[caption id="attachment_10199" align="alignleft" width="125"]
Irına Ishenko, Kıev[/caption]
Irına Ishenko,
Psıhologıa ǵylymynyń kandıdaty,
psıholog-psıhoterapevt,
otbasylyq retteýshi
Meniń psıhoterapevt retinde aıtarym, osyǵan deıin 6500 adamnyń taǵdyryna aralastym. Sondyqtan óz bilgenimmen bóliskendi jón sanaımyn.
Kópshiligimiz Keńes Odaǵynda týyp, óstik. Birinshi mamandyǵym feldsher-akýsher. Ol zamanda abortty adamdar tek júktiliktiń aldyn alý dep qarap kelgenin óz kózimmen talaı kórdim. Eger, shirkeý abort kúná dese, men olardyń rýhy týǵan balaǵa qalaı áser etetini týraly sóz qozǵamaqpyn.
[caption id="attachment_10200" align="alignright" width="400"]
Leonardo Da Vınchıdiń syzbasy[/caption]
Júıelilik kózqaraspen qarasaq, otbasy – júıe. Ondaǵy ár adam bir-birimen tyǵyz baılanysty. Bir-birine áser etedi. Tiri me, óli me – ol mańyzdy emes. Adamdar baıaǵyda súıegi qýrap qalǵan ájesimen tyǵyz qarym-qatynasta bola alady. Atasynyń qaryzyn tóleýi yqtımal. Jurttyń bári umytyp ketken sheshesiniń úlken ápkesiniń taǵdyryn qaıtalaýy múmkin. Repressıaǵa ushyraǵan týystarynyń kesirinen adam damymaı, jetilmeı qalýy da múmkin. Umytylǵan, joqtalmaǵan adamnyń bári bizdiń ómirimizge áser etedi.
Úzilmeıtin baılanys ata-ana men bala arasynda bolady. Ár bala óz otbasyn júreginde saqtap júredi. Bul sezim qaıdan ekenin kóbine ózi de túsine bermeıdi. Bala keıde ózi de bilmeıtin adamdardyń taǵdyryna kirigip jatqanyn sezbeıdi de. Otbasylyq qarym-qatynastyń negizgi erejesi: barlyq týystar bir-birine tán degendi bildiredi. Eger bireýin joısa, onda taǵdyr ekinshisine áser etedi. Bálkim, kelesi urpaǵyna ótedi. Ol kúızelis, ashýshańdyq, ómir súrgisi kelmeý, qorqynysh, ár túrli ırasıonaldy qalyptardy kórsetý, túrli aýrýlar bolyp syrtqa shyǵady. Joıylǵan jannyń meni qalypqa kelmese, onyń orny ózine qaıtarylyp, kózge kórinbeıtin jipke ol da tizbektelýi kerek.
Ókinishke oraı, kimniń ne sebepti bul tizbekten syrt qalatynyn aıtyp berý qolymnan kelmeıdi. Óıtkeni, ár adamnyń taǵdyry ár túrli. Joıylǵan adamnyń quqy, orny ózine qaıtaryp bermeıinshe, ol tirilerimen baılanysta bolyp qala beredi. Degenmen, keıbir naqty zańdylyqtar bar ekenin aıta alamyn.
Týmaǵan balasy bar adamdardyń klassıfıkasıasyn jasap kóreıik. Týmaǵan bala dep abort jasalǵan, óli týǵan, tońazytqyshta saqtalatyn embrıondar, týyla almaǵan balalar, spırál qoldanyp (mundaı kezde áıelder ár kez júkti bolyp, ony ózi de bilmesten spıráldiń kómegimen syrtqa shyǵarǵan) bitpegen balany aıtady.
Spırál jóninde. Bul meniń pikirim emes. Retteý tájirıbesiniń konstatasıasy. Kóbine klıentter ol týraly múlde bilmegen bolyp shyǵady. Anasymen sóılesken soń anyqtalady. Uryqtaný – spermatozoıd pen uryqtyń birigýi, ol jatyr tútiginde júredi. Zıgotada jasýsha bólinisi júredi. Sosyn ol jatyrǵa túsedi. Iaǵnı, endometrıaǵa jabysyp qalýǵa tyrysady. Biraq spırál buǵan múmkindik bermeıdi. Ózdiginen abort jasalady. Aı saıyn qaıtalanatyn abort. Áıelder spıráldy jyldar boıy qoldanatyndyqtan sanaı berińiz... Spırál qoldanǵan áıelderdiń týylmaǵan balalary eshbir ǵalym eseptep shyǵara almaıtyn esep.
Eger bul aqparatty áıel bilmese, spıráldan sońǵy aborttar onyń ómirine áser etpeıdi. Onyń sanasyna jetpegen aqparat áser etedi. Mysaly, túsikterdiń aıtpaǵy bólek áńgime. Retteý kezinde túsik bolǵanyn psıhoterapevt bilse, ol durys jumys jasaýdy bastaıdy. Onyń bolýy endigi kezde mańyzdy emes. Mańyzdysy, onyń aıtpaǵy. Onyń jany neni qalady. Ózin qurbandyqqa shalýmen neni tazalap ketti? Osy dınamıkany zertteý arqyly odan keıin týǵan balanyń ómiri qalaı ózgergenin túsinýge bolady.
Týmaı qalǵan balanyń qarym-qatynasqa áseri
- Abort adam janyna úlken jara salady. Analyq sezim jatyrǵa bala bitkennen bastalady. Ony abort jasap, joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy.
- Ata-anasyna abort jasatqannyń zalaly kóp. Bala týǵan jeńil odan.
- Abort jasatýdyń kúnásin bólýge bolmaıdy. Ol árkimde ózdiginshe.
- Eger áıel júkti bolyp, ol týraly jubyna aıtpasa, onyń jaýapkershiligi men kúnási ulǵaıa beredi.
- Ár abort saıyn qarym-qatynastyń bir sanaty aborttalady. Tán turǵysynda ol bir-birin qalamaý, tósek qatynasyn sýytýy múmkin. Biraq shyn máninde jany sýynyp ketedi. Ár ata-ana óz kinásyn moıyndamaıynsha, osy jaǵdaı sozyla beredi. Oı júıesinde ol balany qabyldap, oǵan júreginen oryn bergende baryp, ekeýiniń de jany tynshıdy. Sonda olar birge qala alady.
- Juptar arasyndaǵy baılanys arada qabyldanbaǵan óli balalar bolsa bitispeıdi.
Ata-ana men týmaǵan bala
- Ananyń júregi abortty óziniń bir bóligin joǵaltqandaı kúıde sezinedi. Ol óli balasyna tartylyp turady. Ólgisi keledi. Aborttyń qaıǵysy sonshalyqty qıyn, aýyr tıedi. Áıel qýat-kúshi kemip, boıyndaǵy bar jylýy basqa arnaǵa aǵyp ketkendeı kúıde júredi.
- Ananyń júregi eń birinshi týmaǵan balanyń janynda qalady. Ol balasyn joqtap bolmaıynsha, ana júrek basqa balasyna ashylmaıdy. Aborttan keıin týǵan bala anasyna degen qorqynyshpen ómir súrýi múmkin.
- Abort jasalǵan balasy bar erkekter ár túrli qarjylyq qıyndyqty bastan keshedi.
- Tiri balasy mazasyz bolýy yqtımal. Aýrýshań, nashar oqýy, únemi baqytsyzdyqqa urynyp turýy múmkin. Ata-anasy balasymen qarym-qatynasyn sezinbeýi de kezdesip qalady.
Týylmaǵan aǵa-qaryndasy bar balalar
- Eger sizdiń týylmaǵan aǵa, ápkeńiz bolsa, onda ol bala óz ornyn sizge usynyp ketken. Áıtpese, siz bolmas pa edińiz?! Mundaı adamdardyń ómiri kúrdeli keledi. Olar ómir súrýge qaqysy joq adamdaı kúızelisti únemi sezinip turady. Keıde birneshe ómirdi qatar súrip júrgendeı kúı keshedi. Ár túrli qarjylyq qıyndyqtar jıi mazalaıdy. Adam ózine baqytty ómirdi qımaıtyndaı kórinedi. Mundaı adamdar mamandyq tańdaýda kóp qatelikke boı alady. Óziniń jolyn taba almadym dep kóp qınalady. Birneshe oqý bitirse de, jıi-jıi jumys aýystyrady. Basqa adammen til tabysýy kúrdeli. Otbasynda baqytty bola almaıdy. Dostary kóp, bir-birine uqsamaıtyndary jıi kezdesedi.
Anasymen qarym-qatynasy eki túrli senarımen damıdy: anasynan bólekteý, keıbir kezde ashýshań, anasy birdeńe úıretken, talap etken kezde qarsy shyǵady – mundaı bala ózine tym kóp talap qoıatynyn biledi (ekeý, ne úsheýdiń oryndaıtynyn talap etedi). Ekinshi nusqasy: jan dúnıesinde suranys emes, bir borysh bar ekenin sezedi. Ol jetistikke jetýge tıis. Ataqty bolýǵa tıis. Ómirde baqytty bolýǵa tıis degen sıaqty. Osy ómirde iz qaldyrýǵa bir kúsh ıtermeleıdi. Adam óz júregine úńilip, týylmaı qalǵan aǵa-ápkelerine: «men sender úshin de bul ómirdi súrem» deıtindeı. Osy nárse ony talaı baqytsyzdyǵynyń sebebi bolady.
- Eger sizden keıin abort jasalyp, týylmaǵan ini-qaryndastaryńyz bolǵan bolsa, onda otbasylyq qarym-qatynas zardap shegedi. Adam ózi otbasy qursa da, onda ózin jaıly sezine almaıdy. Jumysta da, dostarmen de, otbasyda da bir túrli beımazalyq oryn alady. Sebebi, adamnyń jany ózinen keıingi týylmaǵan balaǵa «ana» bolyp alady. Óıtkeni, shyn anasy olardy kórmeıdi.
- Eger aldynda da, artynda da týylmaǵan baýyrlary bolsa, mundaı adamǵa tipten qıyn. «Tabanymnyń astynda jer qozǵalǵandaı», «myna ómirden ne kerek ekenin bilmeımin», «ómir unamaıdy», «men bul jerde emes, basqa jaqta júrgendeımin», «mynaý ómir meniki emes sıaqty» degen sıaqty sózder jıi aıtylady.
- Eger tiri baýyrlardyń ortasynda abort jasalsa, onda olar bir-birine sýyq bolady. Keıde múlde til tabysa almaıtyn jaǵdaıǵa jetedi.
«Bir qozy artyq týsa, bir túp shóp artyq shyǵady» deıdi halyq danalyǵy. Eger balany qoldan uryqtandyrsa, onda satyp alǵan adamnyń basynan baǵy taıady degen júıe bar. Túsik pen óli týǵan balanyń ne kinási bar, olardy eshkim óltirmedi dersiz. Biraq balany durystap joqtaı almaǵan juptar kóbine aıyrylysyp ketip jatady. Basynda kinálini izdeıdi. Bir-birinen, dárigerden, Qudaıdan. Biraq eger ol balany umytyp ketse, onyń janǵa salǵan jarasy jazylmasa, áli de tolyqqandy joqtalmasa, onda onyń ornyna keletin bala sonyń júgin qosa arqalaıdy.
Mysal.
Klıent qarym-qatynas ornyqtyra almaı júrmin dedi. Balalarymen de salqyn eken. Ol óziniń orynbasarlaryn (zamenáúshıı) rettep qoıǵan kezde ol áıel tek edendegi bir núktege qaraıtyny belgili boldy. Klıenttiń orynbasaryn sonda jatqyzǵanda, áıel onyń janyna baryp jatty da, orynbasaryn qushaqtady. Anasy balasyn qushaqtaǵandaı qushaqtady. Sonda úlken qyzy jandaryna baryp, ol da qushaqtap jatty. Balasy da solaı etkisi kelgende ony ákesi toqtatty.
Birinshi nekeden óli balasy bolǵany anyqtaldy. Onyń qyz ekenin ǵana bilipti. Dárigerler ony anasyna kórsetpepti de. Ony durystap joqtaı almaǵan. Osynsha ýaqyt boıy sol qaıǵy janyn jegideı jegen. Sóıtip, klıent týmaǵan qyzyna esim berip, onyń rýhyna duǵa oqıdy. Onyń týǵan kúnin este saqtaıtynyn aıtty. Osy jaǵdaıdy moıyndaǵan soń ǵana áıel kúıeýimen, balalarymen durys qarym-qatynas ornata alǵan.
[caption id="attachment_10202" align="alignleft" width="423"]
Kartına Vladımır Makovskııdiki[/caption]
Retteý tizbegine klıenttiń birinshi kúıeýin engizedi. Onymen baılanysty uly sezingen eken. Áıel ulynyń ózin balasy sıaqty emes, kerisinshe er azamat sıaqty ustaıtynyn moıyndaıdy. Únemi qamqorlyq tanytyp, óskende saǵan úılenemin deýin estıdi. Birinshi kúıeýi retteý tizbeginen túsip qalǵan soń, onyń ornyn uly basqan. Balalar birinshi neke men óli týǵan ápkeleri týraly bilmegen. Áıel birinshi kúıeýiniń kózine qarap, endi qyzdarynyń esimi bar ekenin aıtyp, kúıeýine alǵys aıtyp, sosyn óz otbasyna orala aldy. Ekinshi kúıeýi áıeliniń endi tek óz otbasynda qalatynyna qýandy. Ómirde ekinshi kúıeýi áıeliniń bar-joǵyn sezbeıtinin kóp aıtypty.
Bul tizbekten klıenttiń júregi ótken ómirinde qalyp ketkenin kórdik. Eshkim bilmegen, kórmegen ótken ómir. Qaıǵysy júk bolyp, joqtalmaı qalǵan. Sol sebepti úlken qyzy anasynyń artynan barǵan. Áıeldiń densaýlyǵy sodan nasharlaǵan. Balasy birinshi kúıeýiniń ornyn basqan. Osy qadam arqyly eski otbasy birikken. Tek ekinshi kúıeýi jalǵyz qalǵan. Oǵan oryn joq bolyp kelipti. Sondyqtan ekeýiniń qarym-qatynasy ornyqpaı júrgen.
Týmaǵan balanyń taqyryby budan áldeqaıda tereń. Ony ár otbasyda bólek alyp qarastyrady. Bir nárse ǵana mańyzdy. Ár adamnyń tizbekte óz orny bar. Árkim óz ómirin súrýi kerek. Sonda adam rýhanı jetilip, ashylady. Ol úshin ketken adamnyń bárine júregińdi ashyp, durystap qoshtasý shart. Sonda óli bala óliler álemine ótedi. Al, tiri adamnyń ózgeniń ómirin júk qylyp arqalaýy toqtaıdy.
Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ
