Prezident byltyrǵy Joldaýyn tsifrlandyrý jáne elimizde innovatsiialardy engizý máselelerine erekshe nazar aýdaryp, Qazaqstandy IT- elge ainaldyrýdy jáne eldiń Eýraziiadaǵy toraptyq tranzittik hab retindegi pozitsiiasyn nyǵaitýdy tapsyrǵan edi. Sondai sala mamandarynyń aldyna 2026 jylǵa qarai IT-qyzmetterdiń eksportyn bir milliard dollarǵa jetkizý mindetin qoiǵan. Osy atalǵan tapsyrmalar qandai deńgeide oryndalyp jatyr? Jasandy intellektiniń Qazaqstan úshin múmkindigi kóp pe, qaýpi me? Bul týraly IT mamany Ǵasyr Quralbaiuly aityp berdi.
Ol Qazaqstandaǵy IT salasynyń qarqyndy damýyn 2000 jyldardyń basynan bastaý aldy deidi.
«2004 jyly Qazaqstanda «Elektrondy úkimet» júiesin qurý jumystary bastaldy, bul IT salasynyń damýyna serpin berdi. 2010 jyldary elimizde kóptegen IT kompaniialar qurylyp, halyqaralyq arenada óz ornyn taba bastady. Sol kezeńnen bastap IT salasy elimizdiń ekonomikasynyń mańyzdy bólikteriniń birine ainaldy. Sońǵy jyldary IT salasyna qyzyǵýshylyq tanytqan jastardyń sany da artyp keledi. Forbes jýrnalynyń top 10 bailyq ieleri osy IT calasymen bailanysty.
Jastar bul salanyń bolashaǵy zor ekenin túsinip, belsendi túrde IT baǵytyndaǵy bilim alýǵa jáne ózderin damytýǵa umtylady. Ózime de keńes surap, tájiribe jinaý úshin keletinder kóp. Men úshin bul óte qýanyshty jaǵdai, sebebi meniń bilgenimmen bólisý, jańa býyn mamandardy tárbieleýge úles qosý – úlken jaýapkershilik. Munyń barlyǵy byltyrǵy Prezident Joldaýyndaǵy tapsyrmalardyń oryndalyp, nátijeli bolǵanyn kórsetedi dep oilaimyn», – dedi ol.
Memleket basshysy jasandy intellekt tehnologiialaryn qoldanýdyń mańyzdylyǵyn atap ótip, bilikti mamandardy daiarlaýǵa basa nazar aýdarýdy tapsyrǵan edi. Álemdi jaýlai bastaǵan ChatGPT-diń elimizge qandai yqpal etetini týraly IT mamany bylai jaýap berdi.
«ChatGPT jáne oǵan uqsas jasandy intellekt (JI) platformalary Qazaqstan úshin úlken múmkindikter de, belgili bir qaýipter de ákelýi múmkin. Mundai tehnologiialardyń múmkindikteri men qaýipteri ártúrli faktorlarǵa bailanysty. Múmkindikteri de orasan.
Biznes, bilim, meditsna, memlekettik qyzmet, qysqasy kez-kelgen salany ilgerletý múmkindigi bar. Taiaqtyń eki ushy bary sekildi, qaýipterin de atap ótken jón. JI jáne avtomattandyrý keibir salalarda jumys oryndarynyń qysqarýyna ákelýi múmkin. ChatGPT siiaqty JI júieleri durys emes nemese jalǵan aqparat taratýy múmkin.
Eger paidalanýshylar mundai júielerge tolyq senip, olardyń bergen aqparatyn teksermese, bul qatelikter men jalǵan aqparattyń keńinen taralýyna ákelýi múmkin. Taǵy alańdaityn qaýiptiń biri bárimiz biletindei JI júieleri úlken kólemdegi derekterdi óńdeidi. Keibir jaǵdaida jeke derekterdiń qaýipsizdigi men qupiialylyǵyn buzýy múmkin. Qoldy bolýy múmkin. Qazirdiń ózinde iri JI platformalary keibir basylymdarmen derekterdiń ruqsatsyz paidalanýy jáne qoldy bolýy boiynsha sottasyp jatyr.
Qazaqstanda IT salasy birneshe salada jaqsy kórinis tapqan, biraq meniń oiymsha, eń aiqyn kórinis tapqan salalar – qarjy sektory (Fintech), memlekettik basqarý (eGov).
Qarjy sektory boiynsha teńdesi joq Kaspi qosymshasyn aitsaq bolady. Kaspi.kz kompaniiasy Qazaqstannyń qarjy tehnologiialary (Fintech) sektorynda aiqyn kóshbasshy bolyp tabylady jáne bul sektordaǵy jetistikteri halyqaralyq deńgeide de tanymal etti. Qazaqstannyń elektrondy úkimet (eGov) júiesi álemdegi úzdik júielerdiń biri bolyp tabylady.
2020 jyly Qazaqstan BUU-nyń Elektrondy úkimetti damytý indeksinde (EGDI) 29-orynǵa ie boldy, bul 193 el arasynda joǵary kórsetkish bolyp tabylady. Sonymen qatar qazir Bas qalaýshysy Arsen Tomskii Qazaqstan azamattyǵyn aldy jáne ofisin Almatyǵy aýystyrǵanyn eskersek InDriver eń tanymal mobildi qosymsha retinde qaraýǵa bolady.
Memleket basshysy 2 qyrkúiek kúni jasaityn jańa Joldaýyn da jasandy intellekt máselesine qatysty jańa baǵdarlamalar jasaý qajettigi týraly aitady degen senimdemiz. Jańa baǵdarlama jańa baǵytqa qadam bastaidy. Bul IT salasynyń damýyna tyń serpin bermek», – deidi IT mamany Ǵ. Quralbaiuly.
