Qaı kezeńde bolmasyn memlekettiń damý satysynda mádenıettiń, ónerdiń, ádebıettiń orny erekshe. Óıtkeni mádenıet pen óner – qoǵam kelbeti, ulttyń dińgegi, adamzat balasynyń rýhanı azyǵy, sarqylmas baılyǵy, asyl qazynasy.
El rýhanıatynyń, qoǵamnyń qozǵaýshy kúshi mádenıette ekenin qoınaýy qatpar qart tarıh talaı dáleldep berdi. Eldiń ótkeni mádenıetpen bite qaınasyp, ult ónerimen úndesip jatyr. Ár ult ózine ǵana tán, eshkimge uqsamaıtyn bolmys-bitimin daralap, ózindik tarıhyn aıqyndaıtyn mádenıeti bolady. Mádenıet arqyly ulttyń bet-beınesin, rýhanı bolmysyn, parasat-paıymyn kóremiz. Damyǵan el eń aldymen tarıhymen, mádenıetimen, ádebıetimen, ultyn ulyqtaǵan uly tulǵalarymen, álemdik mádenıettiń altyn qoryna qosqan úlesimen maqtanady. Sóıtip tek óziniń tól mádenıetimen álemge tanylady. Qaı eldiń mádenıeti myqty damysa, sol eldiń eńsesi de bıik, rýhy da joǵary bolady. Demek, mádenıeti ósken el - órkenıetke kóshken el.
Aıta keterlik, 2013 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes, 21 mamyr -Mádenıet jáne óner qyzmetkerleriniń kúni dep bekitilgen bolatyn. Sodan beri elimizdiń barsha óner, mádenıet qyzmetkeri kásibı merekesin dál osy kúni atap ótedi.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Áleýmettik jańǵyrýdyń jańa kezeńine qadam basýdyń bir tetigi – mádenıet qyzmetkerlerin qoldaý degen sóz. Eldiń rýhanı damýy men kemeldenýi mádenıettiń qarqyndy damýymen ushtasyp jatyr. Qulaqtan kirip boıdy alar tátti áýen men kúmbirlegen kúı, áýezdi áýenmen úılesim tapqan yrǵaqty bı, rýhanı baılyq syılaıtyn teatr, kitaphana bári de osy mádenıet uǵymy aıasynda birigip, elge qyzmet etip keledi. Elimizdiń atyn shyǵaratyn da – mádenıet pen óner. Mádenıetke serpin berý shyndyǵynda da qajet»,- degen edi.
Sala mamandary sońǵy jyldary elimizde mýzeı, mádenıet, ádebıet, óner salasy men kitaphana isine kóp kóńil bólinip, mártebeli mamandyq ıelerine memleket tarapynan salıqaly qoldaý kórsetilip kele jatqanyna rızashylyqtaryn bildirip, áriptesterin kásibı merekelerimen quttyqtady.
Raıhan Imahanbet, Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıiniń dırektory:
Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıi 1993 jyly uıymdastyrylyp, 1998 jyly kúrdeli jóndeý jumystary júrgizilip, ult ustazynyń 125 jyldyǵynda resmı túrde ashyldy. Ókinishke qaraı, sol kezeńnen keshegi memleket balansyna alynǵanǵa deıin jeke qordyń menshigi retinde tirshilik etip keldi. Qoǵamǵa tanymal bolǵanymen, onyń ahýaly kósh ilgerileıtindeı jaǵdaıda emes edi. 2019 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen Almaty qalasynyń menshigine berilip, 2021 jyly 13 qazanda memleket qaramaǵyna ótip, memlekettik mártebe aldy.
Sodan beri jaǵdaıymyz ońaldy. Buryn ámbebap Ahmet atam sıaqty jalǵyz ózim bar jaǵyna jetýge úlgertip júrsem, qazir 13 shtat bólingen, onyń úsheýi - tehnıkalyq qyzmetker, ekeýi - ǵylymı qyzmetker, ekeýi - ekskýrsıa jetekshisi, ekeýi – qaraýshy, bólim meńgerýshisi, ózim Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıiniń jetekshisi retinde elge qyzmet etip kele jatyrmyz.
Qasym-Jomart Kemelulynyń úlken qoldaýynyń arqasynda 2022 jyly ǵalymnyń 150 jyldyǵyn merekeleý qarsańynda Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıi kúrdeli jóndeýden ótip, 1998 jyly berilgen janyndaǵy Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy saıabaqqa eńseli eskertkish qoıyldy. Oǵan Memleket basshysy ózi kelip, resmı ashylýyn el aldynda úlken qoshemetpen saltanatty túrde atap ótti. Osy kezge deıin qoǵamdyq negizde bolǵan meniń jumysymnyń kóbi elenbeı kelse, qazir «QR Mádenıet salasynyń úzdigi» degen tósbelgi aldym.
Ahmet Baıtursynulynyń ómirine qatysty qujattar qaıta jańǵyrdy. «Ǵasyr sańlaǵy» atty ádebı týyndy jurtshylyqtyń nazaryna usyndy. Odan bólek kóptegen qujattar qaıta zerttelip, Ahmet Baıtursynulynyń on eki tomdyǵyn shyǵardyq. Qazir ult ustazynyń álbomyn jınaqtap shyǵarýdamyz. Osynyń bári memlekettiń úlken qoldaýynyń arqasynda atqarylyp jatqan is-sharalar. Búgingi kúni mezeıdiń janynda ashylǵan Ahmettaný oqý ortalyǵy respýblıkanyń túkpir-túkpirindegi Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy mekteptermen tyǵyz baılanysta jumys istep otyrmyz. Ǵalymnyń 150 jyldyǵyna oraı eldegi 43 mektep pen kóptegen kóshege Ahmet Baıtursynulynyń aty berildi. «Ult ustazy» degen alty serıaly telehıkaıa túsirilip, kórermen nazaryna usynyldy. Ótken jyly qoǵam qaıratkeriniń kúreske toly taǵdyrynyń málim de beımálim qyrlaryn pash etetin «Sońǵy úkim» dep atalatyn tolyqmetrajdy tarıhı drama túsirildi, 23 mamyrdan bastap otandyq kınoteatrlarda atalǵan kórkem fılmniń premerasy kórsetiledi.
Baıǵalı Esenálıev, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, akter: Qurmetti mádenıet pen óner salasyndaǵy áriptesterim jáne osy mádenıet pen ónerdi baǵalaıtyn Qazaq eli! 21 mamyr –mádenıet jáne óner qyzmetkerleriniń kásibı merekesimen quttyqtaımyn. Jer betindegi barlyq resýrstardyń taýsylatyn kezi bolar, nemese birin-biri almastyrar. Kómir taýsylsa, aǵash bolar, aǵash bitse gaz bolar, kógildir otyn qory sarqylsa munaı bolar. Biraq eshnárse ornyn almastyra almaıtyn nárse bar, ol – mádenıet pen óner. Adamzat barda óner men mádenıet bar. Sondyqtan da uly halqymyzdyń óneri álemdik mádenıetterdiń aldyńǵy qatarynda bolýyn shyn júregimmen tileımin.
Aqparatqa súıensek, elimizde 73 teatr jumys isteıdi, onyń ishinde 39 drama, 11 qýyrshaq, 7 – jas kórermen teatry, 4 opera jáne balet teatry. Teatr sany boıynsha Almaty kósh bastap tur. Alyp shaharda 23 teatr jumys isteıdi eken. 2020 jyly elimizde alǵash ret 5 mádenıet uıymyna Prezıdent Jarlyǵymen «Ulttyq» mártebesi berildi.
El ıgili úshin atqarylyp jatqan sharýa óte kóp. Mádenıet oshaqtaryn qalpyna keltirý, jańǵyrtý, jóndeý jumystaryn júrgizý memleket nazarynda. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev mádenıet, óner, ǵylym, shyǵarmashylyq adamdaryn yntalandyrý úshin «Halyq jazýshysy», «Halyq ártisi» degen ataqtardy qalpyna keltiremin dep ýáde bergen edi. Byltyr sol ýádesinde turyp, jazýshylarymyz ben ártisterimiz sol ataqqa ıe bolyp, tóbeleri kókke jetip jatyr. Mádenıet pen ónerdiń týyn kóterip júrgen baýyrlaryma shyǵarmashylyq shabyt tileımin! Ózderiniń órshil rýhtarymen halqymyzdy qýantyp, jańa týyndylar jaryq kóre bersin. Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn! Mereke qutty bolsyn, baýyrlar !
Baqyt Bedelhan, aqyn, I.Krylov atyndaǵy balalar kitaphanasynyń jetekshisi: Kitaphana – quthana. Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elde kitaphana isin órkendetýge beı-jaı qaraýǵa bolmaıtynyn aıtyp, kóp uzamaı Almaty men Astanada táýlik boıy jumys isteıtin zamanaýı kitaphanalar boı kóteretinin jetkizdi. Prezıdent óte durys bastama kóterdi. Almaty men Astanadaǵy oqyrman máselesine mán berý jáne kitaphanany quthanaǵa aınaldyrý – óte oryndy jáne kezek kúttirmeıtin dúnıe. Bul Almaty men Astanaǵa ǵana emes, barlyq oblys ortalyqtaryna osyndaı dúnıe bolýy kerek. Aıta keterlik, Almatyda 27-28 kitaphana bar. Onyń ózi ulttyq ıdeologıalyq negizde emes. Jambyl atyndaǵy qalalyq jasóspirimder kitaphanasy men S.Begalın atyndaǵy qalalyq balalar kitaphanasynan basqa ne bar? Ulttyq kitaphanamyzdyń óziniń aty joq, zaty joq. Budan basqa qalada kitaphanalardyń kóbiniń de aty joq, tek nómirmen belgilengen. Bul durys emes dep oılaımyn.
Kitaphana – ulttyq ıdeologıanyń negizi. Sondyqtan árqaısysyna aqyn-jazýshylardyń atyn berip, ıdeal tulǵaǵa aınaldyrýymyz kerek. B.Soqpaqbaev atyndaǵy kitaphana, A.Baıtursynuly atyndaǵy ulttyq kitaphana, Ybyraı Altynsarın atyndaǵy kitaphana degen sıaqty bizdiń uly tulǵalarymyzdy tuǵyryna qondyryp, tý qylyp kótere bilýimiz kerek. Ataq-dańq úshin emes, urpaq tárbıeleý úshin qajet. Sol kezde oǵan jan bitedi. Jastar da maqtanyshpen, úlken jaýapkershilikpen qaraıdy. Prezıdentimiz «memlekettik ıdeologıa», «dástúrli ıdeologıa» dep qadap aıtty. Bul óte ózekti, der kezinde kótirilgen másele. Meniń qosarym, kitaphanalarǵa ulylardyń atyn berip, tulǵalardy ıdeal tuta otyryp, urpaq tárbıeleıtin mektep qurý kerek.
Gúlmıra Nálibaı, «Shalqar» radıosynyń júrgizýshisi, jýrnalıs, QR Mádenıet salasynyń úzdigi: 21 mamyr – otandyq óner salasynda talmaı, tynbaı eńbek etip júrgen, halyqtyń ár kúniniń ádemi án, bı, kúı, keremet qoıylymdarmen kórkem etýine úles qosyp júrgen mádenıet qyzmetkerleriniń kúni. Sońǵy jyldary elimizde osy merekege erekshe kóńil bóline bastaǵandaı. «Osy kúndi biz talaı jyldar armandadyq, kúttik» dep óner adamdarynyń qýanyshtaryn bóliskeni áli esimde.
Mádenıet – qoǵam aınasy. Adamnyń rýhanı baıyp, shattyqpen shalqyp júrýi, halyqtyń jan dúnıesiniń taza bolýy mádenıet salasynda eńbek etip jatqan jandarǵa baılanysty. Qazir halyqtyń bos ýaqyty joq. Kúıbeń tirlikten sharshaǵan jurt bir ýaqyt ózine kóńil bólip teatrǵa, qoıylymdarǵa, konsertke barsa, jan dúnıesi tazaryp, rahattanyp, mol baqytqa kenelip, ómirdi basqalaı sezinýge múmkindigi ashylady, bir sergip qalady. Ásem áýen –adam janyn tebirentetin, erekshe kúı keshtiretin, kóńil-kúı syılaıtyn ózge álem. Ádette, mýzykany «kóńildiń kilti» dep ataıdy. Áýezdi án men kúmbirlegen kúıdi tyńdaǵan adamnyń sharshaǵany basylyp, bir jańa leppen, jańa demmen kúsh alyp qaıtady. Osyndaı keremet kıeli sahnada eńbek etip júrgen qıyn da qyzyq mamandyq ıelerine, árıne, qatty rıza bolasyń. Óıtkeni, “án salsań, janyńdy jep aıt”,- deıdi ǵoı, olar – naǵyz eńbektiń ıeleri. Búginde memleket tarapynan mádenıetke, rýhanı salaǵa degen jańa kózqaras qalyptasyp kele jatqanyn, óner adamdaryna degen erekshe qurmetti baıqaımyz. Olardyń eńbekteri baǵalanyp jatqanyna qýanamyz. Ony biz Úkimettiń, Memleket basshysynyń qabyldaǵan sheshiminen kórip otymyz. Óner adamynyń bedeli, onyń qoǵamdaǵy orny kóp nársege qatysty anyqtalady ǵoı.
Sonyń biri – 25 jyl úzilisten keıin «Halyq ártisi» ataǵy qaıta qolǵa alyndy. Ótken jyly Ulttyq mereke – Respýblıka kúni qarsańynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı-rýhanı damýyna, halyqtar arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa qosqan eleýli úlesi men belsendi qoǵamdyq qyzmeti úshin bir top azamat memlekettik nagradalarmen marapattaldy.
«Qazaqstannyń halyq ártisi» qurmetti ataǵy elimizdiń kórnekti mádenıet qaıratkerleri, teatr jáne kıno akterleri D.Ahımovqa, M.Tokarev pen D.Aqmoldaǵa, opera ánshileri Sh.Ábilov pen T.Kúzenbaevqa, ataqty ánshiler R.Stamǵazıevke, D.Qudaıbergenge jáne kúıshi A.Úlkenbaevaǵa berildi.
Óner adamdarynyń jalaqy máselesi de jolǵa qoıyla bastady. Meniń bir aıtarym bar, olar mereke kúnderi demalmaıdy. Sol kezderde qosymsha syıaqy taǵaıyndalsa, nur ústine nur bolar edi. Máselen, óner adamdary bir kúnde birneshe jerde konsert qoıýy múmkin. Sosyn olardyń marapatqa usynylý jaǵyna da erekshe mán berilse degen usynysym bar. Munyń bári úlken jumys, sondyqtan da osy salada eńbek etip jatqan barsha óner ıelerin, ónerpazdarymyzdy, ánshi, kúıshi, bıshilerimizdi, t.b. kórinbeı júrgen rejıser, dybys rejıseri, sýretshiler, sahna bezendirýshiler basqa da, mysaly, qarapaıym ǵana esiktiń aldynda turatyn kúzetshi qyzmetkerlerden bastap, sol sahnanyń edenin jýatyn jandarǵa deıin men merekelerimen quttyqtaǵym keledi!
Naǵyz eńbek – Sizderdiki! Árkez shabyttaryńyz sharyqtaı bersin, sharshamańyzdar! Alla sizderge tózim, kúsh-qýat bersin! Jarqyraı berińizder! Men jýrnalısıka, radıojýrnalısıka salasynda 20 jyldan beri eńbek etip kelemin. Kóptegen konsertterdi júrgizemin, senarı jazamyn, uıymdastyrýshymyn. Men de osy salanyń bir adamymyn desem, artyq aıtqanym emes. Sondyqtan da, bul meniń de merekem. Konsert júrgizý barysynda men sondaı bir keremet baqytqa bólenemin. Bir konsertti uıymdastyrý barysynda kórermenniń yqylasyn, lebizin estisem, tipti baqytty bola túsem. Sondyqtan da, mereke-merekege jalǵasa bersin deımin. Osy jýrnalısıka jáne mádenıet salasyn qatar alyp júrgen eńbegim elenip, osydan 5 jyl buryn “QR Mádenıet salasynyń úzdigi” degen tósbelgi aldym. Munyń bári qazaǵymnyń óneri úshin, qazaǵymnyń kóńil-kúıi úshin dep oılaımyn.
