Qaırat Satybaldynyń zaıyby Gúlmıra Satybaldy jaıynda áńgime qozǵarda onyń Nazarbaev áýletin arqalanyp, áldekimderdiń tabysty bıznesin tartyp alǵan áreketi birden eske túsdi. Ádette Nazarbaev otbasy músheleri bızneste tabysty jumys istep, úlken baılyqqa kenelgendi jón sanaıdy. Olardyń qaı-qaısysynyń bıografıasyna kóz salsańyz, týa bitti kásipkerlik qabiletke ıe me dep tańqalasyń.
Al Gúlmıra hanymnyń 2009-2015 jyldary BUU-nyń Nú-Iorktegi 6 jylǵa sozylǵan dıplomatıalyq qyzmeti jaıynda kópshilik bile bermeıdi dep jazady Dalanews.kz.
Ǵalamtordaǵy ashyq aqparat kózderinen Gúlmıra Satybaldynyń negizgi mamandyǵy ustaz ekenin bilýge bolady. Ókinishke qaraı, ǵalamtordan onyń qaı mektepte jumys istegenin tabý múmkin bolmady.
Esesine, onyń reıderlik áreketpen aınalysyp, kásipkerlerdi qan qaqsatqany jaıly aqparat tolyp tur.
Endi negizgi áńgimemizge kóshsek. 2009 jyly Gúlekeń Qazaqstannyń BUU-daǵy ókildiginde úshinshi hatshy bolyp, dıplomatıa salasyndaǵy mansabyn bastaıdy.
Bul kisi de qaıynaǵasy Bolat Nazarbaev aıtqandaı, "áýlettiń tegin paıdalanbastan" ózine tapsyrylǵan jumysty tabysty atqaryp, bar bolǵany eki jylda birinshi hatshy statýsyna ıe bolǵan. Biraq Gúlmıra hanymdy qoǵam bilikti dıplomat dep esh ýaqytta tanyǵan emes.
Osy rette "ol Nú-Iorktegi dıpqyzmetinde qandaı máselemen aınalysty?" degen suraq týyndaıdy.
Árıne, Gúlmıra hanymnyń saıası-ekonomıkalyq máselelermen aınalyspaǵynyn ishińiz sezip otyrǵan shyǵar. Mundaı kúrdeli ispen aınalysýǵa ol kisiniń óresi jetpesi anyq.
Gúlekeń Qazaqstannyń BUU-daǵy ókildiginde qyzmet atqarǵan tusta mádenıet salasyna jaýapty bolǵan. Alaıda otbasynyń "pysyq kelini" Nú-Iorktegi 6 jyldyq qyzmetinde qazaq mádenıetin álemge qalaı nasıhattaǵanyn eshqandaı dıplomat aıtyp bere almaıdy. Jalpy, pedagog mamandyǵyn meńgergen kelinniń aýyz toltyryp aıtatyndaı is atqarmaǵanyn ishińiz sezip otyrǵan shyǵar.
BUU-daǵy ókildikte tutastaı eldiń mádenı qundylyqtaryn nasıhattaý ońaı sharýa emes. Mundaı jaýapty qyzmetti atqarý úshin úlken is-tájirıbe qajet. Mundaı bilik pen bilim Nazarbaevtar áýletiniń kelininde qaıdan bolsyn?
Gúlekeńde jaýapty qyzmetke qabyldarda onyń dıplomatıalyq is-tájirıbesine eshkim qarap jatpasa kerek.
Bizge belgili bolǵandaı Gúlekeń Qazaqstannyń BUU-daǵy ókildiginde elimizdegi dıplomattardyń júıkesin jún qylǵan.
Gúlmıra hanymnyń nelikten dıpqyzmetke ańsary aýyp, qyzyǵa qaldy degen suraq týyndaıdy. Onyń ózindik sebepteri bar.
Qazaqstannyń BUU-daǵy ókildiginde jumys istegen qyzmetkerlerge memleket tarapynan birqatar jaıly jaǵdaı men jeńildikter usynylady. Shamasy Gúlekeń Nú-Iorkte turyp, osy ıgilikterge qol jetkizýdi kóksese kerek.
Memleket BUU-daǵy ókildiginde jumys istegen dıplomattardyń turǵyn úı jaldaý shyǵynyn, balalarynyń mekteptegi oqý aqysyn tólep beretini belgili.
Eń mańyzdysy halyqaralyq uıymda jumys istegen qyzmetkerlerdiń ústinen qylmystyq is qozǵap, túrmege toǵytýǵa qarsy ımýnıtet bar (Gúlekeńdi osy múmkindik qatty qyzyqtyrýy múmkin).
Budan basqa dıpqyzmette júrgen mundaı adamdar birqatar salyqtan bosatylady (Gúlekeń úshin bul da mańyzdy bolǵany anyq).
Osydan-aq Gúlmıra hanymnyń dıplomat bolýǵa nelikten ańsary aýǵanyn baıqaýǵan shyǵarsyz.
Ol Qazaqstannyń BUU-daǵy ókildigine jumysqa turǵanda eldiń mádenıetin damytýdan buryn dıpqyzmettiń ıgilikterine qol jetkizýdi kózdegen.
Gúlmıra hanym Qazaqstannyń BUU-daǵy ókildiginde tabany kúrekteı 6 jyl jumys istegende Qazaqstannyń mádenıetin álemge tanytty degen áńgimeni eshkim estimegeni anyq. Qańtar oqıǵasy bolmaǵanda Gúlmıra hanym Qazaqstannyń Batys elderindegi bir elshisi bolyp keter me edi?..
