Bıyl óńirdiń ekonomıkalyq damýynda ilgerileý bar. Naqtylap aıtsaq, Qyzylorda oblysynyń búdjeti 211,7 mlrd. teńgeni qurap, 26,5 mlrd. teńgege ulǵaıdy. «Jumyspen qamtý – 2020» baǵdarlamasy boıynsha óńirdegi jumyssyzdyq kórsetkishi 5 paıyzǵa deıin azaıǵan. Al 9 aıda salyq túsimderi 15 paıyzǵa artqan.
Óńir áleýmettik salaǵa qarjy bólýde de kósh bastap tur. Máselen, bıyl 122 mlrd. teńge qarjy qaralǵan. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 20 paıyzǵa artyq.
Memleket basshysynyń Údemeli ındýstrıaldy – ınovasıalyq damý jónindegi tapsyrmasyn oryndaýda aımaqta aýqymdy jumystar atqarylýda. Budan syrt, óńir óndiristi ártaraptandyrý isi júrgizilip jatyr.
[caption id="attachment_8378" align="alignleft" width="441"]
Óńir aýylsharýashylyǵy ónimderin óndirýshilerge barynda qoldaý kórsetip otyr. Sonyń nátıjesinde sońǵy eki jyl qatarynan kúrishten mol ónim alyndy.[/caption]
Atap aıtsaq, qarasha aıynda aımaqta shyny zaýytynyń qurylysy bastalady. Búginde bizdiń el kúndelikti turmysqa qajetti shyny buıymdardy Qytaı, Reseı, Qyrǵyzstan jáne Túrkıadan satyp alady. Joba júzege asqan jaǵdaıda jylyna 200 myń tonna shyny shyǵarylmaq. Zaýyt ishki qajettiliktiń 70 paıyzyn ótep, qalǵan 30 paıyz ónimdi Ortalyq Azıaǵa eksporttamaq.
Sońǵy jyldary óńirde shaǵyn, biraq joǵary tehnıkalyq kásiporyndar kóptep ashylyp jatyr. Onyń ishinde, kólik dóńgelekterin qaıta óńdep, rezeńke untaǵyn jáne jerasty sýarý tútikterin jasaıtyn, Qazaqstanda birden-bir ınnnovasıalyq ónim – rezeńke tósenish buıymdaryn ázirlep shyǵaratyn «SmartRubber» (Smart Rabber) kásiporny jumys jasaýda.
Jaqynda Shıeli aýdanynda qıyrshyq tas zaýyty iske qosylsa, as jáne tehnıkalyq tuz óndiretin «Aral tuz» AQ óndirisin jańǵyrtý jobalary aıaqtaldy. Sonymen qatar ák óndiretin zaýyt alǵashqy synamalyq ónimderin shyǵardy. Al aldaǵy aıda óńirde taǵy eki jobanyń qurylysy aıaqtalady. Olar: mıa tamyryn óńdeý zaýyty men qurama jem zaýyty.
Buǵan qosa, jyl sońyna deıin 2,3 mlrd.teńge quraıtyn 7 ınvestısıalyq jobany júzege asyrý josparlanýda.
Bıylǵy jyldyń 9 aıynda oblysta 94 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilgen. Bul ótken jyldyń osy merzimimen salystyrǵanda 25 paıyzǵa artyq.
Óńir aýylsharýashylyǵy ónimderin óndirýshilerge barynda qoldaý kórsetip otyr. Sonyń nátıjesinde sońǵy eki jyl qatarynan kúrishten mol ónim alyndy. Bul eń aldymen erte kóktemnen qara kúzge deıin tynymsyz ter tógetin dıhandar eńbeginiń nátıjesi. Al, sol sharýalar Qazaqstanda óndiriletin kúrishtiń 90 paıyzyn qambaǵa quıyp otyr. Iaǵnı, barlyǵy 78939 gektar kúrish alqabynan astyq jınalyp, ortasha ónim gektaryna 50,1 sentnerdi qurady. Bul el táýelsizdik kezeńindegi rekordtyq kórsetkish.
[caption id="attachment_8374" align="alignright" width="436"]
Aımaqta 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardyń balabaqshamen qamtylýy 90 paıyzǵa jetti.[/caption]
Óńir áleýmettik salaǵa qarjy bólýde de kósh bastap tur. Máselen, bıyl 122 mlrd. teńge qarjy qaralǵan. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 20 paıyzǵa artyq. Osynyń arqasynda, aımaqta 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardyń balabaqshamen qamtylýy 90 paıyzǵa jetti. «Balapan» baǵdarlamasy 2020 jyly emes, keler jyly tolyqtaı oryndalmaq. Ótken jyly aımaqta úsh aýysymda bilim berý máselesi túbegeıli sheshildi. Al 2015 jyly apatty jaǵdaıdaǵy mektepterge kúrdeli jóndeý jumystary júrgiziletin bolady. Aldaǵy úsh jylda oblystyń 70 paıyzy kógildir otynmen qamtylady.
Qazir oblystaǵy jumyssyzdyq deńgeıi respýblıkalyq kórsetkishten kóp tómen.
Bıylǵy jyldyń 9 aıynda oblysta 94 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilgen. Bul ótken jyldyń osy merzimimen salystyrǵanda 25 paıyzǵa artyq.
Óńir jurtshylyǵy úshin taǵy bir jaǵymdy jańalyq - kúni keshe ǵana Qyzylorda áýejaıyna «halyqaralyq áýejaı» mártebesi berildi. Endi qyzylordalyqtar Beıjiń, Stambýl, Máskeý, Dýbaı qalalaryna tikeleı ushatyn bolady.
