Roza Muqanova[/caption]
Ulttyq minez! Kóbine ony zıaly qaýym arasynan izdeımiz. Al, zıalylar kimder desek, tili men dilin saqtap qalýda ózderin qurban etken alashtyń namysty azamattarymen birge, mádenıet pen ónerdiń ozyq oıly qaıratkerlerinaıtýǵa bolady. Qashanda uly istiń basyn tynyshtyqpen, sońynda shattyqpen bitiretin, iriligi mol kisilerdi óz aınalańnan izdeıtiniń de ras. Ardyń isi arzandap bara jatqan myna zamanda, ondaı parasatty jandardyń óz ortańda sırep bara jatqandaı kórineri túkte jasyryn emes.Biraq, bul jaǵynan meniń aıym ońynan týdy dep batyl aıta alamyn.
Men, jazýshy-dramatýrg Roza Muqanovany Muhtar Áýezov atyndaǵy akademıalyq drama teatrynda Bolat Atabaevtyń rejıssýrasymen qoıylǵan «Máńgilik bala beıne» atty shyǵarmasy arqyly tanydym. Taǵdyrdyń tálkegine túsken beıkúná Láıla qyzdyń aýyr hali meni qatty tolqytty. Atalmysh qoıylymdy qansha ret tamashalasam da kózime jas almaı kete almaıtynmyn.Qoıylymdy kórgen saıyn, tabıǵat zardabynan japa shekken talaı balalardyń múshkil taǵdyryn bir keıipkerdiń boıyna sıǵyzyp, sheber shyǵarmany qalaı týdyrdy eken dep ár joly tereń oıda qalatynmyn. Talaı jandardy asa aýyr halde qaldyrǵan sol bir qarǵys atqyr Semeı polıgonynyń qasiret-qaıǵysy edi. Aıaq-qoly ósse de, jas balanyń túr-álpetin saqtap qalǵan jasóspirim qyzdyń aıanyshty júzi sezimtal jazýshynyń jan-dúnıesin qozǵamaýy áste de múmkin emes edi-aý! Atom synaqtarynan qara jamylǵan polıgon qurbandarynyń ómirin ǵana emes, kúlli adamzattyń muń-sherin aýdarystyrar úlken týyndy tek, el-jurtynyń jan aıqaıyn búkil bolmysymen uǵa alatyn zerek qalamgerdiń qolynan keler kúrdeli dúnıe.
Táýelsizdikten keıingi jyldary ulttyq dramatýrgıada ómirdiń ózekti máselelerin kótergen Á.Tarazı, D.Isabekov, S.Balǵabaev, B.Muqaı, T.Ahmetjan, Sh.Murtaza, Q.Ysqaq, I.Saparbaı, T.Ábdik t.b qalamgerler zamandastary tap bolǵan ómir qubylystaryn ártúrli aspektide qarastyrdy.
Kisi jalyqtyratyn jattandy sarynda jazylǵan shyǵarmalarǵa ábden áýes bolyp alǵan rejıserlerimiz «dramatýrgter joq, jazbaıdy» dep, damylsyz dabyl qaǵa bermeı, joǵaryda atalǵan táýir dúnıelerge túısik-tanymmen kóz salsa durys bolar edi.
Áli de qoǵamdyq dertke aınalǵan keleńsiz jaǵdaılardy shamalary jetkenshe qaǵazǵa túsirip jatyr. Sol ardaqty aǵalarynyń qatarynda Roza Muqanova da qoǵamymyzdyń tolǵaqty máselelerine der kezinde ún qosyp, búgingi kúnniń óte zárý taqyryptaryn batyl qozǵaýda. Atap aıtsaq, «Mysyqtar patshalyǵy», «Shatyr astyndaǵy Men», «Mýza», «Sen» atty dramalary adamdardy syn tezine salar bar shyndyǵymen atoılaǵan ýytty pesalar. "Mysyqtar patshalyǵy" men "Shatyr astyndaǵy Men" pesalarynda bılik mańyndaǵy mansapqorlyq, sybaılastyq, kóre almaýshylyq, jádigóılik, eki júzdilik, satqyndyq degen keseldi dertke urynǵan naýqas jandar keıipin sheber beıneleıdi. Qoǵamda adam qandaı is atqarsa da, sońynda onyń ózderine ne ıgilik, ne indet bop qaıtaryn dramatýrg shyǵarmalarynan ańǵarý asa qıyn emes. Osyndaı, ishki qaıshylyqtary ushqyr dramatızmge mol ótkir pesalardyń sahnada saltanat qura almaı júrgenine tańymyz bar. Kisi jalyqtyratyn jattandy sarynda jazylǵan shyǵarmalarǵa ábden áýes bolyp alǵan rejıserlerimiz «dramatýrgter joq, jazbaıdy» dep, damylsyz dabyl qaǵa bermeı, joǵaryda atalǵan táýir dúnıelerge túısik-tanymmen kóz salsa durys bolar edi.
Qazirgi qazaq prozasynda Roza hanymnyń qarymdy qalamynan týǵan “Tutqyn”, «Muń», “Patsha qatyn Ý”, “Muqaǵalı”, “Qubyjyq”, «Kúná» sekildi taǵy da basqa áńgimelerinen tentek bola tura tektilerdi, aqymaq bola tura aqyldylarǵa murnyn shúıire qaraıtyn qyzǵylyqty keıipkerler taǵdyryna selsoq qaraı almaısyz. Kez kelgen jazýshy óz keıipkerin óziniń bıik talǵamynan ótkizip, oǵan ózinshe minez-qulyq, qımyl-áreket berip, ártúli taǵdyr syılap, jan bitiredi. Óziniń menin ózgeden joǵary qoıatyn áńgimelerinde jazýshy adam ómiriniń ózgeshe qyrlaryn fılosofıalyq túıinder arqyly sheshýge tyrysady. Óz qatesin moıyndap, ony joıýǵa bet burmaýy, bilmegendi bile tura, bilýge talpynbaǵany – adamnyń kemshiligi emes, onyń saýatsyzdyǵy, naǵyz nadandyǵy ekenin óz týyndylarynda basa kórsetedi.
«Sulý óner jalqaýlardyń qanjyǵasynda qor bolmaýy tıis, kórkem ádebıet olarǵa jat dúnıe», – dep bekem oı túıgen qalamgerdiń batyl pikirimen kelispeske sharamyz joq. Sebebi, bilikti maman qaı salada jumys jasasa da ózindik qoltańbasyn qaldyrýǵa qarqyndy eńbek eterin kim bolsa da belsene quptaıdy. «Oı túbin qopsytyp, qoparyp, tereńdeı túsý arqyly ómirdiń tabıǵı qalpyn shyǵarmada shynaıy kórsete alǵanyń – maqsatyńa jetkeniń», - deıdi Roza Qajyǵalymqyzy. Kez kelgen óner adamy shyǵarmashylyq jumysta shabyttanýy tıis ekenin aıqyn túsiner jazýshy kúndelikti óz tirshiliginde de únemi shyǵarmashylyq kóńil-kúı ústinde júrerin jıi ańǵarasyz. Roza óz boıyndaǵy bar qabileti men adaldyǵyn ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń qaınar qazynasyna, asyl qoryna arnary kózi ashyq janǵa aıdan anyq.
[caption id="attachment_8368" align="alignright" width="430"]
Kez kelgen jazýshy óz keıipkerin óziniń bıik talǵamynan ótkizip, oǵan ózinshe minez-qulyq, qımyl-áreket berip, ártúli taǵdyr syılap, jan bitiredi.[/caption]
Óner joly – ımandylyq joly. Ónerde óz kásibińe adal bolǵanyń jón. R. Muqanova da osynaý izgi oılaryn júzege asyrý maqsatynda adamdyqta da, mamandyqta da adal bolý izgilikterin boıyna sińirip, kókeıine qondyryp, ómirde de, ónerde de alǵa órleýdi murat tutady. «Ónerdi súımegenniń ónegesi ilgeri baspaıdy» demekshi, Roza rýhanı baılyqty ıgerý jolynda kórkem shyǵarmany damytý qısyndaryn kemeńgerlikpen júzege asyryp keledi. Ózinen keıingi ádebıetke, sonyń ishinde, dramaǵa shyn berilip, shynaıy jumys isteıtin, kásibine adal, alǵyr jastardyń qatary kóbeıe tússe degen izgi tilegi bar. Óıtkeni, drama zańdylyqtarynyń negizin bilmegen adam saýatsyz, ıaǵnı ol nárli de maǵynaly, ádebı turǵyda tereń tulǵa jasaı almaıtynyn jaqsy túsinedi. Sondyqtan, Ulttyq óner ýnıversıtetinde «Kınoteledramatýrgıa» mamandandyǵy boıynsha ózinen dáris tyńdap júrgen tól shákirtterine bilim-tárbıesimen birge, ónegeli óner týyn bıik ustap, shynaıy sheberlik shyńyna órleýlerine bek atsalysyp júr. Baq-dáýlet - eńbekshilge aǵyp, erinshekke tamyp keletinin óziniń ǵıbratty oı-tujyrymdarymen olardyń boılaryna sińirýde. Bolashaq mamandardyń jan-dúnıelerindegi qaısybir tańǵajaıyp tolǵanystaryn óner jolyna baǵyshtaýlaryna sebepker bolyp júrgeni ózinen keıingi jas ustazdar qaýymyna úlken ónege.
«Jaqsylyqqa úlgi kórsetip jetpese, ýaǵyz aıtýmen jetý qıyn» demekshi, «Ónertaný» kafedrasyna qaraıtyn qyzmetkerlerdiń deni jastar bolǵandyqtan, Roza Qajyǵalymqyzy syndy qurmetti ustazdarǵa qarap boı, oı túzeıtinimiz ras. Onyń ańǵarympazdylyǵy, aqylǵa salyp asyqpaýy, sabyrly áreketi, ár nárseniń baıybyna barmaı sheshim aıtpaıtyn baısaldylyǵy ıaǵnı sypaıylyq tárizdi ádep nyshandaryn kórsetetin ulttyq minezi bizderge qashanda úlgi. Aınalasyna kól-kósir kórkemdik quıatyn mundaı minezden sezimtal jastar qashanda ǵıbrat alady. Tipti, myna tirshilikte bolmaı turmaıtyn júıkeńdi qurtýǵa daıar qıyn-qystaý shaqtarda (sabaq barysynda) ujym arasynda syr bermes sabyrlylyǵy, ustamdylyǵy ózge áriptesterine de oı salar ǵajap qubylys dersiz. Adamǵa ádette tez juǵatyn ishtarlyq, menmendik, tákapparlyq, kórealmaýshylyq minezderden alys júrýimizdi, kisige abyroı ápermeıtin sol jaısyz daǵdylarmen únemi kúresip otyrýymyzdy esimizge salyp júredi.Sondyqtan da, maǵynaly isten góri, usaq-túıek tirlikterge suranyp turar mynadaı sýsymaly zamanda ustaz Rozanyń adamı qasıetterin saqtap qalýdaǵy belsendiligi onyń kisilik beınesin kemeldendire túskendeı.
«Solar kún, aı, jyldardyń ótkenine qýanady, biraq ózderiniń «ajal qushaǵyna» jaqyndaı túskenine tıtteı de mán bermeıdi, súıtip, qolynan kele tura bir janǵa paıdasyn tıgizbeı, ataq, mánsap, aqsha dep júrip, qalaı kóz jumǵandaryn da ańǵarmaı qalady-aý», - dep, árjoly tereń kúrsinip qoıady qarymdy qalamger.
Qazaqtyń dalasyndaı shegi men sheti joq ulanǵaıyr óner áleminde bir óziniń ǵana ataq-dańqy dúrkirep turǵanyn qalaıtyn, ózgeni moıyndaǵysy kelmeıtin ózimshil de tákappar pendelerdiń ár jerde qylań berer jymysqy áreketterine baıaǵydan-aq tiksine qaraıtyn jazýshynyń qazir bári ashyq, kisiniń aýyzy bara bermeıtin sumdyq isterdiń týra óziniń kóz aldynda qasaqana ótip jatqanyna jany jasyǵandaı bolady. Ar-uıattaryna daq túsirip júrgen arsyzdardyń etek jaıa bastaǵan aram tamyryn búgin baltamen shappasa, erteń «ar», «uıat» degen jaqsy qasıetterdiń túbirimen joǵalmasyna kim kepil degen kúdikti oılarynyń baryn da jasyrmaıdy. «Solar kún, aı, jyldardyń ótkenine qýanady, biraq ózderiniń «ajal qushaǵyna» jaqyndaı túskenine tıtteı de mán bermeıdi, súıtip, qolynan kele tura bir janǵa paıdasyn tıgizbeı, ataq, mánsap, aqsha dep júrip, qalaı kóz jumǵandaryn da ańǵarmaı qalady-aý», - dep, árjoly tereń kúrsinip qoıady qarymdy qalamger.
Árıne, jazýshylarda et pen súıekten jaratylǵan jandar. Olardyń da ǵumyrynda órleý, qulazý, quldyraý bolady. Óıtkeni bul - ómir. Jazýshy Roza da sol qıly zamannyń qıyndyqtaryna shydas berip, syn tezimen ár istiń oń sheshimin taýyp júrgendikten de búgingi tulǵalyq dárejege jetip otyr. Bárimiz aqyldy bolmasaq ta, aqymaqtan bezetindeı túısigimiz bolsyn dep, ar-uıatynyń tazalyǵyn saqtap, adal ǵumyr keshýdi maqsat tutý jolynda. Maıda tirlikterdiń mańaıyna da jýymaıtyn Roza Qajyǵalymqyzy sonysymen de bizderge baǵaly.
Aızat QADYRALIEVA
Teatrtanýshy
