Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń "Bolashaqqa baǵdar:rýhanı jańǵyrý" baǵdarlamalyq maqalasy aıasynda bolashaq urpaqtyń ótkenge baǵa berip, qunyn qasterleýge jol salatyn derekter altyn qazynasyn salmaqty kitap etip memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qýanysh Aıtahanov jáne ádebıet zertteýshisi, QR Mádenıet qaıratkeri Abdýlla Jumashev jınaqtaǵan álbom-kitap Otyrar órkenıeti qalyptastyrǵan zattyq-turmystyq jáne rýhanı mádenıet jaıly syr shertedi.
Onda Ábý Násir ál-Farabı jáne onyń arǵy-bergi izbasarlary men tasbaspa muralary, olardyń ózi jáne otbasy tutynǵan qolóner buıymdary men turmystyq zattary, sharýashylyq qural-saımandary, Otyrardyń qupıa kómbeleri, sondaı-aq, 1930 jylǵa deıin Arystanbab kesene-meshiti janynda rýhanı aǵartý oshaǵy bolǵan shaǵyn musylman kitaphanasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kıeli óńirge saparlary men zıaly qaýymmen kezdesýi, kúni búginge deıingi ulylardyń ulaǵatty izin sýytpaı, óz aıańymen jalǵap kele jatqan keıingi býynnyń da ótkenge iz qaldyrar isteri týraly sóz bolady.
Ejelgi Otyrar qalasynyń dúnıejúzilik órkenıetke qosqan úlesi, ondaǵy alar orny búkil álemge aıan. Qazaqtyń birtýar perzentteriniń arheologıalyq qazba nátıjeleri men derekterdi toptastyra otyryp kelshekke qaldyrǵan jaýhar muralary tarıhı jınaqtama arqyly Otyrar ólkesine ǵana emes, barsha túrki jurtyna tarala bastady.
"Ǵalymdardyń aıtýy boıynsha jazba derek, deregi eń az elmiz, biraq eskertkishterge eń baı elmiz. Biz jazba deregimiz jıyrma paıyz desek, 80 paıyz tarıhymyz eskertkishterde tur. Elimizdiń qaısy bir tóbesi men jádigerleriniń syryna úńilseńiz tunyp turǵan tarıhy bar. Al Otyrar jaıly az aıtylyp, jazylyp jatqan joq. Biraq, sol derekterdiń báriniń basyn qosyp, keler urpaqtyń enshisine qaldyrý jumysy Otyrar aýdanynyń týmasy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qýanysh Aıtahanovtyń bastamasymen júzege asty. "Otyrar jádigerleri" jyly shaǵyn kitap retinde jaryq kórdi. Al bıyl derekter men tarıhı qundylyqtar jaıly aqparattar tolyqtyrylyp, úlken ensıklopedıa túrinde jaryqqa shyqty. Qýanysh Aıtahanuly Otyrar aýdanyn basqarǵan jyldary osy usynysyn jetkizgen bolatyn. Otyrardyń tarıhı qundylyqtarymen qatar, osy ólkeden shyqqan aqyn-jazýshylar da engizildi. Elbasynyń Otyrarǵa saparlary jaıly da tolyq baıandalady.Bul kitapta 40 jyldyq eńbek bar. Qýanysh Aıtahanuly bir jyl kóleminde jazyp shyqty", - deıdi "Rýhanıat Ábý Násir ál-Farabı" mýzeıiniń negizin qalaýshy, ádebıet zertteýshisi, QR Mádenıet qaıratkeri Abdýlla Jumashev.
Otyrardy ulylardyń Otany dep bosqa aıtpaıdy. Ulylardyń basynda Ábý Nasyr ál-Farabı turǵany belgili. Ál Farabıdiń qasynda taǵy da otyz ál Farabı bolǵan deıdi. Onyń bári tegin emes. Al olardyń sarqyty - keshegi Ózbekáli, Shámshiler. Kúni búgin kúlli túrki jurty bas suǵyp, jádigerin tamashalap júrgen "Otyrar" memlekettik arheologıalyq qoryq-mýzeıiniń negizin qalaǵan Asantaı Álimov atty mýzeı janashyry bolatyn. Ol kisini "Mýzeı adam" dep ataıtynbyz. Mýzeıdegi jádigerlerdi aıanbaı jınaqtap, keler urpaqqa tabystady. Mýzeı úshin naǵyz berilgen jan edi. Sol Asantaı Álimovtiń tálimin alǵan birden-bir shákirti - Abdýlla Jumashev. Bar ǵumyryn izdeý, eńbektený, jınaqtaýǵa arnap keledi. Qýanysh aǵa ekeýi Otyrardan shyqqan barlyq aqyn-jazýshylardy túgendep, kitapqa engizgenine qýandym. Búgingi asyl dúnıeni keleshek urpaq oqıdy. Qasıetti jerde týǵan sheshen sóz zergerlerin de tarıh betinen tanıtyn bolady. Eli úshin aıanbaı, bar jan-tánin salatyn Qýanyshtaı, Abdýlladaı janashyr aǵalary bar el baqytty. Kitapta búgingi qos tulǵanyń qoltańbalary erekshe saırap tur",-deıdi Qazaqstannyń halyq aqyny Áselhan Qalybekova. "Otyrar jádigerleri" kitap-albomyna ot aýyz, oraq tildi qazaqtyń arqaly aıtysker aqyn qyzy Áselhan Álisheriqyzynyń "Jádigerlerim" óleńi engen.
1000 dana taralymmen jaryq kórgen "Otyrar jádigerleri" kitap-albomyna jýyrda ǵana Túrkistan qalasy men Otyrar aýdanynyń mádenı-rýhanı tynys-tirshiligimen tanysýǵa Ulybrıtanıa, Indonezıa, Italıa, Qytaı, Koreıa, Polsha, Fransıadan arnaıy kelgen jýrnalıser de qyzyǵýshylyq tanytyp, oń pikirlerin bildirip syıǵa alǵan bolatyn.
Otyryqshy mádenıettiń oshaǵy, álemdik mádenıetterdiń irgeli ortalyǵy, dúnıede teńdesi joq uly oıshyl Ábý Násir ál-Farabıdiń týǵan jeri, Qoja Ahmet Iasaýıdiń uly ustazy, babtardyń baby Arystanbabtyń, Orta Azıany bılegen ataqty ámirshi Ámir Temirdiń aqyrǵy demin alyp, Alla amanatyn tapsyrǵan mekeni, ult murasy jaıyn oılaǵan Ózbekáli Jánibekovteı qoǵam qaıratkeri, ánimen qazaqtyń ulttyq bolmysyn aıqyndap, ánuranyn týdyrǵan Shámshi Qaldaıaqovtaı, ótkir oı men oramdy sózden óleń órip, tulǵasy shynshyldyq bıiginde erek Muhtar Shahanovtaı uly urpaǵy bar Otyrar dalasynyń darhan tarıhy el kelesheginiń rýhanı baılyǵyn kóksegen, halyq súıispenshiligine bólengen qos tulǵa-Ońtústiktiń Qurmetti azamaty, «Parasat», «Qurmet» ordenderiniń ıegeri, ǵalym, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qýanysh Aıtahanov pen
ádebıet zertteýshisi, QR Mádenıet qaıratkeri Abdýlla Jumashevtardyń eńbegimen jalǵasyn tapty.
Otyrar aýdany ákimdiginiń baspasóz qyzmeti
