Kitap maǵan taqtan da artyq

Ý. Shekspır

Tarıhta kóptegen burmalaýshylyq kezdesetini jasyryn emes, solardy áshkereleýmen, ádildikti qalpyna keltirýmen uly ǵulamalardyń kópshiligi aınalysqan. Solardyń biri - M.Shoqaı aty ańyzǵa aınalǵan Egıpettegi ataqty Aleksandrıa kitaphanasynyń órtelýi jaıly qaýesetti zertteýge den qoıdy. Bul máseleniń aq-qarasyn anyqtaý bizge, qazaqtarǵa, óte qajet. Sebebi, Otyrar kitaphanasynyń kólemi jaǵynan álemdegi ekinshi kitaphana bolyp sanalatyny barshaǵa aıan. Sonymen qatar, ataqty Aleksandrıa kitaphanasynyń órtelýin búkil hrıstıan álemi musylmandarǵa jaba salǵandyǵy da daý týdyrady.

[caption id="attachment_10215" align="alignleft" width="98"] Erenǵaıyp Omarov[/caption]

Erenǵaıyp Omarov,

Qaınar ýnıversıtetiniń rektory, akademık

[caption id="attachment_10211" align="alignright" width="418"] Aleksandrıa[/caption]

Aleksandrıa kitaphanasyn kim órtegen?

Aldymen ekinshi máseleni qarastyraıyq. M. Shoqaı bul jaıly: «Buǵan túrkıalyq baýyrlarymyzdyń jaýap berý, bermeýi, jaýap berse, qalaı bereri bizge beımaǵlum» dep renish bildiredi de, odan ári bylaı deıdi: «Aleksandrıa kitaphanasyn Halıfa Ámirdiń órtegendigi týraly hıkaıa búkildeı jalǵan. «Tań» gazetiniń 1923 jylǵy 30 naýryzdaǵy sanynda jarıalanǵan Fransıa Ǵylym Akademıasynyń raportynda (Academie des inscriptions et belles- Lettres) aıtylǵandarǵa qaraǵanda, bul oqıǵa alǵashqy dáýir tarıhshylaryna beımaǵlum. Ol tek 12  ǵasyrdyń ortasynda ǵana paıda bolǵan». Iaǵnı, odan burynǵy qujattarda kezdespeıtin sebebi de sondyqtan bolar.

Endeshe, Aleksandrıa kitaphanasyn kim, qashan órtegen degen suraq týady. Orys tilindegi Brokhaýz-Efron sózdiginde (1891) bylaı delingen: «…Aleksandrıa kitaphanasynyń búkil Rım, Grek, Úndi jáne Mysyr ádebıetin saqtaǵan eń úlken bóligi bizdiń jyl sanaýymyzdan buryn 48-47  jyldarda Iýlıı Sezar men mysyrlyqtar arasyndaǵy surapyl soǵys kezinde órtenip ketken… Kitaphananyń ekinshi bólimi, ıaǵnı Ptolomeı zamanynda jınaqtalǵan shaǵyn kitaphana Feodosıa dáýirine deıin saqtalǵan. Ony basqaryp turǵan Serafım ertedegi mysyrlyq almandardyń biriniń ǵıbadat etýine kektenip, partrıarh Teofıldiń úgitteýimen Serpıon mahallasyna shabýyl jasaǵan jaýyz hrıstıandar jaǵynan órtelgen bolatyn (391 j.). Sonymen ataqty ǵylym qazynasy ámir áskerleriniń 642 jylǵy joryǵynan emes,   hrıstıandardyń shabýylynan oırandalǵan».

Qazirgi zamandaǵy ǵylymda da, ne arab basqynshylyǵy kezindegi oıran men talan-taraj týraly kóp jazǵan Ioann Nıkıýskıı de, ne ózge bir ıslamǵa qarsy hrıstıan tarıhshysy da kitaphananyń órtengeni týraly derek keltirmeıdi. Sondyqtan, kitaphananyń joıylǵandyǵyn belgili bir oqıǵamen baılanystyrý múmkin emes jáne buǵan putqa tabynýshylar, hrıstıandar nemese musylmandar kináli dep kesip aıtý qıyn. Bul týraly naqty pikir joq. Máselen, Plýtarh Sezardy, Edýard Gıbon hrıstıandardy, Grıgorıı Bar-Ebreı musylmandardy kinálaıdy, al Brıtan Ensıklopedıasynyń avtorlary bar kináni Rım ımperatory Avrelıanǵa artady.

Sonymen, M.Shoqaı búkil musylman qaýymynyń atynan úlken tarıhı burmalaýshylyqty ǵylymı turǵydan túzetti.

Endi qazaqqa qatysty degen jerine toqtalaıyq! M. Shoqaı  taǵy óz sózin jalǵastyra kele, bylaı deıdi: «Kórip otyrsyzdar, Aleksandrıa kitaphanasy Aleksandrıa qalasyn arabtardyń jaýlap alýynan 250 jyl buryn, «patrıarh Teofıl bastaǵan hrıstıandar qolymen órtelgeni týraly ańyz 12  ǵasyrdyń ortalarynda týyldy» degenin eske alyńyz. XI-XII ǵasyrlarda Batystaǵy hrıstıandardyń Shyǵystaǵy Islamǵa qarsy kres joryqtary bolǵanyn orta mekteptik bilimi bar kez kelgen adamnyń bilmeýi múmkin emes. XII ǵasyrdyń ortasy ekinshi kres joryǵynyń sońy men úshinshi kres joryǵynyń aralyǵyna týra keledi. Ekinshi kres joryǵynda hrıstıandyq Eýropa sátsizdikke ushyrady. Shabýyl jasaýshylar Damaskini qorshap alǵanymen, jeńiliske tap bolyp, keri sheginýge májbúr bolǵan edi. Mine, sol kezde hrıstıandardyń musylmandarǵa qarsy óshpendiligin arttyrý maqsatymen «Aleksandrıa kitaphanasynyń Ámir tarapynan órtelýi» týraly jalǵan ańyzdy oıdan shyǵaryp taratý qajettiligi týǵan bolsa kerek». Joq, bul jalaǵa senýge bolmaıdy, kitaphanany musylmandar órtedi dep jala jabýdyń sebebi, bundaı nashar pıǵyl ıslam dinin muqatý, musylmandardy órkenıeti joq halyqtar dep kórsetý tárizdi sholaq oıly adamdar pikirinen týyndaǵan bolýy múmkin.

Otyrar kitaphanasynda qansha kitap boldy?

[caption id="attachment_10212" align="alignleft" width="281"] Astanadaǵy Otyrar kitaphanasy[/caption]

Logıka degen ǵylym bar, soǵan júginsek, osy tusta órkenıetke qatysty úlken ǵylymı jańalyqtyń kózi ashylaıyn dep tur. Sonymen, ataqty Aleksandrıa kitaphanasy 391 jyly órtelgen bolsa, al Otyrardy Shyńǵyshan 1220 jyly qıratqany belgili. Otyrar kitaphanasy órtenbese de, taǵdyry janashyrlyq keıipte. Halyqtyń kitaphanany jaqsy kórgendigine tańdanbasqa bolmaıdy. Bastaryna qater tónip turǵanyna qaramastan, kitaptardy jer astynda ornalasqan qupıa úńgir-qalashyqqa (katakomba) tyqqandary- tarıhtyń aldynda jasaǵan úlken erlik, urpaqtyń keleshegine degen rıasyz qamqorlyq. Fırdoýsıdiń «Shahnama» kitabynda batyrdyń jer astyndaǵy úńgirlermen qorshalǵan qaladan shyǵyp ketkeni jazyldy. Tipti Gerodotta, Parsylardyń patshasy Kır Orta Azıa qalalaryn basyp alǵanda, halyq sondaı úńgirler arqyly qutylyp ketetin, baılyqtaryn tyǵyp qoıatyn dep jazǵan. Keıin parsylardyń bir patshasy Qyzylorda jaqtaǵy eski qalalardyń birin qazyp, úlken qazyna tapqan. Sol qazynany 12 jyl qatarynan qazyp Iranǵa tasyǵan eken, mine, qandaı mol baılyq!

Al, dálel retinde, osydan shamasy 30 jyl buryn, ne odan erterekte, qoı baǵyp júrgen bir shopannyń ıti úńgirden syrty terimen qaptalǵan arab tilinde jazylǵan kóne kitap taýyp alǵan. Umytpasam, shopannyń aty Nurmaǵanbet, kitapty Otyrar qalashyǵynyń qasynan tapqan, ıaǵnı, sol kitaphananyń kitaby bolýy ábden múmkin. Afrıkadaǵy Malı memleketinde Týareg degen kóshpendi halyq bar, solardyń astanasy bolǵan Týmbýktý qalasynda dúnıe júzindegi eń birinshi ýnıversıtet ashylǵan bolatyn. Sol Týareg halqy osy kúnderi de kitaptaryn ár januıa, ár jerde, daladaǵy qumda sandyqqa salyp, jerge kómip saqtaıdy eken. Osynyń bárin mysal etip jatqan sebebim, Otyrar kitaptary da saqtaýly, jer astynda kómilip jatyr. Sondyqtan, Otyrar kitaphanasyn izdeý jumystaryn kúsheıte túsý kerek, oǵan sonshalyqty kóp aqsha ketpeıdi dep oılaımyn.

Sonymen, Otyrar kitaphanasy 1220 jyly kómilse, al Aleksandrıa kitaphanasy 391 jyly órtelgen bolsa, osy  eki aralyqta (830 jyl) úlken kitaphana Otyrarda ǵana bolǵan!

Degenmen   asyqpaıyq, Otyrar men onyń kitaphanasy qaı kezden bastap ómir súrgen eken? Otyrar shamamen V ǵasyrda belgili bola bastaǵan. Ekinshi jaǵynan Tarazǵa 2000, Saıramǵa 3000 jyl dep eseptesek, Otyrardyń da jasy sol shamalas bolar, ıaǵnı, kemi eki myń jyl. Sebebi Otyrar eń qolaıly jerde, Arystyń Syrdarıa ózenine quıar jerinde ornalasqan. Ol kitaphana saqtalsa, ondaǵy kitaptar – Vavılonnyń qyshtan kúıdirilgen tas kitaptarynan bastap, túrik, parsy jáne qytaı tilindegi kitaptar bolýy múmkin. Arabtar musylmandyqpen qatar, arab tilindegi kitaptardy ala kelgen. Qytaı tilindegi kitaptardy ǵundar oqı alǵan jáne ǵundardyń ózderi de ejelgi túrik, ǵundardyń tilinde kitap jazyp, geografıalyq karta syzǵan. Sońǵy ǵylymı jańalyqtarǵa súıensek, qańlylardyń óz jazýy bolǵan jáne alǵashqyda olarda qyshqa jazyp kúıdirip saqtaǵan. Bularǵa saqtardy qosyńyz, olar túrikshe jáne parsysha bilgen.

Orystyń knıga degen sózi kitap sózinen shyqqanyn bilemiz. Qazan ýnıversıtetiniń tıpografıasy shyǵarǵan HİH ǵasyrdaǵy 400 kitaptyń teń jartysy taza qazaq tilinde basylǵan eken.

[caption id="attachment_10213" align="alignright" width="396"] Kóne kitaptar[/caption]

Eń úlken kitaphana qaıda?

Sonymen, «Kóshpendiler kitap jazdy ma?» - degen zańdy suraq týady. Jaýap – ıa, olar kitap jazdy. Mundaı kesimdi jaýap fransýz ǵalymdary Delez ben Gvatarı qurǵan «nomadologıa teorıasynan» (kóshpendiler teorıasynan) kelip shyǵady. Olar bylaı deıdi: «Biz tarıhty otyryqshy turmys saltyn ustanǵan adamnyń kózqarasy turǵysynan jazamyz... Tarıh eshýaqytta syrtqy dúnıeni túsinbegen». Múmkin, nomadologtar durys aıtatyn bolar, tarıhty, tipti, jalpy kitapty qazaq dalasynda qalany mekendegen otyryqshy qazaqtar jazýlary múmkin ǵoı.Tarıhshy Ý.Shálekenovtyń pikirinshe, qazaqtardyń basym kópshiligi otyryqshy bolǵan jáne qalalarda turǵan. Sonymen ertedegi qazaqtar kitap jazǵan, kóp jazǵany sonshalyq, jazýǵa arnalǵan jańa materıaldy oılap tabýǵa týra kelgen. Buryn negizinen terige jazatyn, ondaı kitaptar aýyrlaý keledi. Buǵan bizdiń dáýirimizdiń basynda Qazaqstannyń ońtústiginde, Tarazda qaǵazdyń oılap tabylǵany dálel bola alady. Shamasy, qaǵazdy álemdegi eń iri kitaphana ornalasqan Otyrar qalasyna jaqyndaý jerde daıyndaǵan bolar. Sondaı-aq, Vİ ǵasyrda Aral teńiziniń soltústigindegi el bılegen saqtardyń patshaıymy Aqqaǵaz týraly da málimet bar. Aqqaǵaz – qazaq tilinde de «aq qaǵaz» degen uǵymdy bildiredi. Olaı bolsa, qaǵazdy qazaqtar qoldanǵandyqtan, olarǵa tanys bolyp tur ǵoı! Aq qaǵazben qatar jasyl, kók, sary ıaǵnı túrli tústi qaǵazda daıyndalǵan bolar. Balaǵa esimdi ata-anasy nemese rýdyń úlkenderi qoıatynyn eskersek, qazaqtar İİİ-V ǵasyrlarda-aq qaǵazdy bilgen bolyp shyǵady. Saqtar patshaıymy Aqqaǵaz týraly Qytaı derekkózderimen tanysqan tanymal fransýz ǵalymy E. Shavan jazǵan. Árıne, kitaptar negizinen Jibek jolynyń kómegimen jınalǵan.

Al endi tym batyl sheshim aıtar bolsaq, Aleksandrıa kitaphanasynyń basym bóliginiń órtelýi b.d.d. 47 jylǵa tıesili ekenin eskersek, órtten aman qalǵan kitaptary bar bolǵan kúnniń ózinde, Otyrar kitaphanasynyń qorynan az bolýy múmkin. Olaı bolsa, Otyrar kitaphanasy 1000-1200 jyl shamasyndaı ýaqyt dúnıe júzindegi eń úlken kitaphana bolǵan! Myń jyl degen az ýaqyt emes

Otyrarǵa deıin de, odan keıin de qazaq jerinde kitaphanalar bolǵandyǵy belgili. Orys patshasy Petr birinshi uıymdastyrǵan ekspedısıa 3 ǵasyr buryn Semeı qalasynyń mańynan saqtardyń jazǵan kitaptarynyń 3000 danasyn tapqandyǵy sózimizge dálel. Ol kitaptar kók qaǵazǵa aq áriptermen jazylǵan eken. Kitaptar túptelgen, sondyqtan salmaǵy aýyr bolǵandyqtan, úsheýin ǵana alyp ketken eken, olardyń kóshirmesi Parıjge jiberilipti. Qalǵan 2997 kitaptyń taǵdyry belgisiz delingen (ınternettegi «vıkıpedıa ensıklopedıasynan»).  Bir jerden 3000 kitap tabylsa, ol jerde kitaphana boldy degen sóz!

Ataqty Aleksandrıa kitaphanasyn Egıpettegi Aleksandrıa qalasynda Makedonskııdiń buıryǵymen ataqty Ptolemeı II b.z.d. III ǵasyrda saldy. Ol da sebepsiz emes, Zulqarnaıyn Ortalyq Azıany jaýlap alǵanynda kitaphanalardy kórip, tamsanyp qyzyqqan bolar?! Olaı deıtinim, alǵashqy kitaphanany Shýmerlerdi 600 jyl bılegen bizdiń daladan shyqqan kóshpendiler – Qassıtter (qassaqtar) oılap tapqan.

Joǵaryda aıtylǵandardy qoryta kele, bizdiń jyl sanaýymyzdyń basynan bastap Otyrar qalasy da, kitaphanasy da kóterile bastaǵan. Jaraıdy, 341 jylǵa deıin kitaphana kishkentaı boldy dep esepteıik, ekinshi orynda bolǵan shyǵar. Biraq áldekimniń sol kitaptardy salystyryp sanady degenniń ózi kúmándi. Aleksandrıa kitaphanasy 391 jyly órtelgen bolsa, Otyrar kitaphanasy sol jyldan bastap beri qaraı, ıaǵnı 830 jyldaı álemdegi eń úlken kitaphana bolyp turǵan! Al endi tym batyl sheshim aıtar bolsaq, Aleksandrıa kitaphanasynyń basym bóliginiń órtelýi b.d.d. 47 jylǵa tıesili ekenin eskersek, órtten aman qalǵan kitaptary bar bolǵan kúnniń ózinde, Otyrar kitaphanasynyń qorynan az bolýy múmkin. Olaı bolsa, Otyrar kitaphanasy 1000-1200 jyl shamasyndaı ýaqyt dúnıe júzindegi eń úlken kitaphana bolǵan! Myń jyl degen az ýaqyt emes. Rım ımperıasynan da úlken. Olaı bolsa, nege ǵylym bul máseleni bile tura sóz etpegen degen oı týady. Meniń oıymsha, ǵalymdardyń kópshiligi úshin bul bir kishkentaı másele sıaqty, sony zerttep áýre bolǵylary kelmeıdi. Meniń ózim de ekinshi orynnyń ózi de Otyrar kitaphanasy úshin tómen emes qoı dep oıladym ba, kim bilsin. Biraq bir maqalamda eń úlken kitaphana Otyrarda bolǵan dep batyldaý jazyp jibersem de, naqty dálelder keltire almaǵan edim, ondaı maqsatym da bolmady.

[caption id="attachment_10214" align="alignleft" width="267"] Ál-Farabı bederlengen aqsha[/caption]

Birinshi ustaz kim?

Jalpy, osy ekinshi degennen shyǵady, tarıhty zerttep, jazatyndardyń kópshiligi eýropalyqtar, al bizdiń tarıhty bólshevıkter qurastyrdy. Árıne, olar bizge birinshi oryndy qımaıdy. Ál-Farabıdi «Ekinshi ustaz» dep júrgenderi de kezdeısoq emes-aý osy? Onyń bir eńbeginiń atynda «ekinshi ustaz» degen sóz bar eken-mys, sondyqtan ony solaı atap ketken degen boljam bar. Al osy «eki» sózi qaıdan shyqqan? Túrik tilindegi jumystarynda Farabıdiń Samanıd memleketinde bolyp qaıtqandyǵy aıtylady. A.Abnan XV ǵ. Mýlla Lýtfıdiń «Kashf áz-Zýnýn» kitabyna súıenip, Farabı óz otany Túrkistanda júrgende Samanıd Mansýr ıbn Nýhtyń ótinishimen «Át-Taǵlım ás-Sanı» («Ekinshi tálim») eńbegin jazǵanyn aıtady. Farabıdiń Arıstotelden keıingi «Mýǵalı ás-sánı», ıaǵnı (Ekinshi Ustaz) atanýy dál osy jaǵdaımen baılanystyrylady. Men bul jerde «Át-Taǵlım ás-Sanı» –  «ekinshi tárbıe» degen maǵynada aıtylǵan dep oılaımyn. «Át-Taǵlım ás-Sanı» kitaby «Sıýan ál-hıkma» Isfahan kitaphanasynda saqtalǵan, Ibn Sına fılosofıa máselelerin osy kitaptan oqyǵan. Birinshi ustaz dep júrgenderi – Arıstotel, ol negizinen Aleksandr Makedonskııdi ǵana oqytty ǵoı. Ondaı kún kóris úshin bir kisini oqytqan ǵalymdar jetip jatyr. 1997-98 jyldar arasynda Almatyda ótken ǵylymı konferensıada bir arab ǵalymy, aty esimde qalmapty, ál-Farabıdi biz birinshi ustaz dep esepteımiz degeni bar. Ál-Farabı de, Iassaýı da osy Otyrar kitaphanasynan bilim alǵandar. Sol zamandardan qazaq dalasynan shyqqan 40-tan asa ǵulamanyń aty tarıhta qalǵan, qanshasynyń aty bizge jetpedi.

 Sonymen ertedegi qazaqtar kitap jazǵan, kóp jazǵany sonshalyq, jazýǵa arnalǵan jańa materıaldy oılap tabýǵa týra kelgen. Buryn negizinen terige jazatyn, ondaı kitaptar aýyrlaý keledi. Buǵan bizdiń dáýirimizdiń basynda Qazaqstannyń ońtústiginde, Tarazda qaǵazdyń oılap tabylǵany dálel bola alady.

Avestanyń otany qaı jer?

Mádenıet pen órkenıettik turǵydan alǵanda kitaphana bar jerde jazý, syzý, bilim men ǵylym bar degen sóz. Kitaphana bar jerde mektep, medrese, bizdiń zamanmen salystyrǵanda ýnıversıtet mindetti túrde ornalasatyn. Kitap - ǵylymnyń negizgi quraly, qaınar kózi. Kitap shyǵaratyn jerde qaǵaz óndirý óneri, kitap baspahanalary da damıdy. Oǵan qosa qalalar salynyp, halyqtyń mádenıeti de artady. Kitaphanasy bar qalaǵa ǵalymdar da shoǵyrlanady jáne ondaı qaladan ataqty ǵulamalar mindetti túrde shyǵady. Naǵyz órkenıet degen - osy jáne bul - Qazaq Órkenıeti. Otyrar kitaphanasynyń máselesin kótermesek, qazaq órkenıeti jabýly qazan kúıinde qala bere me, kim bilsin!? Kitap jazyp, olardy kitaphanalarǵa alǵashqylardyń biri bolyp jınaǵan órkenıetti halyq ekenbiz, biraq sony asa qasterlemeımiz.

Birde jolym túsip Aleksandrıaǵa barǵanda aldymen kitaphanasyna barsam, ishinde kitapqa arnalǵan eskertkish tur eken. Sondaı eskertkish Úrgenish qalasynda ataqty Avesta kitabyna qoıylǵan. Avestanyń otany - qazaq dalasy deıdi belgili tarıhshy ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń profesory Ýahıt Shálekenov. Oılap qarasaq, kóne zamannan bastap kitap jazyp, oqyp kele jatqan halyq ekenbiz, sonda órkenıettiń dińgegi qazaq dalasynda kóterilmese, qaı jerde bolmaq?

Sonymen, Otyrar kitaphanasy óz zamanynda álemdegi eń úlken kitaphana bolǵan!, kitapty órkenıetti el ǵana jazady. Kitap pen kitaphana- órkenıettik kategorıa.

Endigi maqsat- sol kitaphanany qazyp, mol murany izdeý jumystaryn bastaý, jer astynda shamamen bes júz myńdaı kitap jatýy múmkin. Sonyń jartysyn tapsada qandaı olja, árqaısysyn aýksıonnan satyp, qyrǵyn aqshaǵa kenelemiz. Kitappen qatar altyn sıaqty baǵaly zattar da kómilýi ábden múmkin.  Erte zamanda  parsylardyń bir patshasy Qyzylorda jaqtaǵy eski qalalardyń birin qazyp, úlken qazyna tapqan. Sol qazynany 12 jyl qatarynan Iranǵa tasyǵan eken, mine, qandaı mol baılyq!  Olaı bolsa, jer asty qoınaýynda kómilgen jaýharlarymyzdy óz ıesi - qazaq halqynyń qolyna tabystaý - adamgershilik pen urpaq boryshyn sezingen ár elin súıetin azamattyń mindeti bolsa kerek.