Prezıdent byltyrǵy Joldaýyn sıfrlandyrý jáne elimizde ınovasıalardy engizý máselelerine erekshe nazar aýdaryp, Qazaqstandy IT- elge aınaldyrýdy jáne eldiń Eýrazıadaǵy toraptyq tranzıttik hab retindegi pozısıasyn nyǵaıtýdy tapsyrǵan edi. Sondaı sala mamandarynyń aldyna 2026 jylǵa qaraı IT-qyzmetterdiń eksportyn bir mıllıard dollarǵa jetkizý mindetin qoıǵan. Osy atalǵan tapsyrmalar qandaı deńgeıde oryndalyp jatyr? Jasandy ıntellektiniń Qazaqstan úshin múmkindigi kóp pe, qaýpi me? Bul týraly İT mamany Ǵasyr Quralbaıuly aıtyp berdi.
Ol Qazaqstandaǵy İT salasynyń qarqyndy damýyn 2000 jyldardyń basynan bastaý aldy deıdi.
«2004 jyly Qazaqstanda «Elektrondy úkimet» júıesin qurý jumystary bastaldy, bul İT salasynyń damýyna serpin berdi. 2010 jyldary elimizde kóptegen İT kompanıalar qurylyp, halyqaralyq arenada óz ornyn taba bastady. Sol kezeńnen bastap İT salasy elimizdiń ekonomıkasynyń mańyzdy bólikteriniń birine aınaldy. Sońǵy jyldary İT salasyna qyzyǵýshylyq tanytqan jastardyń sany da artyp keledi. Forbes jýrnalynyń top 10 baılyq ıeleri osy IT calasymen baılanysty.
Jastar bul salanyń bolashaǵy zor ekenin túsinip, belsendi túrde İT baǵytyndaǵy bilim alýǵa jáne ózderin damytýǵa umtylady. Ózime de keńes surap, tájirıbe jınaý úshin keletinder kóp. Men úshin bul óte qýanyshty jaǵdaı, sebebi meniń bilgenimmen bólisý, jańa býyn mamandardy tárbıeleýge úles qosý – úlken jaýapkershilik. Munyń barlyǵy byltyrǵy Prezıdent Joldaýyndaǵy tapsyrmalardyń oryndalyp, nátıjeli bolǵanyn kórsetedi dep oılaımyn», – dedi ol.
Memleket basshysy jasandy ıntellekt tehnologıalaryn qoldanýdyń mańyzdylyǵyn atap ótip, bilikti mamandardy daıarlaýǵa basa nazar aýdarýdy tapsyrǵan edi. Álemdi jaýlaı bastaǵan ChatGPT-diń elimizge qandaı yqpal etetini týraly İT mamany bylaı jaýap berdi.
«ChatGPT jáne oǵan uqsas jasandy ıntellekt (JI) platformalary Qazaqstan úshin úlken múmkindikter de, belgili bir qaýipter de ákelýi múmkin. Mundaı tehnologıalardyń múmkindikteri men qaýipteri ártúrli faktorlarǵa baılanysty. Múmkindikteri de orasan.
Bıznes, bilim, medısna, memlekettik qyzmet, qysqasy kez-kelgen salany ilgerletý múmkindigi bar. Taıaqtyń eki ushy bary sekildi, qaýipterin de atap ótken jón. JI jáne avtomattandyrý keıbir salalarda jumys oryndarynyń qysqarýyna ákelýi múmkin. ChatGPT sıaqty JI júıeleri durys emes nemese jalǵan aqparat taratýy múmkin.
Eger paıdalanýshylar mundaı júıelerge tolyq senip, olardyń bergen aqparatyn teksermese, bul qatelikter men jalǵan aqparattyń keńinen taralýyna ákelýi múmkin. Taǵy alańdaıtyn qaýiptiń biri bárimiz biletindeı JI júıeleri úlken kólemdegi derekterdi óńdeıdi. Keıbir jaǵdaıda jeke derekterdiń qaýipsizdigi men qupıalylyǵyn buzýy múmkin. Qoldy bolýy múmkin. Qazirdiń ózinde iri JI platformalary keıbir basylymdarmen derekterdiń ruqsatsyz paıdalanýy jáne qoldy bolýy boıynsha sottasyp jatyr.
Qazaqstanda İT salasy birneshe salada jaqsy kórinis tapqan, biraq meniń oıymsha, eń aıqyn kórinis tapqan salalar – qarjy sektory (Fintech), memlekettik basqarý (eGov).
Qarjy sektory boıynsha teńdesi joq Kaspi qosymshasyn aıtsaq bolady. Kaspi.kz kompanıasy Qazaqstannyń qarjy tehnologıalary (Fintech) sektorynda aıqyn kóshbasshy bolyp tabylady jáne bul sektordaǵy jetistikteri halyqaralyq deńgeıde de tanymal etti. Qazaqstannyń elektrondy úkimet (eGov) júıesi álemdegi úzdik júıelerdiń biri bolyp tabylady.
2020 jyly Qazaqstan BUU-nyń Elektrondy úkimetti damytý ındeksinde (EGDI) 29-orynǵa ıe boldy, bul 193 el arasynda joǵary kórsetkish bolyp tabylady. Sonymen qatar qazir Bas qalaýshysy Arsen Tomskıı Qazaqstan azamattyǵyn aldy jáne ofısin Almatyǵy aýystyrǵanyn eskersek InDriver eń tanymal mobıldi qosymsha retinde qaraýǵa bolady.
Memleket basshysy 2 qyrkúıek kúni jasaıtyn jańa Joldaýyn da jasandy ıntellekt máselesine qatysty jańa baǵdarlamalar jasaý qajettigi týraly aıtady degen senimdemiz. Jańa baǵdarlama jańa baǵytqa qadam bastaıdy. Bul İT salasynyń damýyna tyń serpin bermek», – deıdi İT mamany Ǵ. Quralbaıuly.
