Prezıdenttiń Joldaýyn oryndaýdaǵy ǵylymnyń róli qandaı?

Kórkem Aldabergenova 02 qyr. 2024 14:50 1844

QR Prezıdentiniń janyndaǵy QR Ulttyq ǵylym akademıasynyń Prezıdenti Aqylbek Kúrishbaev búgingi Joldaýǵa qatysty oıyn aıtty. Akademıa prezıdenti memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óziniń búgingi Qazaqstan halqyna Joldaýynda eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy, ekonomıka salalarynyń ınovasıalyq áleýetin kúsheıtý boıynsha aýqymy zor jáne asa jaýapty mindetter qoıǵanyn atap ótti, - dep habarlaıdy Dalanews.kz.

Aqylbek Kúrishbaev bul tapsyrmalardy júzege asyrýda otandyq ǵylymǵa da erekshe mańyzdy ról júktelgenin aıtady.

"Ǵylymnyń kúsh-qýaty ǵylymı zertteýlerdiń tıimdiligin arttyrýǵa, zertteý qyzmetine bólingen qarajatty utymdy paıdalanýǵa jáne olardyń nátıjelerin óndiriske engizýden tıisti tabys alýǵa baǵyttalýy tıis. Bul rette jańadan qaıta qurylǵan, elimizdiń joǵary ǵylymı uıymy bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Ulttyq ǵylym akademıasy jetekshi ról atqarýǵa tıis. Osyǵan oraı, akademıa qabyldaýdy josparlap otyrǵan birinshi kezektegi qadamdardy atap kórseteıik", - deıdi ol. 

Aqylbek Kúrishbaevtyń sózinshe, ǵylymı zertteýler deńgeıin arttyrý, qazaqstandyq ǵylymdy basqarý modelin jetildirý jáne ony talanttardy tartý ortalyǵyna, ınovasıalyq ıdeıalardyń qaınar kózine, ekonomıkany ártaraptandyrý men qoǵamdy damytýdyń jańa baǵytyna aınaldyrý úshin, eń aldymen, «tuǵyryn» qaıta qurý – basymdyqtar júıesin durys uıymdastyrý qajet.

"Ókinishke oraı, mundaı naqty júıeniń bolmaýy sońǵy jyldary ǵylymdy aıtarlyqtaı qarjylandyrý 3 ese ósse de, ony zertteý baǵyttary arasynda mańyzdylyǵyn eskermeı bólýge ákelip soqtyrdy. Nátıjesinde, Qazaqstannyń obektıvti artyqshylyqtary men ózindik ǵylymı mektepteri bar jáne memlekettiń ál-aýqaty táýeldi – munaı, taý-ken metalýrgıa, agroónerkásiptik keshender, tushshy sýmen qamtamasyz etý jáne adamı kapıtaldy damytý baǵyttaryndaǵy ǵylymı zertteýler enetin strategıalyq basymdyqtar jetkilikti qarjylyq qoldaý ala almaıdy. Memleket úshin eleýli paıda ákelý yqtımaldyǵy az jáne olardy paıdalaný tıimdiligi shekteýli, kóptegen shashyrańqy ári mańyzy tómen mindetter arasynda qarjylyq resýrstar shashyraıdy. Salystyrý úshin, kóptegen ozyq elderde ǵylymı taqyryptardy qarjylandyrý – olardyń basymdylyq dárejesine, qazirgi zamannyń aǵymdaǵy jáne bolashaq syn-tegeýrinderin eskere otyryp, ekonomıkanyń damý strategıasyna sáıkestigine qaraı saralanǵan túrde júzege asyrylatynyn aıtýǵa bolady". 

Kúrishbaevtyń aıtýynsha, akademıa ekonomıkanyń naqty sektorynyń qajettilikterine tolyq sáıkes keletin zertteý qyzmetiniń basym baǵyttarynyń naqty ıerarhıasyn qurý arqyly ǵylymdy qarjylandyrýdy bólýdiń qoldanystaǵy júıesin qaıta júkteýdi – óziniń birinshi kezektegi basty mindeti dep sanaıdy. Bul ǵylymǵa baǵyttalǵan qarajattyń tıimdiligin arttyrýǵa jáne odan elimizde kútiletin nátıjelerge qol jetkizýge aparatyn jalǵyz jol.

Ekinshi jaǵynan, ǵylymnyń qaıtarymy kóbinese onyń nátıjelerin óndiriske engizý deńgeıine baılanysty. Bul otandyq ǵylymnyń osy kúnge deıin óz sheshimin tappaǵan taǵy bir mańyzdy olqylyǵy ekenin moıyndaýymyz kerek. Munyń sebebi zertteletin taqyryptardyń ózektiligi men zertteý qyzmetiniń aımaqtyq basymdyqtaryn anyqtaý tetikteriniń bolmaýynda jáne sáıkesinshe, naqty sektor tarapynan olardyń nátıjelerine suranystyń joqtyǵynda jatyr. Qazaqstanda zertteýshilerdiń tek 35%-y óńirlerde jumys isteıdi, al negizgi ǵylymı kúshter Almaty men Astanada shoǵyrlanǵan.

Ǵylymı-zertteý jáne tehnıkalyq konstrýksıa jumystaryn qarjylandyrýdyń eń kóp kólemi – barlyq ishki shyǵyndardyń 66%-y, baǵdarlamalyq-nysanaly jáne bazalyq qarjylandyrýdyń 79%-y, granttyq qarjylandyrýdyń 75%-y bolyp keledi. Mundaı teńgerimsizdik negizinen aımaqtarda ornalasqan ǵylym men óndiris arasyndaǵy alshaqtyqtyń kúsheıýine ákeldi". 

Osy máseleni sheshý úshin akademıa óz qyzmetinde úzdik álemdik tájirıbege súıene otyryp, Memleket basshysynyń, oblys ákimderiniń ǵylym jáne tehnologıalar jónindegi óńirlik keńesteriniń tapsyrmasyna sáıkes jergilikti jerlerde qurylatyn jumystardyń tıimdi jumys isteýine súıene otyryp, ǵylym men ınovasıalardy jergilikti deńgeıde damytýǵa óziniń nazaryn aýdaratyn bolady. Olar jergilikti atqarýshy organdardyń, óńirlik ǵylymı uıymdardyń, joǵary oqý oryndarynyń jáne bıznes-qoǵamdastyqtyń ǵylym men ınovasıalardy damytý máseleleri jónindegi qyzmetin úılestirý ortalyqtaryna aınalýy tıis.

"Ádistemelik basshylyqpen qatar Ulttyq ǵylym akademıasy olarǵa taldaý jumystaryn júrgizý, óńirlik problemalardy sheshý úshin ǵylymı zertteýlerdiń basymdyqtaryn aıqyndaý, óńirdiń ınovasıalyq áleýetin baǵalaý, óńirlik ǵylymı baǵdarlamalardy oryndaý úshin ortalyq ǵylymı uıymdardyń ǵalymdaryn tartý, sondaı-aq bilimdi taratý júıesin damytý arqyly zertteý qyzmetiniń nátıjelerin óndiriske engizý jónindegi sharalar keshenin uıymdastyrý bóliginde jáne ǵylymı jetistikterdi komersıalandyrýda praktıkalyq kómek kórsetetin bolady. Budan basqa, akademıa jergilikti jerlerde ortalyq ǵylymı uıymdar fılıaldarynyń jelisin keńeıtý jáne bazada iri óńirlik bıznes-qurylymdar ǵylymı-óndiristik ortalyqtar qurý máselelerin jan-jaqty qoldaıtyn bolady". 

Ulttyq ǵylym akademıasynyń kúsh-jigeri iri pánaralyq ǵylymı-tehnıkalyq baǵdarlamalardy ázirleý jáne iske asyrý esebinen jahandyq syn-qaterlerdiń áserinen týyndaıtyn bar jáne bolashaqtaǵy problemalardy júıeli túrde sheshýge baǵyttalatyn bolady. Eń aldymen, bul sý resýrstaryn basqarý, klımattyń ózgerýi jaǵdaıynda aýyl sharýashylyǵynyń turaqty damýy jáne t.b. máselelerdi sheshýge qatysty. Olardyń keıbireýleri boıynsha jumys bastaldy.

Aqylbek Kúrishbaev tek osyndaı naqty júıeli sharalar ǵana otandyq ǵylymǵa Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda ǵylymı qoǵamdastyqtyń aldyna qoıǵan mindetterin tolyq kólemde oryndaýǵa múmkindik beretinin atap ótti. 


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar