Óliara kezeńniń juldyzdary
Bul kezeńde ónerdiń ystyǵyna kúıip, aıazyna arqasyn tosqan saýsaqpen sanarlyq ánshilerimiz bar. Olar – Meırambek Bespaev, Saıat Medeýov, Toqtar Serikov, Sáken Maıǵazıev, Qydyráli Bolmanov jáne Medeý Arynbaev.
Búginde bizder osy aty atalǵan azamattardyń qazaq án ónerindegi býyn jalǵastyǵyn saqtap qalýdaǵy eńbegin óz deńgeıinde baǵalaı almaı júrmiz. Olardyń eńbegin baǵalaý úshin sonaý toqsanynshy jyldardaǵy qıyndyqtardy eske alsaq jetip jatyr.
Qazirgi tańda Meırambekti barsha qazaq tanıdy. Bárimiz ony tóbemizge kóteremiz. Meırambek oǵan tolyqtaı laıyqty azamat.
Bizder Meırambek Altynbek Qorazbaevtyń qamqorlyǵynda bolǵanyn bilemiz. Iá, Altekeń Meırambektiń kópshilikke kórinýine kómek jasady. Óz kezeginde Meırambek te Altynbek aǵamyzdyń halyq arasyna keńinen tanylýyna jol ashqanyn moıyndaýymyz kerek. Eger «Boztorǵaı» ánin bala Meırambek oryndamaǵanda, Qorazbaev qazirgideı tanymaldyqqa ıe bolmas edi.
«Azıa daýsy» kimge qyzmet etti?
Toqsanynshy jyldary Meırambek, Toqtar, Saıat án salyp, ónerdegi jolyn bastaǵanda án aıtý paıdanyń kózi bolmady. Bir toıda án aıtyp, qaltany aqshaǵa toltyryp shyǵý degen atymen joq bolatyn. Án aıtqannan góri bazarǵa shyǵyp, saýda-sattyqpen aınalysqan paıdaly edi. Onyń ishinde qazaq tilinde án salý – zeınetinen góri beıneti kóp is bolǵany jasyryn emes.
Toqsanynshy jyldary qazaq ánin teleradıodan halyqqa nasıhattaý mehnat tirlikke toly sharýa bolatyn. Al orys tilinde án salǵan qazaq ánshileri mundaı qıynshylyqpen betpe-bet kelmedi. Qazaq, orys tilderinde qatar án salatyn ánshiler jurtshylyqqa tanylyp, amaldap ómir súrgenin bilemiz.
Sony túsingen Qydyráli, Medeý jáne Erlandar sol kezde «ABK» tobynyń quramynda oryssha da án salǵanyn kózimiz kórdi. Keıinnen «ABK» tarqap, Erlan Kókeev oryssha aýdıtorıaǵa túbegeıli betburdy. Al Qydyráli men Medeý qazaqsha án aıtýlaryn jalǵastyrdy.
Sol kezde «Azıa daýysy» án baıqaýynda qazaq tilinde án aıtylǵanymen, bul baıqaý qazaq estradasynyń damýyna qyzmet etti dep aıta almaımyz. Qazaq tilin bilmeıtin Murat Erǵalıev uıymdastyrǵan sol baıqaýlardyń qazir eshkimniń esinde joq.
Sol baıqaýdan túlep ushqan myqty ánshi mynaý edi dep kórsetetin óner ıesin de tappaısyń. Jalpy, «Azıa daýysy» men «Jas qanat» Qazaqstanda orys tilinde án salatyn toptyń amaldaı turýy úshin uıymdastyrylǵan sharasy edi. Búgingi «Sýper star» sıaqty bolmashy dúnıe bolǵanyn moıyndaıtyn kez jetti.
Qazaq ónerine paıdasy joq «Azıa daýysy» toqtaǵan kezde oǵan ultjanashyry Imanǵalı Tasmaǵambetovti kinálaǵanyn da bilemiz. Bul jerde Imekeńniń túk qatysy joq.
«Azıa daýysyn» qazaq ónerine ıkemdeı almaǵan uıymdastyrýshylardyń kesirinen án baıqaýy jumysyn toqtatty.
Óner úshin ómir súrgen
Endi bastapqy áńgimemizge qaıta oralsaq, táýelsizdik jyldaryndaǵy qıyn kezeńde bul býynnyń joǵary deńgeıde mýzykalyq bilim alýyna múmkindik bolmady. Meırambektiń Taraz qalasyndaǵy «Glınka» atyndaǵy mýzykalyq mekteptiń Qobyz synybyn oqyp bitirgenin. 1994-1998 jyldary T.Júrgenov atyndaǵy teatr akademıasynyń «Akter, drama, kıno» fakúltetinde bilim alǵanyn bilemiz.
Al Saıat, Toqtardyń qandaı bilim alǵanyn bilmeımiz. Biraq olar Qudaı bergen talantynyń arqasynda qazaq estradasynyń kóshin órge súıredi, áli de bolsa súırep keledi. Bul úshin olardyń aldyndaǵy aǵalary sıaqty ataq ta, syılyq ta suraǵan joq.
Bulardyń aldynda óner kóginde qalyqtaǵan aǵalary baqytty. Nurǵısa Tilendıev, Keńes Dúısekeev, Nurǵalı Núsipjanov syndy aǵalary memlekettiń qamqorlyǵyn sezindi. Olar baspanaǵa qaıtsem qol jetkizem dep basyn aýyrtqan joq. Olardyń biri tutas orkestrdi tizgindese, endi biri radıo men telearnada mýzykalyq redaksıany basqaryp, qyzmettiń dámin tatty. Kerek deseńiz, halyq olardyń erkeligin de bir kisideı kóterdi. Sol kezde el arasynda «óner adamy erke keledi, ony túsine bilý kerek» degen uǵym-túsinik qalyptasty.
Al Meırambekterdiń býynyn eshkim mańdaıynan sıpap erkeletken joq. Olarǵa eshkim qyzmet te, ataq ta, syılyq ta bergen joq. Olar da eshteńe dámetpedi. Ánin salyp, ánsúıer qaýymnyń qulaq quryshyn qandyryp keledi.
Olar jas emes
Ómiri ónerge aınalǵan Meırambek Bespaevty «Qazaqfılmniń» rejıserleri nege baǵalamaı keldi degen zańdy suraq týyndaıdy.
Kúni keshe ǵana qazaq shoý-bıznesinde batyl áreketke baratyn Baıan Esentaeva «Ǵashyq júrek» fılminde Meırambektiń ómirin fılmde arqaý etip, talantty ánshiniń akterlik sheberligin barsha qazaqqa pash etti.
Mádenıet mınıstrligine Meırambek, Saıat, Toqtar syndy azamattardy saılaý kezindegi úgit-nasıhat jumystaryna ǵana izdeıdi. Mınıstrlik olarǵa halyqtyń yqylasy erekshe ekenin jaqsy biledi.
Talaı qıyndyqqa shydap, óner jolynan bir sát te aınymaǵan Meırambek Bespaevqa «Qazaqfılmdi» basqarmasa da, alyp kınostýdıanyń bir salasyn senip tapsyryp, óner ordasy halyqqa bir taban jaqyndaı túser edi ǵoı. Meırambektiń «Qazaqfılmde» qyzmet etýi birinshi kezekte «Qazaqfılmge» qajet dúnıe. Al Bespaev bolsa, qazaq óneri úshin «Qazaqfılmde» qyzmet etýden qashpas edi.
Kúni keshe ǵana «Qazaqkonsert» ujymy qysqartýǵa túskenin bárimiz kýá boldyq. Basty sebep, memleket tarapynan qoldaý bolmaǵan soń, óner ujymy jumys isteýin toqtatty. İrgeli ujymdy uzaq jyldar boıy basqarǵan Altynbek Qorazbaevtyń ózi muny moıyndady. Bul aqtalý ma?
Qazir biz naryqtyq zamanda ómir súremiz. Sondyqtan árbir mekeme memleketke alaqan jaımaı óz betinshe ómir súrýge beıimdelýi kerek. Táýelsizdik jyldary «Qazaqkonserttiń» kóptegen konsert ótkizip, qyrýar aqsha tapqanyn estimedik. Áıteýir ildebaılaǵan ómirdi bastan keshti. Sondyqtan memleketke arqa súıep óner ujymyn basqarǵan Altynbek Qorazbaevtyń jańa zamanǵa beıimdele almaǵandyqtan jabyldy dep baılam jasaýǵa bolady.
Mádenıet mınıstrligi «Qazaqkonsertti» keńestik júıeniń psıhologıasyn boıyna ábden sińirgen
A.Qorazbaevtyń qolynan alyp, Toqtar Serikovke tapsyrǵanda, óner ujymy mundaı pushaıman kúıge túspes edi. Óıtkeni ol – jańa zamanǵa beıimdelip, ánshiler arasynda kásipkerlikpen aınalysyp júrgen birden-bir azamat. Toqtar «Qazaqkonsertti» basqarsa, memleketten qoldaý kútip otyra bermeı, ózinshe áreket eter edi. Amal ne, Mádenıet mınıstrligi toqsanynshy jyldardyń toqyraý kezeńinde óner kóginde samǵaǵan myqty jigitterimizge múmkindik bermeı keledi.
Taıaýda Eskendir Hasanǵalıevtyń uly Birjan P.Chaıkovskıı atyndaǵy mýzyka kolejiniń dırektory bolyp taǵaıyndaldy. Al men bul orynǵa Saıat Medeýovti laıyq kórer edim.
Meırambek, Toqtar, Saıattar qazaq óneriniń órisin keńeıtip júre beretini anyq. Olar bul úshin memleketten ataq ta, qyzmet te dámetpeıdi. Biraq tutas qazaq óneriniń qazaqy reńk beretin arystandaı jigitterdiń irgeli óner ujymdaryn basqaryp, jańa qyrynan tanylatyn kezi keldi. Olar qashanǵy án aıtyp, toılarda júre beredi. Olar ulttyq múddeniń naǵyz joqtaýshylary emes pe?
Iá, olar eskiniń sońy, jańanyń basy bolyp tarıhta qalatyny daýsyz. Biraq olardyń ómirlik tájirıbelerin de paıdalanýdy umytpaıyq.
Nurlan JUMAHAN
