Meirambek nege eleýsiz qaldy?: 24 naýryz 2016

Táýelsizdik jyldaryndaǵy qazaq óneri degende kimderdiń esimin ataýǵa bolady. Dál bir osy óliara shaqta kimder ónerge qyzmet etip, qiyndyqqa shydady? Ras, toqyraý jyldary kino men teatr jumys isteýin tolyqtai toqtatqan joq. Biraq olar halyqtyń meiirimin qandyratyndai buqaralyq sipat ala almaǵanyn moiyndaýymyz kerek. Teatr men «Qazaqfilm» ildebailap ómir súrgenin bárimiz bilemiz. Tek qana qazaq estradasynyń órenderi ǵana qazaq óneriniń otyn óshirmedi.

Óliara kezeńniń juldyzdary

Bul kezeńde ónerdiń ystyǵyna kúiip, aiazyna arqasyn tosqan saýsaqpen sanarlyq ánshilerimiz bar. Olar – Meirambek Bespaev, Saiat Medeýov, Toqtar Serikov, Sáken Maiǵaziev, Qydyráli Bolmanov jáne Medeý Arynbaev.

Búginde bizder osy aty atalǵan azamattardyń qazaq án ónerindegi býyn jalǵastyǵyn saqtap qalýdaǵy eńbegin óz deńgeiinde baǵalai almai júrmiz. Olardyń eńbegin baǵalaý úshin sonaý toqsanynshy jyldardaǵy qiyndyqtardy eske alsaq jetip jatyr.

Qazirgi tańda Meirambekti barsha qazaq tanidy. Bárimiz ony tóbemizge kóteremiz. Meirambek oǵan tolyqtai laiyqty azamat.

Bizder Meirambek Altynbek Qorazbaevtyń qamqorlyǵynda bolǵanyn bilemiz. Iá, Altekeń Meirambektiń kópshilikke kórinýine kómek jasady. Óz kezeginde Meirambek te Altynbek aǵamyzdyń halyq arasyna keńinen tanylýyna jol ashqanyn moiyndaýymyz kerek. Eger «Boztorǵai» ánin bala Meirambek oryndamaǵanda, Qorazbaev qazirgidei tanymaldyqqa ie bolmas edi.

«Aziia daýsy» kimge qyzmet etti?

Toqsanynshy jyldary Meirambek, Toqtar, Saiat án salyp, ónerdegi jolyn bastaǵanda án aitý paidanyń kózi bolmady. Bir toida án aityp, qaltany aqshaǵa toltyryp shyǵý degen atymen joq bolatyn. Án aitqannan góri bazarǵa shyǵyp, saýda-sattyqpen ainalysqan paidaly edi. Onyń ishinde qazaq tilinde án salý – zeinetinen góri beineti kóp is bolǵany jasyryn emes.

Toqsanynshy jyldary qazaq ánin teleradiodan halyqqa nasihattaý mehnat tirlikke toly sharýa bolatyn. Al orys tilinde án salǵan qazaq ánshileri mundai qiynshylyqpen betpe-bet kelmedi. Qazaq, orys tilderinde qatar án salatyn ánshiler jurtshylyqqa tanylyp, amaldap ómir súrgenin bilemiz.

Sony túsingen Qydyráli, Medeý jáne Erlandar sol kezde «ABK» tobynyń quramynda oryssha da án salǵanyn kózimiz kórdi. Keiinnen «ABK» tarqap, Erlan Kókeev oryssha aýditoriiaǵa túbegeili betburdy. Al Qydyráli men Medeý qazaqsha án aitýlaryn jalǵastyrdy.

Sol kezde «Aziia daýysy» án baiqaýynda qazaq tilinde án aitylǵanymen, bul baiqaý qazaq estradasynyń damýyna qyzmet etti dep aita almaimyz. Qazaq tilin bilmeitin Murat Erǵaliev uiymdastyrǵan sol baiqaýlardyń qazir eshkimniń esinde joq.

Sol baiqaýdan túlep ushqan myqty ánshi mynaý edi dep kórsetetin óner iesin de tappaisyń. Jalpy, «Aziia daýysy» men «Jas qanat» Qazaqstanda orys tilinde án salatyn toptyń amaldai turýy úshin uiymdastyrylǵan sharasy edi. Búgingi «Sýper star» siiaqty bolmashy dúnie bolǵanyn moiyndaityn kez jetti.

Qazaq ónerine paidasy joq «Aziia daýysy» toqtaǵan kezde oǵan ultjanashyry Imanǵali Tasmaǵambetovti kinálaǵanyn da bilemiz. Bul jerde Imekeńniń túk qatysy joq.

«Aziia daýysyn» qazaq ónerine ikemdei almaǵan uiymdastyrýshylardyń kesirinen án baiqaýy jumysyn toqtatty.

Óner úshin ómir súrgen

Endi bastapqy áńgimemizge qaita oralsaq, táýelsizdik jyldaryndaǵy qiyn kezeńde bul býynnyń joǵary deńgeide mýzykalyq bilim alýyna múmkindik bolmady. Meirambektiń Taraz qalasyndaǵy «Glinka» atyndaǵy mýzykalyq mekteptiń Qobyz synybyn oqyp bitirgenin. 1994-1998 jyldary T.Júrgenov atyndaǵy teatr akademiiasynyń «Akter, drama, kino» fakýltetinde bilim alǵanyn bilemiz.

Al Saiat, Toqtardyń qandai bilim alǵanyn bilmeimiz. Biraq olar Qudai bergen talantynyń arqasynda qazaq estradasynyń kóshin órge súiredi, áli de bolsa súirep keledi. Bul úshin olardyń aldyndaǵy aǵalary siiaqty ataq ta, syilyq ta suraǵan joq.

Bulardyń aldynda óner kóginde qalyqtaǵan aǵalary baqytty. Nurǵisa Tilendiev, Keńes Dúisekeev, Nurǵali Núsipjanov syndy aǵalary memlekettiń qamqorlyǵyn sezindi. Olar baspanaǵa qaitsem qol jetkizem dep basyn aýyrtqan joq. Olardyń biri tutas orkestrdi tizgindese, endi biri radio men telearnada mýzykalyq redaktsiiany basqaryp, qyzmettiń dámin tatty. Kerek deseńiz, halyq olardyń erkeligin de bir kisidei kóterdi. Sol kezde el arasynda «óner adamy erke keledi, ony túsine bilý kerek» degen uǵym-túsinik qalyptasty.

Al Meirambekterdiń býynyn eshkim mańdaiynan sipap erkeletken joq. Olarǵa eshkim qyzmet te, ataq ta, syilyq ta bergen joq. Olar da eshteńe dámetpedi. Ánin salyp, ánsúier qaýymnyń qulaq quryshyn qandyryp keledi.

Olar jas emes

Ómiri ónerge ainalǵan Meirambek Bespaevty «Qazaqfilmniń» rejisserleri nege baǵalamai keldi degen zańdy suraq týyndaidy.

Kúni keshe ǵana qazaq shoý-biznesinde batyl áreketke baratyn Baian Esentaeva «Ǵashyq júrek» filminde Meirambektiń ómirin filmde arqaý etip, talantty ánshiniń akterlik sheberligin barsha qazaqqa pash etti.

Mádeniet ministrligine Meirambek, Saiat, Toqtar syndy azamattardy sailaý kezindegi úgit-nasihat jumystaryna ǵana izdeidi. Ministrlik olarǵa halyqtyń yqylasy erekshe ekenin jaqsy biledi.

Talai qiyndyqqa shydap, óner jolynan bir sát te ainymaǵan Meirambek Bespaevqa «Qazaqfilmdi» basqarmasa da, alyp kinostýdiianyń bir salasyn senip tapsyryp, óner ordasy halyqqa bir taban jaqyndai túser edi ǵoi. Meirambektiń «Qazaqfilmde» qyzmet etýi birinshi kezekte «Qazaqfilmge» qajet dúnie. Al Bespaev bolsa, qazaq óneri úshin «Qazaqfilmde» qyzmet etýden qashpas edi.

Kúni keshe ǵana «Qazaqkontsert» ujymy qysqartýǵa túskenin bárimiz kýá boldyq. Basty sebep, memleket tarapynan qoldaý bolmaǵan soń, óner ujymy jumys isteýin toqtatty. Irgeli ujymdy uzaq jyldar boiy basqarǵan Altynbek Qorazbaevtyń ózi muny moiyndady. Bul aqtalý ma?

Qazir biz naryqtyq zamanda ómir súremiz. Sondyqtan árbir mekeme memleketke alaqan jaimai óz betinshe ómir súrýge beiimdelýi kerek. Táýelsizdik jyldary «Qazaqkontserttiń» kóptegen kontsert ótkizip, qyrýar aqsha tapqanyn estimedik. Áiteýir ildebailaǵan ómirdi bastan keshti. Sondyqtan memleketke arqa súiep óner ujymyn basqarǵan Altynbek Qorazbaevtyń jańa zamanǵa beiimdele almaǵandyqtan jabyldy dep bailam jasaýǵa bolady.

Mádeniet ministrligi «Qazaqkontsertti» keńestik júieniń psihologiiasyn boiyna ábden sińirgen

A.Qorazbaevtyń qolynan alyp, Toqtar Serikovke tapsyrǵanda, óner ujymy mundai pushaiman kúige túspes edi. Óitkeni ol – jańa zamanǵa beiimdelip, ánshiler arasynda kásipkerlikpen ainalysyp júrgen birden-bir azamat. Toqtar «Qazaqkontsertti» basqarsa, memleketten qoldaý kútip otyra bermei, ózinshe áreket eter edi. Amal ne, Mádeniet ministrligi toqsanynshy jyldardyń toqyraý kezeńinde óner kóginde samǵaǵan myqty jigitterimizge múmkindik bermei keledi.

Taiaýda Eskendir Hasanǵalievtyń uly Birjan P.Chaikovskii atyndaǵy mýzyka kolledjiniń direktory bolyp taǵaiyndaldy. Al men bul orynǵa Saiat Medeýovti laiyq kórer edim.

Meirambek, Toqtar, Saiattar qazaq óneriniń órisin keńeitip júre beretini anyq. Olar bul úshin memleketten ataq ta, qyzmet te dámetpeidi. Biraq tutas qazaq óneriniń qazaqy reńk beretin arystandai jigitterdiń irgeli óner ujymdaryn basqaryp, jańa qyrynan tanylatyn kezi keldi. Olar qashanǵy án aityp, toilarda júre beredi. Olar ulttyq múddeniń naǵyz joqtaýshylary emes pe?

Iá, olar eskiniń sońy, jańanyń basy bolyp tarihta qalatyny daýsyz. Biraq olardyń ómirlik tájiribelerin de paidalanýdy umytpaiyq.

Nurlan JUMAHAN

Meirambek nege eleýsiz qaldy?

Oqi otyryńyz

Qazaqstan jahandyq bedel reitinginde kósh bastady

Qazaqstandyqtar nege ekpeden jii bas tartyp jatyr – sarapshy pikiri

Qazaqstanda azyq-túlik óndirisi 12%-ǵa artty