Olardyń basty maqsaty- ózderiniń ıdeologıasyn adam sanasyna sińirý. Qazirgi tańda radıkaldanyp ketken názik jandylardy jıi kezdestiremiz. Destrýktıvti dinı aǵymǵa túsip ketken áıel azamatshalarmen qandaı psıhologıalyq jumystar júrgizilýde? Jat aǵymǵa erip ketýge ne ıtermeleıdi?
Osy máseleler tóńireginde Dalanews.kz-ke Elordalyq Dinderdi zertteý ortalyǵynyń psıholog mamany A. Aıtenova pikir bildirdi.
Dástúrli emes dinı aǵymǵa túsip ketken áıelderdiń kózqarastaryn durys baǵytqa ózgertip, olardyń dinı saýattylyǵyn arttyryp, durys aqparat berý bir kúndik sharýa emes. Ol kóptegen satylardan turatyn proses. Áıelder qaýymy destrýktıvti aǵymǵa bet burýyna mynandaı faktorlar áser etedi: emosıalyq álsizdik, sengishtik, psıhologıalyq táýeldilik, otbasylyq problemalardan sharshaý jáne syrttan jylýlyq izdeý. Osyndaı problemalary bar jandar úgit-nasıhat jumystaryn júrgizetin topqa taptyrmas olja. Sonymen qatar, názik jandylardyń dinnen habary bolmaýy da bul jerde úlken ról oınaıdy. Dástúrli emes ıslamdyq kózqarasty ustanatyn áıelderdiń kópshiligi naǵyz dinı mádenıetti dáripteıtin jáne túsinik beretin ádebıetpen tanyspaǵan, jalpy ózderiniń quqyqtary men mindetterinen beıhabar. Áleýmettik-turmystyq salada qıyndyqtardyń oryn alýy da jat aǵymǵa túsýge áser etedi.
Tárbıeniń tal besigi-ol otbasy. Sondyqtan, qyz balanyń tárbıesin úıden bastaý alý kerek. Moraldyq jáne dástúrli qundylyqtardy boıyna jumsaq sińirý kerek.
Al, eger áıel adam radıkaldanyp ketken bolsa, olarmen jumys jasaý barysynda minez-qulqyna, ustanǵan baǵytyna mán berip, jibergen qateliginiń túp-tamyrynan izdeımiz.
Din adamnyń sanasyna ǵana emes, júregine de ornyǵady. Sol sebepti de, aldymen psıhologıalyq turǵydan, sodan keıin áleýmettik turǵydan ońaltýǵa kúsh salý kerek.
Ortalyqtyń atqaratyn jumystarynyń birqatarymen tanystyryp ótetin bolsam, Dinı birlestiktermen jáne memlekettik organdarmen tómendegideı mindetterdi iske asyrýdamyz:
- Destrýktıvti dinı aǵym ustanýshy áıel jamaǵatymen baılanys ornatyp, tyǵyz qarym-qatynas daǵdylaryn qalpyna keltirip, senimine kirý;
- Jeke áńgimelesýler arqyly turaqty baılanys ornatý;
- Psıhologıalyq-teologıalyq minezdeme qalyptastyrý;
- Dinı senimdi qabyldaǵanǵa deıingi tulǵalyq kartasyn jasaý;
- Psıhologıalyq ońaltý, áleýmettik ońaltý jáne zaıyrly qundylyqtarǵa beıimdeý;
- Qarym-qatynas daǵdylaryn qalpyna keltirip, ózindik baǵasyn jáne ózindik sana-sezimin joǵarylatý;
- Qundylyqtyq baǵdarlaryn retteý nemese qaıta ornyqtyrý;
- Tulǵanyń radıkaldaný deńgeıiniń tómendetip, bilimdik pen kásiptikke daǵdylandyrý;
- Áleýmettik mártebesiniń turaqtandyrý, qoǵamdyq qatynastaryn qalpyna keltirý;
- Zaıyrly qundylyqtarǵa beıimdeý, dúnıetanymyn keńeıtý, tuıyqtyqtan aryltyp qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Radıkaldy aǵymdardyń maqsaty - din men dástúrdiń sabaqtastyǵyn úzip, Dástúrli rýhanı qundylyqtardy joqqa shyǵaryp, zaıyrlylyqqa teris kózqaras qalyptastyrý bolyp tabylady. Destrýktıvti dinı aǵymdar ıdeologıasynyń taralýynyń aldyn alyp, kúresý úshin Ortalyǵymyzdyń qyzmetkerleri óz isterin nátıjeli atqarýda.
Syılastyq, qarym-qatynas ornaǵan adamdarmen suhbattasý da, ártúrli máselelerdi talqylaý da ońaıǵa túsedi. Ońaltýǵa kirisken kezde mamandardyń jıi aýysýy ońaltý jumysyna kedergi keltiredi. Sondyqtan, baılanys ornatqan adamdardyń turaqty bolýy asa mańyzdy.
Tujyrymdaı kelgende, rýhanı - adamgershilikke tárbıeleýdegi jáne radıkaldy dinı ıdeologıaǵa qarsy ımýnıtet qalyptastyrýdaǵy áıeldiń róli men múmkindigi orasan zor. Áıelder tek dinı salada ǵana emes, bilim, tárbıe, quqyq, áleýmettik qoldaý, salaýatty ómir saltyn nasıhattaý salalarynda keshendi jumystar júrgizýge áleýetti bolǵandyqtan áıelder aýdıtorıasynda «Ońaltý jáne beıimdeý» jumystaryn júrgizý máseleleri turaqty atqarylyp jatyr.
