Keńeske Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Ulan Tájibaev, «Nur Otan» partıasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary, fraksıa jetekshisi Beısen Tájibaev, oblystyq máslıhat depýtattary jáne jaýapty basqarma men mekeme ókilderi, keńes músheleri qatysty.
Kún tártibindegi birinshi másele – Óńirde bolyp jatqan qýańshylyqqa qarsy is-sharalar týraly Túrkistan oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Turǵanbek Ospanov baıandama jasady. Onyń aıtýynsha, Túrkistan oblysynda vegetasıalyq kezeń aǵyn sý tapshylyǵyna baılanysty qıyndaý ótip jatyr.
– Ordabasy, Otyrar, Saýran, Báıdibek aýdandary men Arys, Kentaý qalalarynda egistikti aǵyn sýmen qamtý kúrdeli bolyp tur. Bul aýmaqtarǵa «Bógen» sý qoımasy arqyly sý jetkizilýde. Jyldan-jylǵa sý tapshylyǵynyń ulǵaıyp kele jatqany eskerilip, basqarma tarpynan únemdeý tehnologıalaryn engizý, egistikti ártaraptandyrý jumystary qolǵa alyndy. Nátıjesinde bıyl malǵa arnalǵan azyqtyq daqyldardyń kólemi 4,1 myń gektarǵa artyp, 216,9 myń gektarǵa jetip otyr. Baqsha daqyldary 11,8 myń gektarǵa artyp, 73,4 myń gektarǵa egilse, maqta kólemi kemitilip, 108 myń gektardy qurady. Túrkistan oblysynda sýarmaly jer kólemi 548 myń gektar bolsa, qazir sonyń 453 gektary ıgerilgen, – degen ol aǵyn sýǵa qatysty ótkir problemalardy da qozǵady.
Basqarma tıisti qurylymdarmen sý qoımalarynda aǵyn sý kólemin 70 paıyzdan asyrmaý tapsyrmasyna qaramastan qýańshylyqtyń aldyn alý úshin «Bógen», «Qosqorǵan» sý qoımalarynda sý mólsherin 95 paızyǵa deıin toltyrǵan. Oblystyq búdjet esebinen sońǵy 2 jylda 243 shaqyrymdy quraıtyn 61 kanal jóndelgen.
– Byltyr Syrdarıa ózeninen Qyzylorda oblysyna 4159,9 mln tekshe metr sý lımıti bekitilip, 4071 mln tekshe metr sý jiberilgen. Al Túrkistan oblysyna josparlanǵan 2215,2 mln tekshe metr sýdyń tek 1676,3 mln tekshe metri ǵana jetkizildi. Iaǵnı, oblysqa 538,9 mln. tekshe metr sý az berildi. Bul máseleni respýblıkalyq deńgeıde talqylap, Syrdarıanyń sýyn uqypty paıdalanýdy qolǵa alý kerek, – degen Turǵanbek Ospanov jalpy aıtqanda óńirde malǵa arnalǵan jem-shóp jetkilikti ekenin jetkizdi. Degenmen jekelegen aýdandarda bul másele kúrdeli. Sondyqtan shóp bitik shyqqan aýdandardan, aýmaqtardan shóleıt aýmaqtarǵa shóp pen azyqty jetkizýdi úılestirý, baǵany kótermeý jumystary qatań baqylaýǵa alynǵan.
Kún tártibindegi ekinshi másele – aǵyn sýdyń jaı-kúıi boıynsha «Qazsýshar» sharýashylyq quqyǵyndaǵy RMK Túrkistan oblystyq fılıaly dırektorynyń orynbasary Asqar Qystaýbaev baıandama jasady. Ol transshekaralyq ózender men óńirdegi respýblıkalyq menshiktegi sý qoımalarynyń qazirgi jaǵdaıyna toqtaldy.
– Túrkistan oblysynyń negizgi sýarmaly alqaptary transhekaralyq ózenderge táýeldi. Biraq kórshiles elden keletin sý jyl saıyn der kezinde jáne tolyq alynbaı keledi. Onyń túrli sebepteri bar. Byltyr Syrdarıa ózeni baseınindegi sý tapshylyǵy aıqyn sezildi. Osyǵan baılanysty QR Ekologıa, geologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev Tájikistandaǵy osy salaǵa jaýapty mınıstrmen kezdesip, kelissóz júrgizdi. Nátıjesinde «Bahrı Tochıh» sý qoımasynan 315 mln. tekshe metr sýdy Qazaqstanǵa bosatý jóninde kelisimge qol jetkizdi, – degen ol memleketaralyq Zah, Hanym kanaldaryn jóndeý kerektigin aıtty.
Jıynda oblystyq máslıhat depýtattary Talǵat Qarjaýov pen Ǵabıden Qapalbaev aýyldarǵa dızel otynyn jetkizetin operatorlardyń jumysyn júıeleý, olarǵa talapty kúsheıtý jónindegi usynystaryn jetkizdi. Sonymen birge aǵyn sýdy retimen berýdi úılestirip, retke keltirý joldary da aıtyldy. Depýtat Bekarys Shoıbekov jerdi jalǵa alǵan keıbir azamattardyń shóbin ne ózi shappaı, ne ózge azamattarǵa shapqyzbaıtynyn, jalpy sharýalarǵa osy baǵytta qoldaý kórsetilý kerektigin jetkizdi. Sonymen birge keıbir kanaldardyń qojaıyndary sý arnasyn ýaqtyly tazalamaı, sonyń saldarynan ózge sharýalar qıyndyq kórip jatqany da aıtyldy. Oblystyq máslıhat depýtaty, keńes tóraǵasy Erlan Nurmahanov sý tapshylyǵy jyl saıyn kúrdelene berse, sýdy únemdeý tehnologıalaryn engizý kerektigin, egistikti ártaraptandyrý boıynsha sharýalarǵa túsindirý jumystary toqtaýsyz júrgizý kerektigine toqtaldy. «Sýdy únemdeıtin joǵary tehnologıalardy paıdalaný úshin aýyldarda elektr qýaty jetkilikti bolýy kerek. Bul másele de tolyq sheshildi deý qıyn. Qysqasy, agrosala azyq-túlik, mal azyǵy sekildi salalarǵa úlken jospar men ǵylymı ádis kerek. Ǵylymı ortalyqtarymyzdyń áleýetin paıdalanatyn kez keldi», – dedi ol.
Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Ulan Tájibaev árbir usynys pen pikirdi nazarǵa alyp, osyndaı minber usynǵan «Nur Otan» partıasyna alǵysyn bildirdi.
– Bıylǵy qýańshylyq aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kóptegen problemany aıqyndap berdi. Aǵyn sý tapshylyǵy, egistikti ártaraptandyrý, jerdi tıimdi paıdalaný, sharýalarǵa qajetti janar-jaǵar maıdy ýaqtyly jetkizý jáne ózge de máselelerdi anyqtadyq. Aldaǵy ýaqytta osy túıtkilderdi sheshý úshin fraksıa depýtattarymen jáne osy salaǵa jaýapty ókildermen, agrosala qyzmetkerlerimen birlese komısıalar quryp, júıeli túrde sheshemiz, – dedi ol.
Májilisti qorytyndylaǵan «Nur Otan» partıasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Beısenbaı Tájibaev keńeste aıtylǵan usynystar hattamaǵa engizilip, partıa baqylaýyna alynatynyn jetkizdi.
