen irikteý kezeńine qatysyp keldi. Ol jaqtaǵy mamandar ánshilerdiń mýzyka salasyndaǵy deńgeıin tekserip, qatysqan óner dodalarymen tanysyp, daýystarynyń múmkindigin zerttep, jalpy ıntellektýaldyq deńgeıine deıin zerdelep kóredi eken. Jan-jaqty suryptaýdan ótkennen keıin, Dımash qańtar aıynda bastalatyn osy baıqaýǵa joldama aldy.

Konkýrstyń kúrdeliligi sol, saıysqa óner áleminde talaı asýlardan ótip, ábden shynyqqan, tyńdarmandarynyń qoshemetine bólengen kásibı ánshiler qatysady. Ónerpazdarǵa qoıylatyn talaptar da qatań. Konkýrs qatysýshylary bekitilgen ándi naqyshyna keltire oryndaı alýy óz aldyna, shyǵarmanyń tabıǵatyn jan-jaqty ashyp, túrli qyrynan tanyta alýy kerek. Ár kezeńniń arasy – bes-alty kún. Osy merzim ishinde jańasha aranjırovka jasap, orkestrge laıyqtap partıtýraǵa túsirip, ózińe beıtanys, bógde tildegi áýenniń mátinin jattap, jan dúnıeńe sińire bilý qajet. Bul – asa qıyn proses.

«Jumyla kótergen júk jeńil». Dımashqa el azamattary, ónerde júrgen aǵalary, dostary kómegin kórsetýde. Qasynda júrgen dosy Alpamys Sharımov, Oralda Erlan Bekchýrın, Aqtóbede Baqytbek Zeınelov, Atyraýda Baýyrjan Aqtaev, Almatyda Ulyqpan Joldasov, Astanada Dmıtrıı Valerevıch syndy azamattar birlesip, Dımashtyń belgilep bergen án qurylymyna sáıkes, ár kezeńniń shyǵarmalarynyń aranjırovkasyna atsalysyp, notasyn qaǵazǵa túsirip, óńdep, Qytaıdyń orkestrine ýaqytyly berip jiberýde. Nátıjelerin ózderińiz tyńdap júrsizder. Mádenıet jáne sport mınıstrligi, Dımash oqıtyn Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń ujymy, Aqtóbe oblysynyń basshylyǵy úlken qoldaý kórsetip otyr. Osynaý syn saǵatta Dımashqa tilekshi bolyp otyrǵan qalyń kópshiliktiń bárine alǵysym sheksiz.

– Kez kelgen jeńis ońaı kelmeıtini belgili. Baıqaý barysynda qandaı qobal­jýlar boldy? Dál Qytaıda Dımashtyń juldyzy jarqyraıdy dep oıladyńyz ma?

– Árbir óner dodasy – úlken stress. Ásirese, ózińdi múlde tanymaıtyn bógde elde, syryn bilmeıtin san myńdaǵan kórermenniń aldynda óner kórsetý – ońaı emes. Ári halyqaralyq saıystarǵa óziń úshin ǵana emes, týǵan elińniń atynan da básekege túsip, namysyn qorǵaısyń. Bul – úlken jaýapkershilik. Baıqaýlarda baǵymyzdy synaǵan saıyn biz osyny sezinemiz. Baýyr etiń – balań saıysqa túsip jatqanda qobaljymaı otyra almaısyń, árıne. Dımashtan buryn ózimiz kóbirek qınalatyn sıaqtymyz keıde. Basqa elderge barǵan kezde aýa raıynyń ártúrliligine baılanysty Dımashqa salqyn tıip, syrqattanyp qalǵan kezderi de boldy. Aýyryp turǵan balanyń sahnada kúrdeli ánderdi oryndap turǵanyn kórý qandaı aýyr ekenin de júregimizden ótkizdik. Negizinen balamyzdyń densaýlyǵy úshin kóbirek qobaljımyz.

Ekinshi suraǵyńyzǵa kelsek, ózim de óner adamy bolǵandyqtan, Dımashtyń daýys dıapazony, qarym-qabileti, án aıtý mánerin jaqsy bilemin. Jalpy onyń boıynan ishki áleýeti kúshti jáne kórer­mendi ózine baýrap alatyn qasıetti baıqaımyn. Qytaıda da onyń aıtqan áni jaq­sy qabyldanatynyna senimdi bol­dyq. Osy senimimiz aldaǵy ýaqytta da aqtalady dep úmittenemin.

– Baıqaýdyń birinshi týrynda Dımash Sos dun terrien en detresse atty fransýz ánimen synǵa tústi. Ándi qanshalyqty sátti oryndaǵanynan habardarmyz. Alaıda Vıtastyń «Opera 2» áninen keıin biraz shý bolǵanyn da bilemiz. Shý neden shyqty?

– Baıqaýdyń ekinshi kezeńinde Dımash uıymdastyrýshylardyń usynysymen Vıtastyń eń kúrdeli sanalatyn «Opera 2» ánin shyrqady. Bul endi baıqaýdyń uıymdastyrýshylary men shaǵymdanýshy arasynda bolǵan túsinbestik bolsa kerek. Negizi, tikeleı ózimizge kelip, shaǵym aıtqan eshkim joq.

LARA FABIANǴA DA QAZAQY KÁDESYI SYILAR EDİK…

– Qazaq baspasózi de, qytaı basylymdary da Dımashtyń stıli ózgergenin aıtyp jatyr. Balańyzdyń jeke stılısi bar ma, álde bul onyń jeke qalaýy ma?

– Jalpy adamnyń sana-sezimi ýaqyt ozǵan saıyn jetilip, damı túsedi. Mysaly, 17 jastaǵy Dımash pen 22 jastaǵy Dımashty salystyra almaısyń. Jyl ótken saıyn kózqaras ta, ustanym da ózgeretini belgili. Dımashtyń da stılin ózgertip otyrýy zańdylyq. Al Qytaıdaǵy stıline kelsek, konkýrs boıynsha jumys isteıtin arnaıy stılıser bar. Olar bizge ózindik jobalaryn usynady. Al biz kásibı mamandarmen birge, álgi kostúmderdi baıqap kórip, kóńilimizge unaǵandaryn ǵana sahnaǵa alyp shyǵamyz.

– Dımashtyń áıgili Djekı Chanmen kezdesýdegi áseri jaıly áleýmettik jelidegi paraqshasynan oqyp bildik. Djekı Chanǵa qazaqtyń shapanyn kıgizdińizder. Endi Lara Fabıan da Dımashpen kezdeskisi keledi eken. Áıgili Fabıanǵa ne syılar edińizder?

– Jalpy bizdiń otbasymyzǵa jaqsy adamdar kóp kezdesti. Ózimiz de adamnyń boıyndaǵy bir jylt etken jaqsy qasıetin kórsek qýanyp, oǵan únemi tilekshi bolyp otyramyz. Janyńdy sáýlelendirip, júregińdi meıirimge bóleıtin jaqsy jandar ómirińniń shamshyraǵy sekildi. Olardyń kózqarasy, minez-qulqy ómirińe de shýaq shashyp, bolashaqqa degen senimińdi ulǵaıtady. Senim degenimiz – maqsatyńdy aıqyndaı túsetin jaqsy qasıet. Áıgili Djekı Chanmen kezdesýden keıin Dımash úıge erekshe shattanyp keldi. «Qandaı jaqsy adam. Osynsha ataǵyna qaramaı, óte qarapaıym, kishi­peıil jan eken» dep, qatty áserlengenin aıtyp taýysa almady. Djekı Chan sekildi jaqsy azamattyń jaısań minezi Dımashtyń bolashaqta dál sondaı júregi keń, myqty azamat bolýǵa degen talpynysyn kúsheıte tústi dep oılaımyn.

Al Lara Fabıanmen kezdesýdiń merzimi áli naqtylanǵan joq. Qazirgi konkýrs ol týraly oılaýǵa da mursha berer emes. Eger saıystan keıin ondaı múmkindik bolyp jatsa, Fabıanǵa mindetti túrde qazaqy naqyshtaǵy dúnıe syılaıtynymyz anyq.

– Keıbir basylymdar Qytaıdaǵy juldyzdy sátten keıin Dımashtyń bedeli burynǵydan da artyp, qalamaqysy birneshe ese kóbeıdi dep shýlap jatyr. Bul qanshalyqty ras?

– Dımashty óner jolyna baǵyttaǵanda oǵan toıdan tabys tapqyza qoıaıyq degen nıetimiz áý bastan bolǵan emes. Keıbir saryjaǵal aqparat quraldary aıtyp júrgendeı, Dımashtyń qalamaqysy pálendeı bolypty degen sózder shyndyqqa esh janaspaıdy. Biz ondaı aqparat bergen joqpyz, tap qazirgi sátte bizdiń basty muratymyz saıysty nátıjeli aıaqtaý, basqany oılaıtyn múmkindik te joq. Ata-ana retindegi basty armanymyz – ulymyzdyń azamat bolǵanyn kórý. Eger ol úıge júldeli oralyp jatsa, onda eńbegimizdiń esh ketpegeni. Bul ózi úshin – úlken qýanysh, al biz úshin – maqtanysh.

– Baıqaýdan keıin óner jobalaryna qatysýǵa usynys ta kóp túsip jatqan bolar.

– Óner jobalaryna qatysýǵa degen usynys buǵan deıin de kóp bolǵan. Qazir da barshylyq. Biraq qaısysyna qatysatynymyzdy bolashaqta kóre jatarmyz. Shyǵarmashylyq adamy únemi ózin damytyp otyrǵany jón. Ótip jatqan túrli konkýrs pen saıys óner adamyn ósiredi, kemshin tusyn túzetip, tájirıbe jınaqtaýǵa múmkindik beredi. Sondyqtan yńǵaıymyzǵa, kózqarasymyzǵa, ustanymyzǵa dóp kelip jatsa, nege Dımashtyń baǵyn synap kórmeske?!

– Aıtpaqshy, sizdi balańyzdyń shyǵarmashylyǵymen shyndap aınalysý úshin óz erkińizben Aqtóbe oblystyq Mádenıet basqarmasy basshysy qyzmetinen ketti dep estidik. Bul ras pa?

– Ol ras. Dımash túrli óner dodalaryna qatysyp júrgennen keıin onyń kóptegen konserttik sharalary bar. Ári halyqaralyq jarys bolǵannan keıin ulymnyń qasynda júrip, oǵan demeý kórsetkim keldi. Odan bólek, osydan biraz jyl buryn «Dımash Álı» atty shyǵarmashylyq ortalyq qurǵan edik. Bul ortalyq jas ónerpazdarǵa beınebaıan túsirýge, aýdıojazbalaryn jazýǵa qol ushyn beredi. Keleshekte osy ortalyǵymyzdyń jumysyn da jandandyrý maqsatynda otbasymmen aqyldasa otyryp, osyndaı sheshimge keldim.

– Áńgimeńizge raqmet. Dımashty tek bıikten kóreıik!

 

Suhbattasqan Qymbat TOQTAMURAT

 

Derekkózi: aikyn.kz

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar