Búgingi tańda memleketti saıası jaǵynan jetildirý úshin Prezıdenttiń ıdeıalary men usynystaryna usynys-pikir bildirý, syn-kózqaras aıtý asa mańyzdy. Osyǵan oraı QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń bas sarapshysy Aıgerim Abdrashıtova Astanada ótken máslıhat depýtattarynyń İİ respýblıkalyq forýmynda kóterilgen máselelerge baǵa berip, ol aldaǵy ýaqytta qandaı nátıje beretinin jáne jergilikti basqarýdaǵy túıtkilder týraly aıtty.
«Halyqaralyq tájirıbe jergilikti ózin-ózi basqarý júıesiniń tabysty jumys isteýi úshin ortalyqsyzdandyrý, azamattardyń qatysýy, basqarýdyń ashyqtyǵy, barabar qarjylandyrý jáne sıfrlandyrýdy engizý qajet ekenin kórsetedi.
Mysaly, Shvesıa men Shveısarıada jergilikti ózin-ózi basqarý aıtarlyqtaı avtonomıaǵa ıe jáne kóptegen máseleler boıynsha óz betinshe sheshim qabyldaı alady, áleýmettik qamsyzdandyrýdy, bilim berýdi, ınfraqurylymdy jáne azamattardyń kúndelikti ómirindegi máselelerdi basqarýmen aınalysady.
Azamattardy sheshim qabyldaý prosesine qosý Danıa men Germanıada belsendi qoldanylady, bul jergilikti bılik organdaryna senim qalyptastyrady jáne qabyldanatyn sheshimderdiń sapasyn jaqsartýǵa áser etedi», - dedi sarapshy.
Aıgerim Abdrashıtovanyń pikirinshe, saılaý júıesindegi ózgerister, jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý Tujyrymdamasyn ázirleý arqasynda biz oń nátıjelerge qol jetkizdik. Biraq elimizde jergilikti memlekettik basqarý jáne jergilikti ózin-ózi basqarý týraly zańdy jetildirý, máslıhattardyń jumysyn qamtamasyz etýge sıfrlyq tehnologıalardy engizý jáne depýtattardyń biliktiligin arttyrý máseleleri túbegeıli sheshilmegen. Atalǵan túıtkilder boıynsha talap etetin máseleler áli de bar.
«Búgingi tańda máslıhattardyń sheshimder qabyldaýda, ásirese qarjy jáne búdjet bóliginde ókilettikteri shekteýli. Jergilikti memlekettik basqarýdan táýelsiz dep aıtqanymen, máslıhattar aıtarlyqtaı dárejede ákimdikterge táýeldi. Yqpal etý men basqarýdyń naqty tetikteriniń bolmaýy óz kezeginde halyq tarapynan depýtattardyń jumysyna senimsizdikke ákeledi. Depýtattardyń ózderi shekteýli ókilettikterdi kórip, keı kezderi mandattan bas tartady. Sáıkes zańǵa ózgerister engizilip, depýtattar ákimdiktiń búdjettik komısıalarynyń jumysyna qatysýǵa, qajet bolǵan jaǵdaıda búdjetti naqtylaýǵa bastamashylyq jasaýǵa jáne halyq aldynda jylyna bir retten artyq máslıhattardyń jumysy týraly esep berýge quqyly bolý kerek.
Sol kezde Prezıdent atap ótken halyqpen tikeleı jumys isteý, azamattar kóteretin máseleni baqylaýda ustaý, jergilikti ekonomıkalyq saıasatqa yqpal etýi júzege asyrylady», - dedi sarapshy.
Sarapshynyń paıymdaýynsha, taǵy bir másele bar. Ol - máslıhattar apparatynyń jumysy. Búgingi tańda zań boıynsha memlekettik qyzmetshilerdiń shtat sanynyń lımıti tıisti máslıhattar depýtattarynyń sanyna qaraı bir qyzmetkerdiń bes depýtatqa qatynasynda belgilenedi. Bul jaǵdaı apparattyń sapasy men jyldamdyǵyn tómendetedi. Qyzmetkerler kelip túsken saýaldardy óńdeýge jáne depýtatqa aqparat jınaýǵa kómektesýge úlgermeıdi. Sol sebepti máslıhattardyń tolyqqandy jumys isteýi úshin apparat shtatyn ulǵaıtqan jón.
«Prezıdent máslıhat depýtattarynyń quzyrettilik deńgeıin josparly túrde arttyrý qajettigin atap ótti. Búgingi tańda zań boıynsha olar saılanǵan soń alǵashqy jylynda oqytylady, bul jetkiliksiz. Búdjet qalaı qalyptasady, zańdar qalaı daıyndalady jáne qabyldanady - árbir depýtat olardy bilýi kerek. Ásirese, azamattyq sektordan tańdalǵan depýtattar bile bermeıtin bazalyq bilim. Qazir birden birneshe ınstıtýt jergilikti ózin-ózi basqarý týraly zańdy jetildirýmen aınalysady, Parlamentte jaǵdaıdy jaqsartýǵa qyzyǵýshylyq tanytýda. Máslıhattar – halyqtyń ózi saılaǵan depýtattar, olar halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý úshin jumys isteıtin oryn. Sondyqtan máslıhattardyń tıimdiligi halyq úshin asa mańyzdy», - dep oı túıindedi Aıgerim Abdrashıtova.
