«Aqbastynyń azaby» degen maqala jariialap, erte kóktemde, jurttan buryn dabyl qaqqan biz edik. Men ol jerde bir aýyldyń ǵana jaǵdaiyn aittym, sol arqyly maldyń jappai qyrylý qaýpin kórsettim. Sol kezde bir adam miz baqpaǵan edi. Endi, mine, másele kúlli Qazaqstan boiynsha kóterilip jatyr.
Osy biz taǵy da qolymyzdy mezgilinen kesh sermep, kesheýil tartyp qalǵan joqpyz ba? Jaz ortasynda qara jerden qyltanaq tappai ashyǵyp, qańqasy ǵana qalǵan malǵa shóp jetkizýmen másele tolyq sheshile me? Biz maman emespiz, dese de bishikeshter osy jaǵyn álde de indetý kerek siiaqty. Áitpese «Mal ashýy – jan ashýy» dep, kóp adam kijinip otyrǵanǵa uqsaidy. Árine, taban et, mańdai termen jiǵan maldan qol úzip qalý kim-kimge ońai emes.
Jut óz nyshanyn, iaǵni kele jatqanyn, tipti tanaý astyna taiap qalǵanyn biyl emes, byltyr bildirdi. Kúzde tamshy tambai qoidy, qumshaýyt óńirlerde jerge toń túsken joq, topyraǵy shyǵyp, qopsyp jatty. Burynǵynyń myńdy aidaǵan myńǵyrǵan bailarynyń qasyndaǵy ataqty juldyzshylar bolsa, qysta maldyń qońy bar kezde tolaiym sattyryp jibergen bolar edi. Óitkeni bai malynyń bir juttyq ekenin babalardyń qaqsap aitýynyń kemi bolǵan emes. Ondai támsildi umytqan búginginiń mal ieleri qimastyqpen kóktemdi kútti. Allanyń buiryǵyna ne shara, naýryzda ylǵal tamyp jarymady. «Sáýir bolmai, táýir bolmaidy» degen úmitti sharýa taǵy aldandy. Ózderin «Biyl kók kesh shyǵaiyn dep tur-aý» dep jubaýratty. Aqyry, mine, aiaǵy jappai qýańshylyqqa ulasty.
Bizdiń qazaq jut dep qystaǵy qalyń jaýǵan sere qar men mezgilsiz jańbyrdyń áserinen bolǵan muzdaqty ataýǵa qalyptasqan. Bul joly ahýal múldem basqasha bolyp shyqty. Tabiǵat-ana tosyn minez tanytty, áýeli sýdan, onyń aqyrynda shópten qysty. Endi kelip, «Úkimet qaida qarap otyr?» degimiz keledi. Keibireýler «Mal súmesiniń raqatyn kórip kelgen sol sharýanyń ózi qaida qarapty?»dep shapshyp jatyr.
Shyntýaityna baqqanda, mal ósirgen jurt tabiǵattyń da tilin túsinýi kerek edi ǵoi. Joq, olai bolmai shyqty. Sóitsek, qanshama jyl áleýláiimge basy ainalǵan halyq ata dástúrden de qol úzip qalypty. Ókinishti!
Allanyń jibergen tabiǵi apatyna endi kim ne istei almaq?! Amal joq, memleket basshysyna júginesiń, basqa júginetin kimiń bar? Eń bolmasa, múmkin, osy joly qazaqtyń malyn saqtap qalýǵa járdemi tier?!
Batys óńirinen, ásirese Mańǵystaýdan bastalǵan jut qazir Aral, Shalqardy kóktei ótip, Qyzylordanyń birshama aýdandaryn sharpyp kele jatyr. Ortadaǵy Aqtóbeniń jaǵdaiy neshik ekeni belgisiz. Óitkeni kóp jerler tolyq aqparatpen bólisip otyrǵan joq. Qazir Túrkistan oblysyndaǵy mal sharýashylyǵymen ainalysatyn baýyrlar tórt túlikti jappai sata bastapty. Mańǵystaý men Qyzylorda maldyń basyn saqtap qalý úmitimen iri qaranyń tólin – qulyn men botany enesinen aiyryp, tegis satyp jatyr. Qýańshylyqtan búginde Jambyl oblysy da quralaqan emes siiaqty.
Shilińgir shildeń bolsa mynaý, dúnieni shyjǵyra bastady. Maldy qaidam, myna kúnniń aptaby adamnyń miyn qainatyp barady. Onyń ústine jer-jerde aty óshkir indetpen alysyp jatyr. Ózi qabyrǵasy qaýsap qalǵan túliktiń qalǵan qanyn masa, sona soryp, dymyn qaldyrmaýǵa ainaldy. Sýy tapshy óńirlerde batpaqqa batyp ólý, qalǵanyn qasqyr jeý derekteri de oryn alyp jatyr. Osynyń bárin qorytyp, saýatty saraptama jasap, máseleni memleket, úkimet deńgeiinde kóterip jatqan BAQ kórmedim. Sonda bul qalai bolǵany?
Mine, Batystan bastalǵan jut búginde Ońtústikke jetti. Osy qarqynmen jylandai jylystap otyryp, onyń Ortalyq pen Soltústikke ótip, olardyń da aiaǵyn bir etiktiń qonyshyna tyqpasyna kim kepil?
Jylda osy kezde shalǵyny belden bolyp, qulpyryp jatatyn Almaty oblysy aýmaǵyndaǵy Shalkóde jailaýynda da biyl tobyqqaǵar birdeńe shyǵypty. Árine, salystyrmaly túrde ol jerdiń ahýaly ázirge álham shúkir. Bir sózben aitqanda, shóp joq, jut jolyndaǵyny jaipap, jyljyp keledi!
...Jaqsy, jazdai qaýsaǵan tórt túliktiń ashtyqtan aman qalǵany buiyrsa qońyr kúzge de iliger. Biyl qyrkúiek jańbyrly bolsa, kún qataiamyn degenshe kúzgi shýaqpen jer kóktep ketýi de múmkin. Tórt túlik sol kezde kógin alyp, bitin bir malyp qalar-aý degen úmit qoi. Ondai da ǵajap bolýy múmkin ǵoi.
Bolmasa, arǵy jaǵynda qylyshyn súiretip qys kelse, ol saryshunaq aiazǵa ulassa. Jazdai qyltanaq qalmaǵan jerge omby qar jaýsa, jaǵdai qalai bolmaq? Aman qalǵan týlaqtyń qalǵanyn sonda qyryp alyp, aq taiaǵymyzdy ustap, biryńǵai saqal sipap qalmaimyz ba? Joǵarydaǵy joldastar, oilanaiyq, bul qazaqtyń malynan basqa jubanyshy az, eldiń endigi úmiti ózderińizde!
Berik Júsipov
