Dalanews.kz: Qabdesh aǵa, áńgimeni ózińiz qurmetteitin adamnan bastasaq. Qajyǵumar Shabdanulynyń 6 tomdyq «Qylmys» romanyn elimen qaýyshtyrdyńyz. Keler jyly Qajekeńniń týǵanyna 95 jyl tolady. Osyǵan bailanysty Jazýshylar odaǵynda taǵdyrly qalamgerdiń kitabyn shyǵarý, mereitoiyn atap ótý jóninde ne tirshilik bar?
Q.Jumadilov: Qajyǵumar Shabdanuly 1925 jyly Semei oblysy Úrjar óńirinde dúniege kelgen. Jeti jasynda úi ishimen Sháýeshekke ótken ǵoi. Asharshylyqta eldiń bári bosyp jatqan kez. Sodan keiingi ómiri arǵy bette ótti.
Seksennen asyp baryp, 2011 jyly Sháýeshekte qaitty. Eki ret hat jazdy Nazarbaevtyń atyna.
«Siz Qazaqstannyń ǵana emes, jer júzindegi qazaqtardyń Prezidentisiz. Eldiń iesisiz. Maǵan da ie bolyńyz. Qytaida qyryq jyl túrmede bolǵan, kóp kitap jazǵan adammyn. 10 tomdyq shyǵarmalarymdy daiyndap qoiyp otyrmyn. Óz jerime baryp jatqym keledi. Maǵan eki metr jer berińizder ózimniń ataqonysymnan» dep jazdy.
Hat aldymen Jazýshylar odaǵyna keldi. Biz óńdep, qazirgi áripke kóshirip, dittegen jerine tabys ettik. Biraq odan eshqandai qozǵalys bolmady. Ólgennen keiin de súiegin ákelip jerleiik degen talap boldy. Biraq ata jurtyna ózi de jete almady, súiegi de jete almady. Sháýeshektegi musylmandar ziratynyń bir shetinde jatyr.
Qajyǵumar úlken jazýshy edi. «Qylmys» romanynyń 6 tomdyǵyn men osy elde qaita bastyrdym. Onyń eki tomy buryn ana jaqta shyqqan. Qalǵan tórt tomy túrmede jazyldy. Qoljazbalarynyń bizge jetýiniń ózi bir hikaia. Týristerdiń, aǵaiynshylap kelgen eldiń qorjynynda keldi. Kóshpen birge, teńniń arasynda keldi. Qysqasy, neshe túrli kontrabandalyq jolmen maǵan jetti. Birden 6 tomdy basyp shyǵarý ońai sharýa emes. Tótesheden krillitsaǵa kóshirip, ony kompiýterge túsirip, qatesin túzep, keibir terminderin osy jaqqa beiimdedik.
Qoljazba dúniejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń baspasynda 3 jyl boiy seifinde jatty. Qaýymdastyq basshysy Talǵat Mamashev Qajyǵumar murasyna salǵyrt qarady. Jazýshynyń baǵyna Muhtar Qul-Muhammed mádeniet ministri bolyp kele qaldy. Úkimet atynan 6 tomǵa aqsha bóldirdi. Qysqasy, Muhtar Qul-Muhammed kómegimen 6 tomdyq «Qylmys» romany jaryqqa shyqty.
Dalanews.kz: Qajekeń kózi tirisinde Almatyda basylǵan sol kitaptaryn kórdi me eken?
Q.Jumadilov: Kóripti. «Jas Alash» gazetiniń qyzmetkeri Erik Rahym degen azamat Sháýeshekke arnaiy baryp, jasyryp aparǵan kitabyn Qajekeńe kórsetipti. Erik aitady: «Eńkildep jylady» deidi kitabyn kórgende. «Apyr-ai, kitabym elge jetken eken ǵoi. Kitabyma qamqor bolǵan azamattarǵa raqmet» dep qatty razy bolypty.
Bes jyldan keiin Qajekeńniń týǵanyna 100 jyl tolady. Keler jyly 95 jyl. Jazýshylar odaǵy keler jyly Qajekeńniń mereitoiyn atap ótedi.
Dalanews.kz: Jazýshylar odaǵy demekshi, Nurlan Orazalinniń kezinde basqarmamen aitysyp qalýshy edińiz. Qazirgisimen qalaisyz? Sózińiz óte me? Jumysy kóńilińizden shyǵyp jatyr ma?
Q.Jumadilov: Búgingi Jazýshylar odaǵynyń jumys bastaǵanyna 1 jyl ǵana boldy. Jańa basshy keldi. Jańa tirlik bastap jatyr. Kelgennen beri biraz jumystar istep tastady. Halyqaralyq forým dep jatyrmyz. Bir kezderi Ánýar Álimjanovtyń tusynda Aziia-Afrika jazýshylarynyń konferentsiiasy ótken. 1973 jyly. Jas kezimiz ǵoi. Ózimiz qatysqanbyz. Zyr júgirip qyzmet istegenbiz.
Sodan keiingisi osy Aziia jazýshylarynyń forýmy. Soǵan baraiyq dep otyrmyz. Bul da Jazýshylar odaǵynyń qyzmeti. Úsh-tórt kúnniń aldynda Almatynyń jańa ákimi Baqytjan Saǵyntaev jazýshylarmen kezdesti. Men de qatystym. Sóz sóiledim. Óte kerekti jinalys boldy. Qalalyq ákimdik tarapynan Jazýshylar odaǵyna óte kóp kómek beriletin boldy. 40-50 jazýshyǵa stipendiia taǵaiyndamaq. Jazýshylar úiine remont jasap bermek. Dál qazir Jazýshylar odaǵyna kómek qajet-aq.
Dalanews.kz: Qoǵamda bolyp jatqan áleýmettik máselelerge, aitalyq kóktemde bolǵan birneshe qaladaǵy mitingige, kópbalaly analardyń máselesine odaq quramyndaǵy 700 jazýshydan birnesheýi ǵana ún qatty. Qalǵany únsiz. Ult jazýshylary ulttyq máselege qashan aralasady?
Q.Jumadilov: Únsiz jatyr deýge bolmaidy. Belsendi jazýshylar bar basyn báigege tigip júrgen. Men de aralasamyn. Temirhan Medetbek te bar.
Ún qatý bar da, onyń jariialanýy, únińniń shyǵýy degen bar. Jazýshylar ún qatpai jatqan joq. Úni shyǵatyn óris joq. Bir-eki gazet qana bar. Telearna múlde joq.
Sairagúl degen qyz týraly maqala jazdym. «Jas Alash» jariialady. Kúieýi men eki balasyna qosylýǵa kelgen qaýqarsyz qyzǵa biz pana bola almadyq.
Aqyry aidaladaǵy Shvetsiia ie boldy. Nobel syilyǵyn beretin el qanatynyń astyna aldy.
Taǵy bir maqala jazdym. «Bizdegi bilikke arqatirek súieý bolatyn halyq pa, álde qarýly jasaq pa?» degen. Taǵy da «Jas Alashqa» shyqty. Ún qatý ma? Árine. Mitingilerdi nege qýamyz? Eýropa elderinde birneshe myń adamdyq ereýil kúnara bolyp turady. Odan olar búlinip ketken joq.
Sodan keiin, myna bir nárseni aita keteiin. Men shekarany kóp zerttegen adammyn. Shekara týraly romandar jazǵan adammyn. «Taǵdyr» shekaranyń qalai qurylǵany týraly shyǵarma. Sol romanǵa 1990 jyly memlekettik syilyq aldym. Shekara áskeri kezinde KGB-ǵa qarady. Bulardyń pravosy sondai, ári-beri kóship ótken adamdardy sotsyz, zańsyz qyryp tastap otyrdy. Bandy degen bir-aq aty bar. Ashtyqtan aryp-ashyp, buralyp áreń ótip bara jatqan talai kóshti qanǵa boiady. Tarbaǵataidyń asýlarynda adam súiegi degen bada bolyp jatyr.
Sol KGB-ǵa qaraǵan shekara áskerleriniń ústemdigi áli kúnge deiin saqtalǵan. Soǵan bir mysal: Osydan 4-5 jyl buryn «Árip pen Sara» degen kitabym shyqty. Sol jyly Úrjardyń ákimi men sol aýdannyń máslihat Almatyǵa jinalysqa kele qalypty.
Men ózim Úrjar, Tarbaǵatai, Aiagóz, Zaisan aýdandarynyń qurmetti azamatymyn. «Árip pen Saranyń» 15 býmasyn, iaǵni 150 kitapty álgilerdiń mashinasyna salyp berdim. «Mektepter men kitaphanalarǵa, aýyl aǵalaryna, kózi ashyq aqsaqaldarǵa taratyńdar» dep. Alyp ketken. Obaly káneki! Taratypty. El japatarmaǵai oqyp jatqanda, bir jumadan keiin aýdannyń KNB-sy atqa minedi. Jańaǵy kitapty qaita jinap alady. Jai ǵana oqýǵa tyiym salsa bir jón, kitaptarymdy kerosin shashyp órtepti.
Aýdan ákimi men álgi máslihattyń basshysy ózderi alyp barǵan kitapqa arasha túsip, biraýyz sóz aita almapty. Kórdińiz be?
Men KGB men KNB-nyń jalǵastyǵyn aitaiyn dep otyrmyn. Shekara aýdandaryndaǵy bilik áli de KNB-nyń qolynda. Órteitindei osy kitaptyń ishinde ne bar deisiz ǵoi? Úsh tarihi povest, on shaqty áńgime, qalǵandary óziń siiaqty tilshilerge bergen suhbattarym. Surastyrdym. Oblysty nusqaidy. Oblys aspan jaqty kórsetedi. Men aqyry qylmysqa kim nusqaý bergenin tappadym. Órtegen adamdardyń tizimin alyp qoidym. Qaǵazǵa túsirem. Tarihta qalýy kerek.
Dalanews.kz: Suraq jazýshylardyń belsendiligi týraly edi ǵoi?
Q.Jumadilov: Sózimdi bóle berdiń ǵoi... Jazýshynyń bári ún qatýy shart emes. Mundaida qairatkerler men tulǵalar ǵana bas kóteredi.
Odaq quramyndaǵy 800 jazýshynyń 600-iniń qaidan, qalai kirip ketkenin bilmeimin? Bunyń aldyndaǵy basshynyń kezindegi bylyq. Keide gazetterde 60-qa, 70-ge keldi dep bir qalamgerlerdi quttyqtap jatady. Men bilmeitin adamdar.
Sonan soń jazýshylardyń bir tobyn sarai jazýshylary deimiz. Sarai jazýshylarynyń kóbi Astanada.
Olar eshkimge syn aitpaidy. Esesine, jaily úi, jaqsy qyzmet solarda. Ziialyny, qalai ydyratýdy Úkimet te biledi.
Dalanews.kz: Zeinolla Sániktiń «Qabanbai batyr» týraly derekti romanyn oqydyńyz ba?
Q.Jumadilov: Ol kim? Men Zeinolla Sánik degen adamdy oqymaǵan adammyn. Oqýǵa turmaidy dep esepteimin. Óitkeni ol óziniń azamattyq, kisilik beinesi qurmetteýge turmaityn adam.
Bir kúni teledidardy ashyp qalsam, bir tóbeniń basynda kesene turǵyzylyp jatyr. Qaraimyn. Biraz jazýshylar tur. Ábish Kekilbaev, Sherhan Murtaza. Astanalyq mansapty jazýshylar. Mańdaishada Qarakerei Qabanbaidyń kesenesi degen jazý tur. Maǵan aitpai qupiia jasalyp jatyr.
Qabanbai ómirin uzaq jyl zerttegen, ony ǵylymi ainalymǵa túsirgen Qabdesh Jumadilovten jasyrǵan. Bir qarasam, jańaǵy Zeinolla tur. Ol ózin Qabanbaidyń tikelei urpaǵymyn dep júredi. Sánik onyń tórtinshi ma, besinshi ma atasy. Úkimettegiler meni qaǵyp tastap, bir jaqtan Zeinollany taýyp ákelipti. Kamal Ábdirahmanov deitin bar. Jalǵan keseneniń jalǵan shyraqshysy. Keseneniń ishi-syrtyndaǵy sandyqtarǵa salynǵan aqshany sypyryp alyp otyrady eken. Óz kinásin biletin bolar. Eki ret qajyǵa barypty.
Zeinolla sóilep tur: «Dál osy bizdiń babamyzdyń jatqan jeri». «Atalarymyz, ájelerimiz bizge aityp ketken». Atalaryńnyń ziraty Esil boiynda dep qulaǵymyzǵa quiyp ketken» dep soǵyp tur. Oramalǵa túiip alǵan áldebir topyraqty keseneniń túbine seýip jatyr. Men sony kórip túńilip kettim.
Men arǵy bet pen bergi bettegi Qabanbaidyń urpaqtaryn aralap, derek jinaǵan adammyn. Shekara boiynda Qabanbaidyń jeti ulynan taraǵan úrim-butaǵy qaptap otyr. Kishi balasy Áliden taraǵan segiz uldyń da urpaǵy jetkilikti. Solardy aralap júrgende qart aqsaqaldardyń eshqaisysy batyrdyń súiegi Arqada jatyr degendi aitqan emes.
Dalanews.kz: Sońǵy jyldary sizdiń shyǵarmalaryńyzǵa «jiendik» jasaityndar kóbeigenin estigenimiz bar. Bizdiń oqyrmandarǵa sonyń mán-jaiyn aita ketińizshi.
Q.Jumadilov: Ádebiette tyń taqyryptarǵa jol ashatyn kóshbasshy jazýshy bir kórnekti shyǵarma jazsa, soǵan eliktegen «spýtnik» shyǵarmalar týatyny úirenshikti nárse. Onyń jóni basqa. Másele tikelei urlyqqa baratyndar jaiynda.
Mysaly: Janat Ahmádi «Esengeldi bi» degen roman jazypty. Qytaidaǵy qyzailar men Qabanbaidyń qudalyǵy týraly. «Darabozda» meniń qiialymnan týǵan sondai bir taraý bar-tuǵyn. Janat sony túgeldei kóshirgen de qoiǵan.
Mine, bul tarihi fakti bolsa, bir jón. Bul fakti emes qoi. Ádebiette oqiǵa urlaý, obraz urlaý, oi urlaý qoradan qoi urlaǵanmen birdei. Taǵy bir mysal: meniń «Quzǵynnyń ólimi» deitin áńgimem bar.
Quzǵyn myń jasaidy. Qazaq dalasyndaǵy ózgeristerdi sol quzǵynnyń kózimen beremin. Aqtaban shubyryndyny, 32 jylǵy ashtyq bári bar. Mine, sodan keiin aspanda júrip oilanatyn qus kóbeiip ketti. Sábit Dosanovtyń da aqbas búrkit deitin qusy bar. Torǵai dalasyndaǵy biraz oqiǵalardy sol qustyń kózimen beredi. Kóshirý degen – osy.
Asqar Altai degen táp-táýir jazýshy. Ol da meniń qorama túsipti. Meniń «Sáigúlikter» atty povesimde maidanǵa áketip bara jatqan jylqydan qozykúreń deitin aiǵyr Edilden óterde qaita qashady, úsh aida aryp-ashyp elge jetedi. Sodan 15 jyldan keiin jazylǵan Asqar Altaidyń «Qarashtyń qarasy» atty áńgimesinde týra sol Edil boiynan áskerge aidap bara jatqan at qashady. Ol da aryp-ashyp Alataýǵa keledi. Onyń jylqysy da qozykúreńdi qaitalaidy.
Dalanews.kz: «Darabozda» qazaqtyń ózge batyrlary ǵana emes, tipti Abylai han da ekinshi planǵa túsip qalǵandai. Osynyń mánisin túsindire ketińizshi.
Q.Jumadilov: Jańsaq pikir. «Daraboz» qos tomdy shyǵarma. Han keńesinen bastalady. Ábilmámbettiń tusynda. Abylai ol kezde orta júzdiń hany. Ábilmámbet – úsh júzdiń hany. Romanda Abylai men Qabanbai kezekpe-kezek kórinip otyrady. Biraq bas geroi – Qabanbai. Búkil oqiǵa sonyń tóńiregine kógendelip berilýi kerek. «Daraboz» degen atty qoiǵan kisi Abylaidyń ózi.
Shyńǵystaýdaǵy ataqty shaiqasta bekinip alǵan qalmaqtyń qolyna eshkim batpai turǵanda, aqboz atpen dara shaýyp top jarady. Biikte turǵan Abylai: «Anaý jalǵyz ketken Daraboz kim?» deidi. Keiin qarasa ol, Qabanbai bolyp shyǵady. Sonda Qabanbaiǵa altyn ton jaýyp marapattaityny bar. «Uranyń Qabanbai. Al meniń qoiǵan atym Daraboz bolsyn» deidi Abylai.
«Darabozda» qanshama biler bar. Tóle bi, Qaz daýysty Qazybek bi bar. Áiteke joq, ol kezde qaitys bolyp ketken. Keibireýler 26 jylǵy Ordabasyndaǵy jiynǵa Áitekeni de otyrǵyzyp qoiady. Biraq ol 20 jyl buryn qaitys bolǵan.
Tóle bi «Aqtabannan» keiin 12 jyl boiy Halden Serenniń atynan Táshken ýáláiatyn bilep turdy. Onda búkil ońtústik jońǵarǵa qarap turǵan kez. Keibir urpaqtary «Bizdiń babamyzdy Halden Serenniń qyzmetkeri qylyp qoiypsyń» dep menimen qyrǵiqabaq. Shyn máninde, bul Tóle bidiń ulylyǵy. Mámileger, diplomattyǵy. Óz elin bosqyn qylmai, Halden Serenmen til tabysyp otyrý – Tóle bidiń ǵana qolynan kelgen. «Darabozda» Tóle bi – úlken obrazdardyń biri.
Ádebiette bas geroi deitin bar. Kúlli oqiǵany sonyń mańaiyna toptastyrýyń kerek.
Dalanews.kz: Siz ár suhbattaryńyzda osydan 50 jyl burynǵy kóshti bastaǵanyńyzdy, Máskeýge hat jazǵanyńyzdy, kelisim jasaǵanyńyzdy aitasyz. Osy derekter, iaǵni 1962 jylǵy uly kóshti bastaǵanyńyz hatqa, qujatqa túsken be?
Q.Jumadilov: Búginge deiin osy kósh aqtańdaǵy aitylmaityn qupiialardyń biri bolyp keldi.
1961 jyly Sháýeshekte júrgen kezim. Men hatty eki ádreske kezek jazatynmyn. Ózim basymda «qalpaǵym» bar, ańdýdaǵy adammyn. Sonyń úshin hatty naǵashym Shárip Aqyshulynyń atynan jiberip turdym. Ádiris naqty: Moskva. Kreml, KPSS-tiń bas sekretary Nikita Sergeevich Hrýshev joldasqa.
Ekinshi hat: Kreml. Joǵarǵy Sovet prezidiýmynyń predsedateli Kliment Efremovich Voroshilovqa. Bireýi bolmasa, bireýi tiedi deimiz ǵoi. Keremeti sol, hattar tiip jatypty. 1961 jyly qarashada osy hattardy ras pa, ótirigin anyqtaý úshin Quljadan konsýl keldi. «Baryp tekser, azdaǵan toptyń isi me, álde halyqtyń jappai qozǵalysy ma?» degen ǵoi. Konsýl bir jumadan artyq jatyp, Sháýeshekte eldi qabyldady. Men de boldym qabyldaýda. KazGÝ-dy áli bitirmegem. Stýdenttik biletim men zachetnyi knijkam qaltamda júretin. Sony kórsettim.
Konsýl bárin kórip shyǵyp, «Sizge jol ashyq qoi. Kez kelgen ýaqytta óte berýińizge bolady. Myna qujattar sizdi qorǵaidy» dedi. Men aittym «jeke ózim baiaǵyda keter edim. Halyq qozǵalyp tur. Sol halyqtyń atynan aryz uiymdastyrǵan adam menmin. Halyq kóshýge daiyn dedim. Konsýl «Betalystaryń durys» dep qabyldaǵan rai tanytty.
Sodan ne kerek kóktem týysymen, 10 sáýirde kósh bastaldy da ketti. Eń aldymen shekaraǵa jaqyn aýyldar óte shyqty. Sovet Odaǵy 5 zastavany ashyp qoidy. Jurt aǵyldy. Attyly-arbaly, túieli kósh, jastar jaiaý-jalpy shubyrdy ǵoi. Qulja jaqtan az ótti. Altai qozǵalmady. Olarda kósh bastaityn serkeleri bolmady ǵoi. Biz halyqty qys boiy daiyndaǵanbyz. Sonyń nátijesi jiyrma kúnde 200 myń qazaq atajurtqa kelip, qosyldy. Bul tyń kóshin bastap kelgen adammyn. Men ólip bara jatsam da, sony oilap jatyp razylyqpen kóz jumatyn shyǵarmyn...
Al jazylǵan hattar Kremldiń arhivinde jatyr.
Dalanews.kz: Byltyr II dárejeli «Barys» ordenimen marapattaldyńyz. Ádette ziialy qaýym ókilderi orden alǵannan keiin bir-aq sátte sarai jazýshysy bolyp shyǵa kelýshi edi. Ordenniń óteýin suraǵandar bolǵan joq pa?
Q.Jumadilov: Olai bolmaidy ǵoi. Ol úshin Jumadilov qaita týýy kerek. Qyryq jasymda jumystyń bárin tastap, shyǵarmashylyqqa ketken adammyn. Bir sózim bar: «Ómiri úsh kisiniń ústinen qarap kórgen joqpyn» degen. Jiyrma jyldai jumys istep, qatardaǵy aǵa redaktordan ary óspedim. Odan joǵary qyzmetke jibermeidi.
Óitkeni arǵy betten kelgenim bar, onyń ústine, arazdasyp turǵan elden keldim. KGB degen mekemeniń adamdary bizdi joǵary qyzmetke qoimaidy eken. «Sońǵy kóshti» jazyp, signalnyi nomeri qolyma tigen soń ministr Sheriiazdan Eleýkenovke aryz jazdym da tartyp otyrdym. «Jazýshylyq ataǵym men qyzmetim bir-birine sai kelmedi».
Onyń ústine, «Sońǵy kósh» 40 myń taralymmen shyǵyp turǵan kez. Qalamaqy eki ese tólenedi. Bes balam bolsa da táýekel dedim.
Qiynshylyq kezdiń ózinde tapsyryspen kitap jazǵan emespin. Toqsanynshy jyldardyń basynda bir qiyn kezeń boldy ǵoi. Bir bailar izdep kelipti: «Ata-babamyz týraly kitap jazyp berseńiz» dep. Ázirshe «10 myń dollar bermek. Qalǵanyn kitap shyqqan soń kórmek». Az aqsha emes. Men birden bas tarttym. Úkimettiń tapsyrmasyn oryndamaǵan adammyn. «Jeke adamnyń shejiresin jazsam, onda Jumadilov degen familiia tursa, óz tegimdi qorlaǵanym bolyp shyǵady ǵoi».
Byltyr Táýelsizdik kúni qarsańynda Astanaǵa shaqyryp, «Barys» ordenin berdi. Raqmet! Memlekettiń syilyǵy. Eshkimniń qaltasyndaǵy syilyq emes. Men oǵan ózimdi laiyqpyn, eńbegim sińdi dep esepteimin. Sol úshin kishireiip, bilikke baryp iiletin jaǵdaiym joq. Ol halyqtyń bergen marapaty.
Dalanews.kz: Ultyna syily, urpaǵyna ónegeli, ziialylardyń kósh basynda júrgen jomart jansyz. Kóptegen qatarlastaryńyz ataq-dańqyn paidalanyp, ul-qyzyn qyzmetke tyqpalap júredi. Siz de eńbegińizdi, ataq-dańqyńyzdy paidalanyp, balalaryńyzdy táýir jerge jumysqa ornalastyrýǵa bolar edi. Alaida ondaiyńyzdy baiqamadyq. Tipti otbasyńyz týraly asa kóp tis jara bermeisiz. Jurt osy jaǵyn kóbirek bilgisi keledi.
Q.Jumadilov: Bes balam bar: tórt ul, bir qyz. Úlken ulym Arman – tarihshy, dotsent. Qazaq ulttyq ýniversitetinde sabaq beredi. Birneshe jyl dekan boldy. Odan keiingi ul – Dármen. «Bolashaq» baǵdarlamasymen eń alǵashqy shette oqyǵandardyń biri. Amerikada oqyp, doktorantýrany bitirip, sodan keiin BUU-nyń Venadaǵy shtabynda jiyrma jyldai qyzmet istedi.
Byltyr densaýlyǵyna bailanysty elge qaityp keldi. Úshinshi ulym Dáýlet – filolog, jýrnalist. Ol Londondaǵy Bi-bi-si-de 10 jyl qyzmet istedi. Qazaqsha birinshi bolyp habar ashty. Balam jumys istep júrgende sol Bi-bi-sige barǵanym bar Londonda. Qala ishindegi qala ispetti. Búkil dúniege qyryq tilde habar taratady eken, meniń balam 41-inshi bolyp habar ashyp edi. 10 jyldan keiin jabylyp qaldy. Ulybritaniianyń kinásynan emes, ózimizdegi biliktegi bireýler qajetsinbei, suraǵan tolqyndaryn bermedi. Dáýlet úsh tilge birdei, qazir aǵartý salasynda qyzmet isteidi.
Tórtinshi ulym Jánibek te «Bolashaqpen» oqydy. Amerikadan. Bala-shaǵasymen qazir Vashingtonda turady. Bir korporatsiianyń vitse-prezidenti. Kelinim Máriiam Vashingtondaǵy Álem bankiniń qyzmetkeri. Úidiń kenjesi Erke degen qyz. Ol da «Bolashaqpen» oqydy. Qazir Semei jaqqa baryp, sondaǵy bir kompaniiada aǵylshyn tilin úiretedi. Osylardyń eshqaisysyna júgirgen joqpyn. Bári ózderi oqydy, ózderi jumys taýyp istep júr.
Dalanews.kz: Áńgimeńizge raqmet!
Saýaldasqan Jaras Kemeljan
Suhbattyń tolyq nusqasyn “Qala men Dala” gazetinen oqi alasyz:
