Dalanews.kz: Qabdesh aǵa, áńgimeni ózińiz qurmetteıtin adamnan bastasaq. Qajyǵumar Shabdanulynyń 6 tomdyq «Qylmys» romanyn elimen qaýyshtyrdyńyz. Keler jyly Qajekeńniń týǵanyna 95 jyl tolady. Osyǵan baılanysty Jazýshylar odaǵynda taǵdyrly qalamgerdiń kitabyn shyǵarý, mereıtoıyn atap ótý jóninde ne tirshilik bar?
Q.Jumadilov: Qajyǵumar Shabdanuly 1925 jyly Semeı oblysy Úrjar óńirinde dúnıege kelgen. Jeti jasynda úı ishimen Sháýeshekke ótken ǵoı. Asharshylyqta eldiń bári bosyp jatqan kez. Sodan keıingi ómiri arǵy bette ótti.
Seksennen asyp baryp, 2011 jyly Sháýeshekte qaıtty. Eki ret hat jazdy Nazarbaevtyń atyna.
«Siz Qazaqstannyń ǵana emes, jer júzindegi qazaqtardyń Prezıdentisiz. Eldiń ıesisiz. Maǵan da ıe bolyńyz. Qytaıda qyryq jyl túrmede bolǵan, kóp kitap jazǵan adammyn. 10 tomdyq shyǵarmalarymdy daıyndap qoıyp otyrmyn. Óz jerime baryp jatqym keledi. Maǵan eki metr jer berińizder ózimniń ataqonysymnan» dep jazdy.
Hat aldymen Jazýshylar odaǵyna keldi. Biz óńdep, qazirgi áripke kóshirip, dittegen jerine tabys ettik. Biraq odan eshqandaı qozǵalys bolmady. Ólgennen keıin de súıegin ákelip jerleıik degen talap boldy. Biraq ata jurtyna ózi de jete almady, súıegi de jete almady. Sháýeshektegi musylmandar zıratynyń bir shetinde jatyr.
Qajyǵumar úlken jazýshy edi. «Qylmys» romanynyń 6 tomdyǵyn men osy elde qaıta bastyrdym. Onyń eki tomy buryn ana jaqta shyqqan. Qalǵan tórt tomy túrmede jazyldy. Qoljazbalarynyń bizge jetýiniń ózi bir hıkaıa. Týrıserdiń, aǵaıynshylap kelgen eldiń qorjynynda keldi. Kóshpen birge, teńniń arasynda keldi. Qysqasy, neshe túrli kontrabandalyq jolmen maǵan jetti. Birden 6 tomdy basyp shyǵarý ońaı sharýa emes. Tótesheden krıllısaǵa kóshirip, ony kompúterge túsirip, qatesin túzep, keıbir termınderin osy jaqqa beıimdedik.
Qoljazba dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń baspasynda 3 jyl boıy seıfinde jatty. Qaýymdastyq basshysy Talǵat Mamashev Qajyǵumar murasyna salǵyrt qarady. Jazýshynyń baǵyna Muhtar Qul-Muhammed mádenıet mınıstri bolyp kele qaldy. Úkimet atynan 6 tomǵa aqsha bóldirdi. Qysqasy, Muhtar Qul-Muhammed kómegimen 6 tomdyq «Qylmys» romany jaryqqa shyqty.
Dalanews.kz: Qajekeń kózi tirisinde Almatyda basylǵan sol kitaptaryn kórdi me eken?
Q.Jumadilov: Kóripti. «Jas Alash» gazetiniń qyzmetkeri Erik Rahym degen azamat Sháýeshekke arnaıy baryp, jasyryp aparǵan kitabyn Qajekeńe kórsetipti. Erik aıtady: «Eńkildep jylady» deıdi kitabyn kórgende. «Apyr-aı, kitabym elge jetken eken ǵoı. Kitabyma qamqor bolǵan azamattarǵa raqmet» dep qatty razy bolypty.
Bes jyldan keıin Qajekeńniń týǵanyna 100 jyl tolady. Keler jyly 95 jyl. Jazýshylar odaǵy keler jyly Qajekeńniń mereıtoıyn atap ótedi.
Dalanews.kz: Jazýshylar odaǵy demekshi, Nurlan Orazalınniń kezinde basqarmamen aıtysyp qalýshy edińiz. Qazirgisimen qalaısyz? Sózińiz óte me? Jumysy kóńilińizden shyǵyp jatyr ma?
Q.Jumadilov: Búgingi Jazýshylar odaǵynyń jumys bastaǵanyna 1 jyl ǵana boldy. Jańa basshy keldi. Jańa tirlik bastap jatyr. Kelgennen beri biraz jumystar istep tastady. Halyqaralyq forým dep jatyrmyz. Bir kezderi Ánýar Álimjanovtyń tusynda Azıa-Afrıka jazýshylarynyń konferensıasy ótken. 1973 jyly. Jas kezimiz ǵoı. Ózimiz qatysqanbyz. Zyr júgirip qyzmet istegenbiz.
Sodan keıingisi osy Azıa jazýshylarynyń forýmy. Soǵan baraıyq dep otyrmyz. Bul da Jazýshylar odaǵynyń qyzmeti. Úsh-tórt kúnniń aldynda Almatynyń jańa ákimi Baqytjan Saǵyntaev jazýshylarmen kezdesti. Men de qatystym. Sóz sóıledim. Óte kerekti jınalys boldy. Qalalyq ákimdik tarapynan Jazýshylar odaǵyna óte kóp kómek beriletin boldy. 40-50 jazýshyǵa stıpendıa taǵaıyndamaq. Jazýshylar úıine remont jasap bermek. Dál qazir Jazýshylar odaǵyna kómek qajet-aq.
Dalanews.kz: Qoǵamda bolyp jatqan áleýmettik máselelerge, aıtalyq kóktemde bolǵan birneshe qaladaǵy mıtıńige, kópbalaly analardyń máselesine odaq quramyndaǵy 700 jazýshydan birnesheýi ǵana ún qatty. Qalǵany únsiz. Ult jazýshylary ulttyq máselege qashan aralasady?
Q.Jumadilov: Únsiz jatyr deýge bolmaıdy. Belsendi jazýshylar bar basyn báıgege tigip júrgen. Men de aralasamyn. Temirhan Medetbek te bar.
Ún qatý bar da, onyń jarıalanýy, únińniń shyǵýy degen bar. Jazýshylar ún qatpaı jatqan joq. Úni shyǵatyn óris joq. Bir-eki gazet qana bar. Telearna múlde joq.
Saıragúl degen qyz týraly maqala jazdym. «Jas Alash» jarıalady. Kúıeýi men eki balasyna qosylýǵa kelgen qaýqarsyz qyzǵa biz pana bola almadyq.
Aqyry aıdaladaǵy Shvesıa ıe boldy. Nobel syılyǵyn beretin el qanatynyń astyna aldy.
Taǵy bir maqala jazdym. «Bizdegi bılikke arqatirek súıeý bolatyn halyq pa, álde qarýly jasaq pa?» degen. Taǵy da «Jas Alashqa» shyqty. Ún qatý ma? Árıne. Mıtıńilerdi nege qýamyz? Eýropa elderinde birneshe myń adamdyq ereýil kúnara bolyp turady. Odan olar búlinip ketken joq.
Sodan keıin, myna bir nárseni aıta keteıin. Men shekarany kóp zerttegen adammyn. Shekara týraly romandar jazǵan adammyn. «Taǵdyr» shekaranyń qalaı qurylǵany týraly shyǵarma. Sol romanǵa 1990 jyly memlekettik syılyq aldym. Shekara áskeri kezinde KGB-ǵa qarady. Bulardyń pravosy sondaı, ári-beri kóship ótken adamdardy sotsyz, zańsyz qyryp tastap otyrdy. Bandy degen bir-aq aty bar. Ashtyqtan aryp-ashyp, buralyp áreń ótip bara jatqan talaı kóshti qanǵa boıady. Tarbaǵataıdyń asýlarynda adam súıegi degen bada bolyp jatyr.
Sol KGB-ǵa qaraǵan shekara áskerleriniń ústemdigi áli kúnge deıin saqtalǵan. Soǵan bir mysal: Osydan 4-5 jyl buryn «Árip pen Sara» degen kitabym shyqty. Sol jyly Úrjardyń ákimi men sol aýdannyń máslıhat Almatyǵa jınalysqa kele qalypty.
Men ózim Úrjar, Tarbaǵataı, Aıagóz, Zaısan aýdandarynyń qurmetti azamatymyn. «Árip pen Saranyń» 15 býmasyn, ıaǵnı 150 kitapty álgilerdiń mashınasyna salyp berdim. «Mektepter men kitaphanalarǵa, aýyl aǵalaryna, kózi ashyq aqsaqaldarǵa taratyńdar» dep. Alyp ketken. Obaly kánekı! Taratypty. El japatarmaǵaı oqyp jatqanda, bir jumadan keıin aýdannyń KNB-sy atqa minedi. Jańaǵy kitapty qaıta jınap alady. Jaı ǵana oqýǵa tyıym salsa bir jón, kitaptarymdy kerosın shashyp órtepti.
Aýdan ákimi men álgi máslıhattyń basshysy ózderi alyp barǵan kitapqa arasha túsip, biraýyz sóz aıta almapty. Kórdińiz be?
Men KGB men KNB-nyń jalǵastyǵyn aıtaıyn dep otyrmyn. Shekara aýdandaryndaǵy bılik áli de KNB-nyń qolynda. Órteıtindeı osy kitaptyń ishinde ne bar deısiz ǵoı? Úsh tarıhı poves, on shaqty áńgime, qalǵandary óziń sıaqty tilshilerge bergen suhbattarym. Surastyrdym. Oblysty nusqaıdy. Oblys aspan jaqty kórsetedi. Men aqyry qylmysqa kim nusqaý bergenin tappadym. Órtegen adamdardyń tizimin alyp qoıdym. Qaǵazǵa túsirem. Tarıhta qalýy kerek.
Dalanews.kz: Suraq jazýshylardyń belsendiligi týraly edi ǵoı?
Q.Jumadilov: Sózimdi bóle berdiń ǵoı... Jazýshynyń bári ún qatýy shart emes. Mundaıda qaıratkerler men tulǵalar ǵana bas kóteredi.
Odaq quramyndaǵy 800 jazýshynyń 600-iniń qaıdan, qalaı kirip ketkenin bilmeımin? Bunyń aldyndaǵy basshynyń kezindegi bylyq. Keıde gazetterde 60-qa, 70-ge keldi dep bir qalamgerlerdi quttyqtap jatady. Men bilmeıtin adamdar.
Sonan soń jazýshylardyń bir tobyn saraı jazýshylary deımiz. Saraı jazýshylarynyń kóbi Astanada.
Olar eshkimge syn aıtpaıdy. Esesine, jaıly úı, jaqsy qyzmet solarda. Zıalyny, qalaı ydyratýdy Úkimet te biledi.
Dalanews.kz: Zeınolla Sániktiń «Qabanbaı batyr» týraly derekti romanyn oqydyńyz ba?
Q.Jumadilov: Ol kim? Men Zeınolla Sánik degen adamdy oqymaǵan adammyn. Oqýǵa turmaıdy dep esepteımin. Óıtkeni ol óziniń azamattyq, kisilik beınesi qurmetteýge turmaıtyn adam.
Bir kúni teledıdardy ashyp qalsam, bir tóbeniń basynda kesene turǵyzylyp jatyr. Qaraımyn. Biraz jazýshylar tur. Ábish Kekilbaev, Sherhan Murtaza. Astanalyq mansapty jazýshylar. Mańdaıshada Qarakereı Qabanbaıdyń kesenesi degen jazý tur. Maǵan aıtpaı qupıa jasalyp jatyr.
Qabanbaı ómirin uzaq jyl zerttegen, ony ǵylymı aınalymǵa túsirgen Qabdesh Jumadilovten jasyrǵan. Bir qarasam, jańaǵy Zeınolla tur. Ol ózin Qabanbaıdyń tikeleı urpaǵymyn dep júredi. Sánik onyń tórtinshi ma, besinshi ma atasy. Úkimettegiler meni qaǵyp tastap, bir jaqtan Zeınollany taýyp ákelipti. Kamal Ábdirahmanov deıtin bar. Jalǵan keseneniń jalǵan shyraqshysy. Keseneniń ishi-syrtyndaǵy sandyqtarǵa salynǵan aqshany sypyryp alyp otyrady eken. Óz kinásin biletin bolar. Eki ret qajyǵa barypty.
Zeınolla sóılep tur: «Dál osy bizdiń babamyzdyń jatqan jeri». «Atalarymyz, ájelerimiz bizge aıtyp ketken». Atalaryńnyń zıraty Esil boıynda dep qulaǵymyzǵa quıyp ketken» dep soǵyp tur. Oramalǵa túıip alǵan áldebir topyraqty keseneniń túbine seýip jatyr. Men sony kórip túńilip kettim.
Men arǵy bet pen bergi bettegi Qabanbaıdyń urpaqtaryn aralap, derek jınaǵan adammyn. Shekara boıynda Qabanbaıdyń jeti ulynan taraǵan úrim-butaǵy qaptap otyr. Kishi balasy Áliden taraǵan segiz uldyń da urpaǵy jetkilikti. Solardy aralap júrgende qart aqsaqaldardyń eshqaısysy batyrdyń súıegi Arqada jatyr degendi aıtqan emes.
Dalanews.kz: Sońǵy jyldary sizdiń shyǵarmalaryńyzǵa «jıendik» jasaıtyndar kóbeıgenin estigenimiz bar. Bizdiń oqyrmandarǵa sonyń mán-jaıyn aıta ketińizshi.
Q.Jumadilov: Ádebıette tyń taqyryptarǵa jol ashatyn kóshbasshy jazýshy bir kórnekti shyǵarma jazsa, soǵan eliktegen «spýtnık» shyǵarmalar týatyny úırenshikti nárse. Onyń jóni basqa. Másele tikeleı urlyqqa baratyndar jaıynda.
Mysaly: Janat Ahmádı «Esengeldi bı» degen roman jazypty. Qytaıdaǵy qyzaılar men Qabanbaıdyń qudalyǵy týraly. «Darabozda» meniń qıalymnan týǵan sondaı bir taraý bar-tuǵyn. Janat sony túgeldeı kóshirgen de qoıǵan.
Mine, bul tarıhı fakti bolsa, bir jón. Bul fakti emes qoı. Ádebıette oqıǵa urlaý, obraz urlaý, oı urlaý qoradan qoı urlaǵanmen birdeı. Taǵy bir mysal: meniń «Quzǵynnyń ólimi» deıtin áńgimem bar.
Quzǵyn myń jasaıdy. Qazaq dalasyndaǵy ózgeristerdi sol quzǵynnyń kózimen beremin. Aqtaban shubyryndyny, 32 jylǵy ashtyq bári bar. Mine, sodan keıin aspanda júrip oılanatyn qus kóbeıip ketti. Sábıt Dosanovtyń da aqbas búrkit deıtin qusy bar. Torǵaı dalasyndaǵy biraz oqıǵalardy sol qustyń kózimen beredi. Kóshirý degen – osy.
Asqar Altaı degen táp-táýir jazýshy. Ol da meniń qorama túsipti. Meniń «Sáıgúlikter» atty povesimde maıdanǵa áketip bara jatqan jylqydan qozykúreń deıtin aıǵyr Edilden óterde qaıta qashady, úsh aıda aryp-ashyp elge jetedi. Sodan 15 jyldan keıin jazylǵan Asqar Altaıdyń «Qarashtyń qarasy» atty áńgimesinde týra sol Edil boıynan áskerge aıdap bara jatqan at qashady. Ol da aryp-ashyp Alataýǵa keledi. Onyń jylqysy da qozykúreńdi qaıtalaıdy.
Dalanews.kz: «Darabozda» qazaqtyń ózge batyrlary ǵana emes, tipti Abylaı han da ekinshi planǵa túsip qalǵandaı. Osynyń mánisin túsindire ketińizshi.
Q.Jumadilov: Jańsaq pikir. «Daraboz» qos tomdy shyǵarma. Han keńesinen bastalady. Ábilmámbettiń tusynda. Abylaı ol kezde orta júzdiń hany. Ábilmámbet – úsh júzdiń hany. Romanda Abylaı men Qabanbaı kezekpe-kezek kórinip otyrady. Biraq bas geroı – Qabanbaı. Búkil oqıǵa sonyń tóńiregine kógendelip berilýi kerek. «Daraboz» degen atty qoıǵan kisi Abylaıdyń ózi.
Shyńǵystaýdaǵy ataqty shaıqasta bekinip alǵan qalmaqtyń qolyna eshkim batpaı turǵanda, aqboz atpen dara shaýyp top jarady. Bıikte turǵan Abylaı: «Anaý jalǵyz ketken Daraboz kim?» deıdi. Keıin qarasa ol, Qabanbaı bolyp shyǵady. Sonda Qabanbaıǵa altyn ton jaýyp marapattaıtyny bar. «Uranyń Qabanbaı. Al meniń qoıǵan atym Daraboz bolsyn» deıdi Abylaı.
«Darabozda» qanshama bıler bar. Tóle bı, Qaz daýysty Qazybek bı bar. Áıteke joq, ol kezde qaıtys bolyp ketken. Keıbireýler 26 jylǵy Ordabasyndaǵy jıynǵa Áıtekeni de otyrǵyzyp qoıady. Biraq ol 20 jyl buryn qaıtys bolǵan.
Tóle bı «Aqtabannan» keıin 12 jyl boıy Halden Serenniń atynan Táshken ýáláıatyn bılep turdy. Onda búkil ońtústik jońǵarǵa qarap turǵan kez. Keıbir urpaqtary «Bizdiń babamyzdy Halden Serenniń qyzmetkeri qylyp qoıypsyń» dep menimen qyrǵıqabaq. Shyn máninde, bul Tóle bıdiń ulylyǵy. Mámileger, dıplomattyǵy. Óz elin bosqyn qylmaı, Halden Serenmen til tabysyp otyrý – Tóle bıdiń ǵana qolynan kelgen. «Darabozda» Tóle bı – úlken obrazdardyń biri.
Ádebıette bas geroı deıtin bar. Kúlli oqıǵany sonyń mańaıyna toptastyrýyń kerek.
Dalanews.kz: Siz ár suhbattaryńyzda osydan 50 jyl burynǵy kóshti bastaǵanyńyzdy, Máskeýge hat jazǵanyńyzdy, kelisim jasaǵanyńyzdy aıtasyz. Osy derekter, ıaǵnı 1962 jylǵy uly kóshti bastaǵanyńyz hatqa, qujatqa túsken be?
Q.Jumadilov: Búginge deıin osy kósh aqtańdaǵy aıtylmaıtyn qupıalardyń biri bolyp keldi.
1961 jyly Sháýeshekte júrgen kezim. Men hatty eki ádreske kezek jazatynmyn. Ózim basymda «qalpaǵym» bar, ańdýdaǵy adammyn. Sonyń úshin hatty naǵashym Shárip Aqyshulynyń atynan jiberip turdym. Ádiris naqty: Moskva. Kreml, KPSS-tiń bas sekretary Nıkıta Sergeevıch Hrýshev joldasqa.
Ekinshi hat: Kreml. Joǵarǵy Sovet prezıdıýmynyń predsedateli Klıment Efremovıch Voroshılovqa. Bireýi bolmasa, bireýi tıedi deımiz ǵoı. Keremeti sol, hattar tıip jatypty. 1961 jyly qarashada osy hattardy ras pa, ótirigin anyqtaý úshin Quljadan konsýl keldi. «Baryp tekser, azdaǵan toptyń isi me, álde halyqtyń jappaı qozǵalysy ma?» degen ǵoı. Konsýl bir jumadan artyq jatyp, Sháýeshekte eldi qabyldady. Men de boldym qabyldaýda. KazGÝ-dy áli bitirmegem. Stýdenttik bıletim men zachetnyı knıjkam qaltamda júretin. Sony kórsettim.
Konsýl bárin kórip shyǵyp, «Sizge jol ashyq qoı. Kez kelgen ýaqytta óte berýińizge bolady. Myna qujattar sizdi qorǵaıdy» dedi. Men aıttym «jeke ózim baıaǵyda keter edim. Halyq qozǵalyp tur. Sol halyqtyń atynan aryz uıymdastyrǵan adam menmin. Halyq kóshýge daıyn dedim. Konsýl «Betalystaryń durys» dep qabyldaǵan raı tanytty.
Sodan ne kerek kóktem týysymen, 10 sáýirde kósh bastaldy da ketti. Eń aldymen shekaraǵa jaqyn aýyldar óte shyqty. Sovet Odaǵy 5 zastavany ashyp qoıdy. Jurt aǵyldy. Attyly-arbaly, túıeli kósh, jastar jaıaý-jalpy shubyrdy ǵoı. Qulja jaqtan az ótti. Altaı qozǵalmady. Olarda kósh bastaıtyn serkeleri bolmady ǵoı. Biz halyqty qys boıy daıyndaǵanbyz. Sonyń nátıjesi jıyrma kúnde 200 myń qazaq atajurtqa kelip, qosyldy. Bul tyń kóshin bastap kelgen adammyn. Men ólip bara jatsam da, sony oılap jatyp razylyqpen kóz jumatyn shyǵarmyn...
Al jazylǵan hattar Kremldiń arhıvinde jatyr.
Dalanews.kz: Byltyr İİ dárejeli «Barys» ordenimen marapattaldyńyz. Ádette zıaly qaýym ókilderi orden alǵannan keıin bir-aq sátte saraı jazýshysy bolyp shyǵa kelýshi edi. Ordenniń óteýin suraǵandar bolǵan joq pa?
Q.Jumadilov: Olaı bolmaıdy ǵoı. Ol úshin Jumadilov qaıta týýy kerek. Qyryq jasymda jumystyń bárin tastap, shyǵarmashylyqqa ketken adammyn. Bir sózim bar: «Ómiri úsh kisiniń ústinen qarap kórgen joqpyn» degen. Jıyrma jyldaı jumys istep, qatardaǵy aǵa redaktordan ary óspedim. Odan joǵary qyzmetke jibermeıdi.
Óıtkeni arǵy betten kelgenim bar, onyń ústine, arazdasyp turǵan elden keldim. KGB degen mekemeniń adamdary bizdi joǵary qyzmetke qoımaıdy eken. «Sońǵy kóshti» jazyp, sıgnalnyı nomeri qolyma tıgen soń mınıstr Sherıazdan Eleýkenovke aryz jazdym da tartyp otyrdym. «Jazýshylyq ataǵym men qyzmetim bir-birine saı kelmedi».
Onyń ústine, «Sońǵy kósh» 40 myń taralymmen shyǵyp turǵan kez. Qalamaqy eki ese tólenedi. Bes balam bolsa da táýekel dedim.
Qıynshylyq kezdiń ózinde tapsyryspen kitap jazǵan emespin. Toqsanynshy jyldardyń basynda bir qıyn kezeń boldy ǵoı. Bir baılar izdep kelipti: «Ata-babamyz týraly kitap jazyp berseńiz» dep. Ázirshe «10 myń dollar bermek. Qalǵanyn kitap shyqqan soń kórmek». Az aqsha emes. Men birden bas tarttym. Úkimettiń tapsyrmasyn oryndamaǵan adammyn. «Jeke adamnyń shejiresin jazsam, onda Jumadilov degen famılıa tursa, óz tegimdi qorlaǵanym bolyp shyǵady ǵoı».
Byltyr Táýelsizdik kúni qarsańynda Astanaǵa shaqyryp, «Barys» ordenin berdi. Raqmet! Memlekettiń syılyǵy. Eshkimniń qaltasyndaǵy syılyq emes. Men oǵan ózimdi laıyqpyn, eńbegim sińdi dep esepteımin. Sol úshin kishireıip, bılikke baryp ıiletin jaǵdaıym joq. Ol halyqtyń bergen marapaty.
Dalanews.kz: Ultyna syıly, urpaǵyna ónegeli, zıalylardyń kósh basynda júrgen jomart jansyz. Kóptegen qatarlastaryńyz ataq-dańqyn paıdalanyp, ul-qyzyn qyzmetke tyqpalap júredi. Siz de eńbegińizdi, ataq-dańqyńyzdy paıdalanyp, balalaryńyzdy táýir jerge jumysqa ornalastyrýǵa bolar edi. Alaıda ondaıyńyzdy baıqamadyq. Tipti otbasyńyz týraly asa kóp tis jara bermeısiz. Jurt osy jaǵyn kóbirek bilgisi keledi.
Q.Jumadilov: Bes balam bar: tórt ul, bir qyz. Úlken ulym Arman – tarıhshy, dosent. Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde sabaq beredi. Birneshe jyl dekan boldy. Odan keıingi ul – Dármen. «Bolashaq» baǵdarlamasymen eń alǵashqy shette oqyǵandardyń biri. Amerıkada oqyp, doktorantýrany bitirip, sodan keıin BUU-nyń Venadaǵy shtabynda jıyrma jyldaı qyzmet istedi.
Byltyr densaýlyǵyna baılanysty elge qaıtyp keldi. Úshinshi ulym Dáýlet – fılolog, jýrnalıs. Ol Londondaǵy Bı-bı-sı-de 10 jyl qyzmet istedi. Qazaqsha birinshi bolyp habar ashty. Balam jumys istep júrgende sol Bı-bı-sıge barǵanym bar Londonda. Qala ishindegi qala ispetti. Búkil dúnıege qyryq tilde habar taratady eken, meniń balam 41-inshi bolyp habar ashyp edi. 10 jyldan keıin jabylyp qaldy. Ulybrıtanıanyń kinásynan emes, ózimizdegi bıliktegi bireýler qajetsinbeı, suraǵan tolqyndaryn bermedi. Dáýlet úsh tilge birdeı, qazir aǵartý salasynda qyzmet isteıdi.
Tórtinshi ulym Jánibek te «Bolashaqpen» oqydy. Amerıkadan. Bala-shaǵasymen qazir Vashıngtonda turady. Bir korporasıanyń vıse-prezıdenti. Kelinim Márıam Vashıngtondaǵy Álem bankiniń qyzmetkeri. Úıdiń kenjesi Erke degen qyz. Ol da «Bolashaqpen» oqydy. Qazir Semeı jaqqa baryp, sondaǵy bir kompanıada aǵylshyn tilin úıretedi. Osylardyń eshqaısysyna júgirgen joqpyn. Bári ózderi oqydy, ózderi jumys taýyp istep júr.
Dalanews.kz: Áńgimeńizge raqmet!
Saýaldasqan Jaras Kemeljan
Suhbattyń tolyq nusqasyn “Qala men Dala” gazetinen oqı alasyz:
