[caption id="attachment_10199" align="alignleft" width="125"]
Irina Ishenko,
Psihologiia ǵylymynyń kandidaty,
psiholog-psihoterapevt,
otbasylyq retteýshi
Meniń psihoterapevt retinde aitarym, osyǵan deiin 6500 adamnyń taǵdyryna aralastym. Sondyqtan óz bilgenimmen bóliskendi jón sanaimyn.
Kópshiligimiz Keńes Odaǵynda týyp, óstik. Birinshi mamandyǵym feldsher-akýsher. Ol zamanda abortty adamdar tek júktiliktiń aldyn alý dep qarap kelgenin óz kózimmen talai kórdim. Eger, shirkeý abort kúná dese, men olardyń rýhy týǵan balaǵa qalai áser etetini týraly sóz qozǵamaqpyn.
[caption id="attachment_10200" align="alignright" width="400"]
Júielilik kózqaraspen qarasaq, otbasy – júie. Ondaǵy ár adam bir-birimen tyǵyz bailanysty. Bir-birine áser etedi. Tiri me, óli me – ol mańyzdy emes. Adamdar baiaǵyda súiegi qýrap qalǵan ájesimen tyǵyz qarym-qatynasta bola alady. Atasynyń qaryzyn tóleýi yqtimal. Jurttyń bári umytyp ketken sheshesiniń úlken ápkesiniń taǵdyryn qaitalaýy múmkin. Repressiiaǵa ushyraǵan týystarynyń kesirinen adam damymai, jetilmei qalýy da múmkin. Umytylǵan, joqtalmaǵan adamnyń bári bizdiń ómirimizge áser etedi.
Úzilmeitin bailanys ata-ana men bala arasynda bolady. Ár bala óz otbasyn júreginde saqtap júredi. Bul sezim qaidan ekenin kóbine ózi de túsine bermeidi. Bala keide ózi de bilmeitin adamdardyń taǵdyryna kirigip jatqanyn sezbeidi de. Otbasylyq qarym-qatynastyń negizgi erejesi: barlyq týystar bir-birine tán degendi bildiredi. Eger bireýin joisa, onda taǵdyr ekinshisine áser etedi. Bálkim, kelesi urpaǵyna ótedi. Ol kúizelis, ashýshańdyq, ómir súrgisi kelmeý, qorqynysh, ár túrli irratsionaldy qalyptardy kórsetý, túrli aýrýlar bolyp syrtqa shyǵady. Joiylǵan jannyń meni qalypqa kelmese, onyń orny ózine qaitarylyp, kózge kórinbeitin jipke ol da tizbektelýi kerek.
Ókinishke orai, kimniń ne sebepti bul tizbekten syrt qalatynyn aityp berý qolymnan kelmeidi. Óitkeni, ár adamnyń taǵdyry ár túrli. Joiylǵan adamnyń quqy, orny ózine qaitaryp bermeiinshe, ol tirilerimen bailanysta bolyp qala beredi. Degenmen, keibir naqty zańdylyqtar bar ekenin aita alamyn.
Týmaǵan balasy bar adamdardyń klassifikatsiiasyn jasap kóreiik. Týmaǵan bala dep abort jasalǵan, óli týǵan, tońazytqyshta saqtalatyn embriondar, týyla almaǵan balalar, spiral qoldanyp (mundai kezde áielder ár kez júkti bolyp, ony ózi de bilmesten spiraldiń kómegimen syrtqa shyǵarǵan) bitpegen balany aitady.
Spiral jóninde. Bul meniń pikirim emes. Retteý tájiribesiniń konstatatsiiasy. Kóbine klientter ol týraly múlde bilmegen bolyp shyǵady. Anasymen sóilesken soń anyqtalady. Uryqtaný – spermatozoid pen uryqtyń birigýi, ol jatyr tútiginde júredi. Zigotada jasýsha bólinisi júredi. Sosyn ol jatyrǵa túsedi. Iaǵni, endometriiaǵa jabysyp qalýǵa tyrysady. Biraq spiral buǵan múmkindik bermeidi. Ózdiginen abort jasalady. Ai saiyn qaitalanatyn abort. Áielder spiraldy jyldar boiy qoldanatyndyqtan sanai berińiz... Spiral qoldanǵan áielderdiń týylmaǵan balalary eshbir ǵalym eseptep shyǵara almaityn esep.
Eger bul aqparatty áiel bilmese, spiraldan sońǵy aborttar onyń ómirine áser etpeidi. Onyń sanasyna jetpegen aqparat áser etedi. Mysaly, túsikterdiń aitpaǵy bólek áńgime. Retteý kezinde túsik bolǵanyn psihoterapevt bilse, ol durys jumys jasaýdy bastaidy. Onyń bolýy endigi kezde mańyzdy emes. Mańyzdysy, onyń aitpaǵy. Onyń jany neni qalady. Ózin qurbandyqqa shalýmen neni tazalap ketti? Osy dinamikany zertteý arqyly odan keiin týǵan balanyń ómiri qalai ózgergenin túsinýge bolady.
Týmai qalǵan balanyń qarym-qatynasqa áseri
- Abort adam janyna úlken jara salady. Analyq sezim jatyrǵa bala bitkennen bastalady. Ony abort jasap, joqqa shyǵarýǵa bolmaidy.
- Ata-anasyna abort jasatqannyń zalaly kóp. Bala týǵan jeńil odan.
- Abort jasatýdyń kúnásin bólýge bolmaidy. Ol árkimde ózdiginshe.
- Eger áiel júkti bolyp, ol týraly jubyna aitpasa, onyń jaýapkershiligi men kúnási ulǵaia beredi.
- Ár abort saiyn qarym-qatynastyń bir sanaty aborttalady. Tán turǵysynda ol bir-birin qalamaý, tósek qatynasyn sýytýy múmkin. Biraq shyn máninde jany sýynyp ketedi. Ár ata-ana óz kinásyn moiyndamaiynsha, osy jaǵdai sozyla beredi. Oi júiesinde ol balany qabyldap, oǵan júreginen oryn bergende baryp, ekeýiniń de jany tynshidy. Sonda olar birge qala alady.
- Juptar arasyndaǵy bailanys arada qabyldanbaǵan óli balalar bolsa bitispeidi.
Ata-ana men týmaǵan bala
- Ananyń júregi abortty óziniń bir bóligin joǵaltqandai kúide sezinedi. Ol óli balasyna tartylyp turady. Ólgisi keledi. Aborttyń qaiǵysy sonshalyqty qiyn, aýyr tiedi. Áiel qýat-kúshi kemip, boiyndaǵy bar jylýy basqa arnaǵa aǵyp ketkendei kúide júredi.
- Ananyń júregi eń birinshi týmaǵan balanyń janynda qalady. Ol balasyn joqtap bolmaiynsha, ana júrek basqa balasyna ashylmaidy. Aborttan keiin týǵan bala anasyna degen qorqynyshpen ómir súrýi múmkin.
- Abort jasalǵan balasy bar erkekter ár túrli qarjylyq qiyndyqty bastan keshedi.
- Tiri balasy mazasyz bolýy yqtimal. Aýrýshań, nashar oqýy, únemi baqytsyzdyqqa urynyp turýy múmkin. Ata-anasy balasymen qarym-qatynasyn sezinbeýi de kezdesip qalady.
Týylmaǵan aǵa-qaryndasy bar balalar
- Eger sizdiń týylmaǵan aǵa, ápkeńiz bolsa, onda ol bala óz ornyn sizge usynyp ketken. Áitpese, siz bolmas pa edińiz?! Mundai adamdardyń ómiri kúrdeli keledi. Olar ómir súrýge qaqysy joq adamdai kúizelisti únemi sezinip turady. Keide birneshe ómirdi qatar súrip júrgendei kúi keshedi. Ár túrli qarjylyq qiyndyqtar jii mazalaidy. Adam ózine baqytty ómirdi qimaityndai kórinedi. Mundai adamdar mamandyq tańdaýda kóp qatelikke boi alady. Óziniń jolyn taba almadym dep kóp qinalady. Birneshe oqý bitirse de, jii-jii jumys aýystyrady. Basqa adammen til tabysýy kúrdeli. Otbasynda baqytty bola almaidy. Dostary kóp, bir-birine uqsamaityndary jii kezdesedi.
Anasymen qarym-qatynasy eki túrli stsenariimen damidy: anasynan bólekteý, keibir kezde ashýshań, anasy birdeńe úiretken, talap etken kezde qarsy shyǵady – mundai bala ózine tym kóp talap qoiatynyn biledi (ekeý, ne úsheýdiń oryndaitynyn talap etedi). Ekinshi nusqasy: jan dúniesinde suranys emes, bir borysh bar ekenin sezedi. Ol jetistikke jetýge tiis. Ataqty bolýǵa tiis. Ómirde baqytty bolýǵa tiis degen siiaqty. Osy ómirde iz qaldyrýǵa bir kúsh itermeleidi. Adam óz júregine úńilip, týylmai qalǵan aǵa-ápkelerine: «men sender úshin de bul ómirdi súrem» deitindei. Osy nárse ony talai baqytsyzdyǵynyń sebebi bolady.
- Eger sizden keiin abort jasalyp, týylmaǵan ini-qaryndastaryńyz bolǵan bolsa, onda otbasylyq qarym-qatynas zardap shegedi. Adam ózi otbasy qursa da, onda ózin jaily sezine almaidy. Jumysta da, dostarmen de, otbasyda da bir túrli beimazalyq oryn alady. Sebebi, adamnyń jany ózinen keiingi týylmaǵan balaǵa «ana» bolyp alady. Óitkeni, shyn anasy olardy kórmeidi.
- Eger aldynda da, artynda da týylmaǵan baýyrlary bolsa, mundai adamǵa tipten qiyn. «Tabanymnyń astynda jer qozǵalǵandai», «myna ómirden ne kerek ekenin bilmeimin», «ómir unamaidy», «men bul jerde emes, basqa jaqta júrgendeimin», «mynaý ómir meniki emes siiaqty» degen siiaqty sózder jii aitylady.
- Eger tiri baýyrlardyń ortasynda abort jasalsa, onda olar bir-birine sýyq bolady. Keide múlde til tabysa almaityn jaǵdaiǵa jetedi.
«Bir qozy artyq týsa, bir túp shóp artyq shyǵady» deidi halyq danalyǵy. Eger balany qoldan uryqtandyrsa, onda satyp alǵan adamnyń basynan baǵy taiady degen júie bar. Túsik pen óli týǵan balanyń ne kinási bar, olardy eshkim óltirmedi dersiz. Biraq balany durystap joqtai almaǵan juptar kóbine aiyrylysyp ketip jatady. Basynda kinálini izdeidi. Bir-birinen, dárigerden, Qudaidan. Biraq eger ol balany umytyp ketse, onyń janǵa salǵan jarasy jazylmasa, áli de tolyqqandy joqtalmasa, onda onyń ornyna keletin bala sonyń júgin qosa arqalaidy.
Mysal.
Klient qarym-qatynas ornyqtyra almai júrmin dedi. Balalarymen de salqyn eken. Ol óziniń orynbasarlaryn (zameniaiýshii) rettep qoiǵan kezde ol áiel tek edendegi bir núktege qaraityny belgili boldy. Klienttiń orynbasaryn sonda jatqyzǵanda, áiel onyń janyna baryp jatty da, orynbasaryn qushaqtady. Anasy balasyn qushaqtaǵandai qushaqtady. Sonda úlken qyzy jandaryna baryp, ol da qushaqtap jatty. Balasy da solai etkisi kelgende ony ákesi toqtatty.
Birinshi nekeden óli balasy bolǵany anyqtaldy. Onyń qyz ekenin ǵana bilipti. Dárigerler ony anasyna kórsetpepti de. Ony durystap joqtai almaǵan. Osynsha ýaqyt boiy sol qaiǵy janyn jegidei jegen. Sóitip, klient týmaǵan qyzyna esim berip, onyń rýhyna duǵa oqidy. Onyń týǵan kúnin este saqtaitynyn aitty. Osy jaǵdaidy moiyndaǵan soń ǵana áiel kúieýimen, balalarymen durys qarym-qatynas ornata alǵan.
[caption id="attachment_10202" align="alignleft" width="423"]
Retteý tizbegine klienttiń birinshi kúieýin engizedi. Onymen bailanysty uly sezingen eken. Áiel ulynyń ózin balasy siiaqty emes, kerisinshe er azamat siiaqty ustaitynyn moiyndaidy. Únemi qamqorlyq tanytyp, óskende saǵan úilenemin deýin estidi. Birinshi kúieýi retteý tizbeginen túsip qalǵan soń, onyń ornyn uly basqan. Balalar birinshi neke men óli týǵan ápkeleri týraly bilmegen. Áiel birinshi kúieýiniń kózine qarap, endi qyzdarynyń esimi bar ekenin aityp, kúieýine alǵys aityp, sosyn óz otbasyna orala aldy. Ekinshi kúieýi áieliniń endi tek óz otbasynda qalatynyna qýandy. Ómirde ekinshi kúieýi áieliniń bar-joǵyn sezbeitinin kóp aitypty.
Bul tizbekten klienttiń júregi ótken ómirinde qalyp ketkenin kórdik. Eshkim bilmegen, kórmegen ótken ómir. Qaiǵysy júk bolyp, joqtalmai qalǵan. Sol sebepti úlken qyzy anasynyń artynan barǵan. Áieldiń densaýlyǵy sodan nasharlaǵan. Balasy birinshi kúieýiniń ornyn basqan. Osy qadam arqyly eski otbasy birikken. Tek ekinshi kúieýi jalǵyz qalǵan. Oǵan oryn joq bolyp kelipti. Sondyqtan ekeýiniń qarym-qatynasy ornyqpai júrgen.
Týmaǵan balanyń taqyryby budan áldeqaida tereń. Ony ár otbasyda bólek alyp qarastyrady. Bir nárse ǵana mańyzdy. Ár adamnyń tizbekte óz orny bar. Árkim óz ómirin súrýi kerek. Sonda adam rýhani jetilip, ashylady. Ol úshin ketken adamnyń bárine júregińdi ashyp, durystap qoshtasý shart. Sonda óli bala óliler álemine ótedi. Al, tiri adamnyń ózgeniń ómirin júk qylyp arqalaýy toqtaidy.
Aýdarǵan Shynar ÁBILDÁ
