Osy jáne ózge suraǵymyzǵa elordalyq Dinderdi zertteý ortalyǵynyń dintanýshy mamany Oleg Siniakov jaýap berdi.
Mektepte beriletin bilimge qosa, kóptegen qazaqstandyq otbasylar úshin balanyń rýhani tárbie alýy, baǵyt kórsetý mańyzdy bolyp qala beredi. Óitkeni, bala óziniń daralyǵyn saqtai otyryp, aǵa býynnan dástúrli tanymdy igere bilgende ǵana damýy birizdi, jańashyl ári orta býyndy almastyra alatyn, tulǵa bolyp qalyptasady.
Alaida, «durys tárbieleý kerek»- degen jái sózben ǵana shektelý kóp kezdesedi. Is júzinde kórine bermeidi. Ata-analar arasynda «tárbieni berý» kórsetkishiniń ártúrli baǵalanatyn eskerýge tiispiz. Mysaly, bir ata-analar úshin, balalarynyń ústinde kiiminiń túgel bolýy, tamaǵynyń toq bolýy kórsekish bolsa, basqa ata-ana úshin balanyń alýan túrli bilim alýy tárbieniń negizgi kórsetkishi dep esepteledi.
Osy jerde bala ómirine áseri zor, rýhani tynys tirshiliktiń qalyptasý mańyzdylyǵyn ata-analar umyt qaldyryp jatady.
Shyndyǵynda, rýhani tárbie berý – damyp kele jatqan jas urpaqqa eń kerek dúnie. Rýhani kemeldeýge baǵyt alǵan adamda, óziniń ishki «meni» qalyptasady, bul óz kezeginde ózge tanym-túsinikterdi saraptai alýǵa úlken múmkindik beredi.
Eger de, ata-analar bala dúnietanymynyń irgetasyn durys qalaýǵa meilinshe kóp kúsh salsa, qoǵamda sanaly sheshimge kelýshiler qatary kóp bolar edi. Olai bolmaǵan jaǵdaida, bolashaqta sózi men isi sai keletin azamattyń ornyna, jat ortanyń múddesin qorǵap, otanyna opazdyq jasaýdan taiynbaityn urpaq tárbielep alý qaýpi joǵary.
Bul nársege qalai jol bermeý kerek? Rýhani tárbie berý dep neni aitamyz? Otbasy – bala ómiriniń qalyptasýyndaǵy altyn uiasy. Birinshiden, ata-analar ózderiniń kózqarastary men senimin balaǵa tyqpalai berýdiń qajeti joq. Bala tárbiesindegi kez-kelgen dúnieni súiispenshilikpen, erekshe yqylaspen tárbie berse, Ondai tárbie adamnyń bolashaqta óz betinshe sheshim qabyldai bilý múmkindigin arttyrady. Sonymen qatar, dini senim men tanym túsinigine kelgende, kez-kelgen dinge degen tolerantty kózqarasty qalyptastyrý búgingi zamannyń talaby. Kez-kelgen dinniń negizinde – jaqsylyqqa umtylys pen adamgershilikke shaqyrý bolatynyn jetkize bilý. Sonymen qatar, ózderiniń saiasi nemese kommertsiialyq maqsattaryn júzege asyrý úshin adam boiyna soqyr senim, fanatizm, zorlyq – zombylyq, óshpendilik sińirip, din atyn jamylǵan aǵymdardan boidy aýlaq ustaý úshin, olardyń qandai bolatyndyǵy jóninde de aqparat berý kerek.
Balaǵa din aiasynda ne bilýi kerektigin jáne dini aqparattardy qabyldaýǵa qai jasta daiyn bolatynyn árbir otbasy ózderi sheshedi. Úide ata-anasy islam dinin ustanyp, dini rásimderdi jasaityn bolsa, ol otbasyndaǵa balalardyń islam dinin ustanýshy bolatyndyǵy sózsiz. Bul ózge dini senimdegi otbasylarda da oryn alýy múmkin qubylys. Ósken ortanyń ustanymyn qabyldaý eń jii kezdesetin praktika.
Alaida, dindar adamdar elimizde kóp emes. QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý ministrliginiń derekteri boiynsha, búgingi tańda elimizde dindarlar shamamen 15%.
Bizdiń qoǵamda ateister men agnostikterdiń, eshqandai dini tujyrymdamany qabyldamaityn, balalaryn zaiyrly jáne anti-mistikalyq jolmen tárbieleitin ǵylymi oi-pikirdegi adamdardyń paiyzy joǵary.
Biz qalaimyz ba, joq pa, biraq dini meiramdar men dástúrler bizdiń qoǵamnyń bir bólshegi. Keide biz dini rásimderdi inertsiia arqyly qalai oryndaitynymyzdy da baiqamaimyz. Siz ateist nemese agnostik bolsańyz da, dini meiramdar týraly balaǵa túsindirý kerek. Qurban ait, Rojdestvo nemese Pasha merekeleri ne úshin toilanylady, onyń maǵynasy qandai, balaǵa ony aitý mańyzdy. Bundai aqparat, óskeleń urpaqqa eshqandai ziianyn tigizbeidi. Kersinshe, balanyń tanym kókjiegin keńeitýge yqpal etedi.
Aqparatty barynsha ata-anasynan estip ósken durys. Sebebi, qazirgi tańda, áleýmettik jelilerde aqparat aǵynyn ustap turý múmkin emes. Keibir ata-analar balalaryna teledidar kórsetpei, memlekettik mańyzy bar merekelerdi toilaýǵa qarsylyq bildirip, qazirgi tańda ózderiniń dini ustanymdary úshin ekpe saldyrýǵa da ruqsat etpeitinderdi kezdestirip jatamyz. Bul da óz kezeginde adasýshylyqqa alyp keletin faktorlardyń biri.
Kóp ata-analar balalaryna din týraly aitpaidy. Kámilettik jasqa tolyp, úiinen jyraqqa shyqqan balada din týraly túsinik tolyq qalyptaspaǵan. Árine, osyndai adamdar destrýktivti nemese dástúrli emes dini aǵym ókilderi úshin ońai olja. Sondyqtan, adamnyń alǵashqy mektebi- ol úii. Sózimdi qorytyndylai kele, bala tárbieleýde belgili bir formýla joq. Biraq, ata-ana bala úshin baǵyt-baǵdar kórsetýshi bolyp tabylady.
