Ustazdar bul úlginiń tıimdiligi dıagraftyń bolmaýynda, ıaǵnı «bir árip – bir dybys» talaby saqtalyp otyrǵandyǵy kóńil qýantady deıdi ustazdar qaýymy. Sonymen qatar, óńir pedagogteriniń pikirinshe, apostrofpen jazý esh qıyndyq týǵyzbaıtynyna senimdi.
– Qoǵamnyń árbir tynysymen tynystap otyrǵan ustazdar qaýymynyń biri ári ózim til mamany bolǵandyqtan,álipbı aýystyrý máselesine beı-jaı qaraı almadym. Bul – ultymyzdyń tarıhyndaǵy eń mańyzdy oqıǵa dep sanaımyn. Sondyqtan osyndaı memlekettik mańyzy bar iske úlken jaýapkershilikpen, erekshe mán bere qaraǵanymyz jón dep bilemin. Latyn álipbıin úırenip alý da asa qıyndyq týǵyza qoıady dep te oılamaımyn, – dedi Y.Altynsarın atyndaǵy №65 mektep-gımnazıanyń muǵalimi Marfýǵa Ábýtálipqyzy.
Oǵan qosa, ǵalymdardyń pikirine súıene baıandama jasaǵan ustazdardyń pikirinshe, bul halyqtyq sharanyń qazaq tiliniń damýyna, qoldanysynyń keńeıýine qosar úlesi de qomaqty eken. Latyn álipbıine kóshý arqyly Qazaqstannyń túrki álemimen baılanysy odan ári arta túsetinin de qadap aıtýda.
– Búkil qoǵam bolyp talqylap jatyrǵan máseleni bilim uıasynyń ustazdar qaýymy men mektep shákirtteri «dóńgelek ústelde» talqylaǵan tusta, jastarymyzdyń osy máselege qatysty aıtqan utymdy da tushshymdy oılary meniń janyma alash rýhyn sezindirgendeı boldy.Jalpy aıtqanda, latyn álipbıine kóshý bizderdi órkenıetke jetýdiń tıimdi ári ońtaıly jolyna jeteleıtindeı kórinedi, – dedi T.Tájibaev atyndaǵy №47 mektep-gınazıasynyń qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi Kúlmıra Asanqyzy.
Aıta keteıik, 9 qazan kúni Elbasy memlekettik tildi latyn qarpine kóshirý jónindegi jobany iske asyrý úshin qurylǵan jumys tobynyń múshelerimen kezdesken bolatyn. Jıynda Memleket basshysyna qoǵamdyq talqylaýlar barysynda kelip túsken usynystardy eskere otyryp ázirlengen qazaq tiliniń latyn qarpine negizdelgen biryńǵaı standartynyń jobasy usynyldy. Eskerke ketetini, bul usynylǵan sońǵy úlgi.
