Búgingi tańda memleketti saiasi jaǵynan jetildirý úshin Prezidenttiń ideialary men usynystaryna usynys-pikir bildirý, syn-kózqaras aitý asa mańyzdy. Osyǵan orai QR Prezidenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategiiialyq zertteýler institýtynyń bas sarapshysy Aigerim Abdrashitova Astanada ótken máslihat depýtattarynyń II respýblikalyq forýmynda kóterilgen máselelerge baǵa berip, ol aldaǵy ýaqytta qandai nátije beretinin jáne jergilikti basqarýdaǵy túitkilder týraly aitty.
«Halyqaralyq tájiribe jergilikti ózin-ózi basqarý júiesiniń tabysty jumys isteýi úshin ortalyqsyzdandyrý, azamattardyń qatysýy, basqarýdyń ashyqtyǵy, barabar qarjylandyrý jáne tsifrlandyrýdy engizý qajet ekenin kórsetedi.
Mysaly, Shvetsiia men Shveitsariiada jergilikti ózin-ózi basqarý aitarlyqtai avtonomiiaǵa ie jáne kóptegen máseleler boiynsha óz betinshe sheshim qabyldai alady, áleýmettik qamsyzdandyrýdy, bilim berýdi, infraqurylymdy jáne azamattardyń kúndelikti ómirindegi máselelerdi basqarýmen ainalysady.
Azamattardy sheshim qabyldaý protsesine qosý Daniia men Germaniiada belsendi qoldanylady, bul jergilikti bilik organdaryna senim qalyptastyrady jáne qabyldanatyn sheshimderdiń sapasyn jaqsartýǵa áser etedi», - dedi sarapshy.
Aigerim Abdrashitovanyń pikirinshe, sailaý júiesindegi ózgerister, jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý Tujyrymdamasyn ázirleý arqasynda biz oń nátijelerge qol jetkizdik. Biraq elimizde jergilikti memlekettik basqarý jáne jergilikti ózin-ózi basqarý týraly zańdy jetildirý, máslihattardyń jumysyn qamtamasyz etýge tsifrlyq tehnologiialardy engizý jáne depýtattardyń biliktiligin arttyrý máseleleri túbegeili sheshilmegen. Atalǵan túitkilder boiynsha talap etetin máseleler áli de bar.
«Búgingi tańda máslihattardyń sheshimder qabyldaýda, ásirese qarjy jáne biýdjet bóliginde ókilettikteri shekteýli. Jergilikti memlekettik basqarýdan táýelsiz dep aitqanymen, máslihattar aitarlyqtai dárejede ákimdikterge táýeldi. Yqpal etý men basqarýdyń naqty tetikteriniń bolmaýy óz kezeginde halyq tarapynan depýtattardyń jumysyna senimsizdikke ákeledi. Depýtattardyń ózderi shekteýli ókilettikterdi kórip, kei kezderi mandattan bas tartady. Sáikes zańǵa ózgerister engizilip, depýtattar ákimdiktiń biýdjettik komissiialarynyń jumysyna qatysýǵa, qajet bolǵan jaǵdaida biýdjetti naqtylaýǵa bastamashylyq jasaýǵa jáne halyq aldynda jylyna bir retten artyq máslihattardyń jumysy týraly esep berýge quqyly bolý kerek.
Sol kezde Prezident atap ótken halyqpen tikelei jumys isteý, azamattar kóteretin máseleni baqylaýda ustaý, jergilikti ekonomikalyq saiasatqa yqpal etýi júzege asyrylady», - dedi sarapshy.
Sarapshynyń paiymdaýynsha, taǵy bir másele bar. Ol - máslihattar apparatynyń jumysy. Búgingi tańda zań boiynsha memlekettik qyzmetshilerdiń shtat sanynyń limiti tiisti máslihattar depýtattarynyń sanyna qarai bir qyzmetkerdiń bes depýtatqa qatynasynda belgilenedi. Bul jaǵdai apparattyń sapasy men jyldamdyǵyn tómendetedi. Qyzmetkerler kelip túsken saýaldardy óńdeýge jáne depýtatqa aqparat jinaýǵa kómektesýge úlgermeidi. Sol sebepti máslihattardyń tolyqqandy jumys isteýi úshin apparat shtatyn ulǵaitqan jón.
«Prezident máslihat depýtattarynyń quzyrettilik deńgeiin josparly túrde arttyrý qajettigin atap ótti. Búgingi tańda zań boiynsha olar sailanǵan soń alǵashqy jylynda oqytylady, bul jetkiliksiz. Biýdjet qalai qalyptasady, zańdar qalai daiyndalady jáne qabyldanady - árbir depýtat olardy bilýi kerek. Ásirese, azamattyq sektordan tańdalǵan depýtattar bile bermeitin bazalyq bilim. Qazir birden birneshe institýt jergilikti ózin-ózi basqarý týraly zańdy jetildirýmen ainalysady, Parlamentte jaǵdaidy jaqsartýǵa qyzyǵýshylyq tanytýda. Máslihattar – halyqtyń ózi sailaǵan depýtattar, olar halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý úshin jumys isteitin oryn. Sondyqtan máslihattardyń tiimdiligi halyq úshin asa mańyzdy», - dep oi túiindedi Aigerim Abdrashitova.
