«Jel áýenine qulaq sal».

Harýkı Mýrakamı.

– Qalaı bolsa solaı suraýǵa bola ma?

– Bolady, maǵan báribir.

– Sen endigi ólip qalǵansyń ba?..        

– Men endigi ólgenmin..

– Iá, – dedi Kórtyshqan(Krysa) aqyryn ǵana, – Men endigi ólip qalǵanmyn.("Kórtishqan" trıllogıasynan)

- Siz ózińiz jazyp júrgen janrdy qalaı ataısyz?

- Men ony qaljyńdap «sýsı-nýar» dep ataımyn.

( Dmıtrıı Kavalenın men Harýkı Mýrakamıdiń áńgimesinen)

[caption id="attachment_12605" align="alignleft" width="131"] Reseılik jazýshy, Mýrakamıtanýshy[/caption]

Dmıtrıı KAVALENIN, «Sýsı-nýar» Mýrakamıtaný kitabynan úzindiler

Tanymal, reseılik aqparattyq server, ǵalamtor jelisindegi «A-dan Ia-ǵa deıingi Japonıa»(Iaponıa ot A do Ia) ensıklopedıasynyń «M» bóligin ashyp oqysaq bylaı anyqtama beripti:

Mýrakamı Harýkıdiń ádebıetshi retinde qalyptasýyna basqa ádebıetshi,qazirgi kúni umytylǵan, anasynyń qaıtys bolǵanyn estip, óz ózine qol jumsaǵan amerıkalyq jazýshy Derek Hartfıldtiń(1909-1938) yqpaly bolǵan.

Buǵan ne aıtamyz? Kezekti ádebı arandatý óz degenine jetti. Osydan keıin ensıklopedıanyń mańyzdylyǵyn basty qural sanaıtyn keıbireýlerdiń Vonnegýettiń prozasyna Kılgora Traýttyń úlken yqpaly bolǵandyǵyna nemese Mısımanyń orys tiline aýdarylýyna iz kesýshi Fandorınniń yqpaly bolǵanyna esh tańdanbasymyz anyq.

Ǵalamtordaǵy, qaǵazdardaǵy úzdiksiz izdenisten jáne Vadım Smolenskııden keıin «Jel áýenine qulaq sal»(«Slýshaı pesnú vetra») povestiniń keıipkeri tabynatyn Hartfıldtiń shyǵarmashylyǵy sol «Jel áýenine qulaq sal» atty povestten basqa esh jerde kezdespeıtinine senýime týra keldi.

Jalpy, Mýrakamı úshin pikir aıtýdan aýlaqpyn, biraq sol povesttiń basty keıipkerine amerıkalyq jazýshy Derek Hartfıldtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy qatty áser etkeni anyq. Hartfıldsiz ol keıipker Kórtyshqanmen (Krysa) uzaq áńgimelerge shydaı almaıtyn da edi. Bitpeıtin, tabandy, tipti aqylǵa syıymsyz, keı jerlerde logıkalyq oılardan asyp ketetin, bir bokal syranyń áńgimesi bolsa da.

Sondyqtan da, Mýrakamıdiń tyrnaqaldy povestiniń ereksheligi naqty tepe-teńdilikke quralǵan. Nıgılıs Kórtyshqannyń kez kelgen normalardy, sonymen qatar moraldik normalardy da joqqa shyǵaryp otyrýy, - al keıipkerdiń sol Kórtyshqannyń nıgılızmin joqqa shyǵarýy povesttiń basty tepe-teńdikke qurylǵanyn naqty kórsetedi-mys. Degenmen, eki jaqtyń da osy jaǵdaıǵa baılanysty argýmentteri birdeı mólsherge bólingen. Moıyndaý men joqqa shyǵarý. Ekeýiniń basynda da birdeı jaǵdaı bolǵanymen, oǵan degen kózqaras ekeýinde de naqty dıametrıaldy qarama qaıshy. Ekeýiniń arasyndaǵy sóz talas ár adamnyń beısanalyq deńgeıdegi óz ózimen arpalysýyn kórsetetin sekildi. Jáne ár qaısysymyzda ol ár túrli deńgeıde sheshiledi.

***

[caption id="attachment_12606" align="alignright" width="192"] Harýkıdiń bozbala shaǵy[/caption]

«Jel áýenine qulaq sal» povestiniń basy, asa kózge túse qoımaıtyn, biraq tekserýge óte qyzyq, bir sóılemnen turatyn taraýmen bastalady.

Bul oqıǵa 1970 jyldyń 8 tamyzynda bastalyp, 18 kúnnen keıin aıaqtaldy, ıaǵnı, sol jyldyń 26 tamyzynda.

Sonymen, oqıǵa tolyq on toǵyz kúnniń ishinde bolady dep sendiredi bizdi keıipker-áńgimeshi (eskertemin: avtor emes, keıipker-áńgimeshi).

Al endi sanap kórińiz. On toǵyz kúnniń ishine, qansha sozsańyz da, bul oqıǵany syıǵyzý tipti de múmkin emes.

Endi eske túsireıik. Keıipker, 1970 jyly, ýnıversıtettiń sońǵy kýrsyn támamdap, jazda óziniń qalasynda kóshe kezip, kóp qydyrady. Sol aralyqta «qyzyq adam» Kórtyshqan atty jigitpen jáne bir saýsaǵy joq qyzben tanysady da, kútpegen jerden radıo arqyly «Bıch Boız» ánin radıo arqyly óziniń burynǵy, jartylaı umytylǵan synyptas qyzynan syılyqqa alady.

«Búgin senbi!», - deıdi radıo jelisinen yqylyq atqan dıdjeı. Al endi sanaımyz. Sol dıdjeı povesttiń sońynda taǵy shyǵady. «Taǵy da senbilik kesh!», - deıdi ol. Al osy jerde túsinispeýshilik. Sebebi, 8-i men 26-shy tamyz arasynda tek eki senbi bolýy múmkin (15 men 22, biraq esh 26 emes). Sonymen bul «oqıǵa» qashan bastalyp, qashan bitti? Radıostansıadan keıipkerge fýtbolka «úsh kúnnen» keıin keledi. Kelesi kúni bir saýsaǵy joq qyzdan ol úsh kúıtabaq satyp alady. Ol qyz óz kezeginde onyń nómirin «bir apta» taba almaı júrgenin aıtady. Sonymen bul «oqıǵa» dıdjeıdiń alǵashqy paıda bolýynan úsh kún buryn bastalǵan. Iaǵnı, 5-shi tamyzda emes pe? Naqtyraq aıtsaq, oqıǵa 18 kún emes úsh apta ishinde bolǵan.

Ary qaraı tipti shym-shytyryq. Bir kúıtabaqty Kórtyshqanǵa týǵan kúnine bir aı qalǵan ýaqytta syıǵa tartady. Shyndyǵy, Djeıdiń barynda. «Bir aptadan» keıin bir saýsaǵy joq qyz telefon arqyly habarlasady da, sol barda keıipkermen kezdesedi(nómirin alý úshin Djeıge habaralasady. Al oǵan onyń «bir apta» boıy kelmegenin, aýyryp qaldy ma dep ýaıymdap otyrǵanyn aıtady). Kelesi kúni sol qyz keıipkerdi óz úıine shaqyrady da, «bir aptaǵa» qaladan ketetinin aıtady.

Sol kelesi «apta» boıy Kórtyshqan qulazyp júredi. Sonymen qatar ol keıipkerge bir áıelmen kezdesýin surap, keıin ol oıynan aınyp qalady («Qurbyń qaıda? – Eshqandaı da qurby bolmaıdy. – Qalaı bolmaıdy? – Solaı bolmaıdy.»). Sol ýaqytta Djeı Kórtyshqannyń qulazýyna alańdaıdy. Dál sol aptada Kórtyshqan keıipkermen «Ózgertýge kelmeıtin nárse» týraly ashyq áńgimelesedi. Sodan keıin povestten Kórtyshqan joǵalady.

Bir apta ótkennen keıin bir saýsaǵy joq qyz «oralady». Ol óziniń eshqaıda da barmaǵanyn aıtady. Bir apta ishinde onyń júzinde «úsh jyl jas qosqan» sekildi qartaıýshylyq kórinedi (abort). «Sen qashan Tokıoǵa oralasyń?», -deıdi qyz. «Kelesi aptada» dep jaýap beredi keıipker. Eger ÓTE muqıat sanasańyz bul áńgime 27 tamyz kúni bolady. «Kelesi apta» jeksenbi, 30 tamyzda bastalady( Japonıada apta jeksenbi kúni bastalady, dúısenbiden emes). Biraq keıipker 26 tamyz, sársenbi kúni ketedi ( «Bardyń keregesindegi kúntizbe 26 tamyzdy naqtylap turǵandaı.»). Oqıǵaǵa deıingi ÚSH kúndi jáne odan keıingi TÓRT kúndi qosyńyz. Birden JETİ kún qaıda ketip qaldy?

Bul qandaı bylyq? Álde, qatelik pe? Tipti, bastaýshy, «Gýndzo» ádebı debúti úshin beriletin syılyqtyń ıegeri bola tura ma?

Álde bul jerde basqa da qıturqylyq bar ma?

Eger bul jerde qatelikti joq dep esepteseńiz, eń qyzyq dúnıeler bastalady. Al kettik. «Japon janýarlar áleminiń úlken ensıklopedıasyn» ashamyz. «Tyshqandar men kórtyshqandar» taraýyn tabamyz da, oqımyz:

Tyshqandar(kórtyshqandar)- jer astynda ómir súretin janýarlar. Jáne kóne Indıa men Egıpette ólimniń sımvoly. Eýropa elderinde denesinen ajyratylǵan jandy kórtyshqannyń keıpine enedi dep eseptegen. Al vırýs tasymaldaýshy kórtyshqandardy, týylý kezinde ólgen jáne túsik tastaýdyń saldarynan týylmaı qalǵan sábılerge teligen...

Taǵy sol sıaqty, kóp mólsherde tyshqandar men kórtyshqan keıpinde denesinen ajyraǵan jandardyń (kóbine sábıler) ólimnen keıin de osy ómirde tirshiligin jalǵastyratyny kezdesedi.

Basqasha aıtatyn bolsaq, Kórtyshqan qaıta ómirge kelý men ólimniń sımvoly. Tipti onyń povesttiń basynan beri óli keıipte bolǵanyn ańǵarýǵa bolady. Al negizgi poves – ol keıipkerdiń osy ómirdegi bir qyz (saýsaǵy joq qyz) ben ana ómirlik Kórtyshqan arasynda toqtalǵan bir jazdyń oqıǵasy.

Eger osynyń bárin negizge alatyn bolsaq, ýaqyt aralyǵyndaǵy bylyq óz ornyna keledi de qalady. 12 kúni (osy ómirdiń) keıipker kúıtabaq satatyn dúkenge barady da, saýsaǵy joq qyzdyń bir apta boıy keıipkerdiń ózine esh jamandyq istemegenine senbegenin aıtyp, ony bir apta ótkennen keıin biraq moıyndaıdy. 7 kún boıy ol qyz onyń ómirinde múlde bolmaǵan. 12-si kúni barǵa barady da, ol jerde keıipkerdi eshkim bir apta boıy kórmegenin biledi. Bir apta ol qyz onyń ómirinde múldem ómir súrmegen. Sol apta boıy Kórtyshqan qulazyp júrdi. Biz sol óli aptany syzyp tastaǵan boıda bári óz ornyna keledi. Iaǵnı, negizgi oqıǵa 8-i men 26-y aralyǵynda ótken. Osy apta boıy jáne kelesi trıllogıa barysynda Djeıdiń bary eki ómir arasyndaǵy toneldiń jumysyn atqarady. Jáne dál osy jerde bir saýsaǵy joq qyzǵa keıipkerdiń nómirin onyń dosy(«Boıy uzyn, ózeshe, birtúrli») bergeni de kezdeısoqtyq emes. Kórtyshqan. Molerdi oqyp otyrǵan eles.

Solaı.

***

Men bloknotymdy ashtym da, ony dál ortasynan ekige bóletindeı etip túzý syzyq syzdym. Bir jaǵyna men ózimniń nege jetkenimdi, ekinshi jaqqa neni joǵaltqanymdy, taptaǵanymdy, basqa nárse úshin qurbanǵa shalǵanymdy jazdym. Men uzaq jazdym. Jaza berdim, jaza berdim... Biraq tizim bitetetin emes...

Harýkı Mýrakamı.

 Qalaǵandyqtan ba álde ózge me, biraq avtor osy úrdispenen óz ádebıetine jol ashady. Jáne bizge ony qalaı oqý kerek ekeni jaıly birdi-ekili kiltsózbenen jetkizgisi keletin sıaqty. Qaǵaz betine syzylǵan syzyq – basqa emes eki álem arasyndaǵy shekara sekildi. Osy ómir men ana álem. Áıtkenmen,onyń qaısysy osy ómir, qaısysy basqa álem ekeni, ásirese, keıingi romandarynan anyqtaý ońaı is emes. ( Realdylyq úzdiksiz ırrealdylyqty jutýmen bolady, jáne kerisinshe. Jáne almakezek olar materıa men bizdiń ómirdegi oqıǵalardy aınaldyrýmen bolady). Al sol shekara (syzyq) povestti negizgi eki bólimge naqtylap beredi jáne oqyrmannyń basyndaǵy eki paralel álemge aparatyn eki bólikti ajyratyp alady. Kún men túnge, aq pen qaraǵa, jaryq pen túnek, jańbyr men qar t.s.s. Romandaryn qaıta oqyp shyǵyńyz!

[caption id="attachment_12607" align="alignright" width="158"] Mysyqty unatatyn Mýrakamı[/caption]

Keıipkerge jaqyn, qymbat dúnıelerdiń barlyǵy tolastaıdy. Taýsylady, óledi, ana ómirge kóshedi. Avtor men onyń keıipkeriniń bul povesttegi basty suraǵy, maqsaty: Bunymen qalaı qatynasý kerek? Qalaı ómir súrý kerek? Qalaı uǵynysý, túsinisý kerek?

Eń basty baılanysý quraly retinde, Mýrakamı ortaǵa deldal-medýımdardy qosady. Olar adam, bir qural, zat nemese kóbine óner týyndysy (kitap, mýzyka). Nemese ana ómirmen qarym-qatynas jasap jáne sol jaqtan osy ómirde qalýyna kómek bola alatyn habar alýy úshin belgili bir oryndar.

***

Kórtyshqan sońyna qaraı álde bir qaıǵysy shash etekten (abort?) áıelmen qosh aıtysady. Kórtyshqannyń ózi sol jaǵdaıdan keıin odan ári qaıǵy jutyp, barǵan saıyn sýyp, tipti onyń monology ármen qaraı abstraktyly bolyp, realdy ómirden alystaı bastaıdy. Solaı osy povesttiń paraqtarynan (osy ómirden de) túbegeıli joǵalady.

Al basty keıipker jerlik, ómirlik sezimderdi áli de sezine alý úshin talpynady. Ómirlik saǵynyshtardy, joǵaltýdy, ólim men ómir jaıly óz ishinde kóp talqylaıdy. Basqa keıipkerlerdiń portretteri (Kórtyshqannan basqasy) anyq adamı keıipke ene bastaıdy. Tósekke sal bolyp tańylǵan qyzdyń da jaǵdaıy durystala bastaıdy (ómirge degen úmitin joǵaltpaıdy). Sonymen qatar radıo dıdjeıiniń sózderi: «Men sizderdiń bárińizdi de súıemin!».

Osy lırıkalyq qorytyndyny povesttiń negizi dep sanaımyz ba? Joq, álde povesttiń ataýyna qaıta kelip, onyń qaıdan paıda bolǵanyn esimizge túsireıik pe?

 Avtor:

Men povesttiń ataýyn Trýmen Kapoteden alǵanmyn. Onyń bir áńgimesi osy sózdermen aıaqtalady: « Eshteńeni de oılama, eshteńe de esińe túspesin.Tek jeldiń qalaı án salǵanyn tyńdasań bolǵany.»

Al eger shynyna keletin bolsaq, bul meniń jumysymnyń taqyrybyn roman bitkennen keıin ǵana qoıǵan alǵashqy hám sońǵy kez ǵana. Odan keıin men birinshi romanyma at qoıyp alǵandy basty mindetke aınaldyrdym. Solaı jeńilirek jazylady.»

 ***

«Barlyq baılar – ońbaǵandar!», - deıdi Kórtyshqan úshinshi taraýda, biraq ózi de baı otbasynan bola tura, - Keıde óziń qalamasań da baı ekenińdi moıyndaıtyn kezder bolady. Sol kezderi bárin tastap, qashyp ketkim keledi...»

«Olaı bolatyn bolsa, qashyp ket», - deıdi keıipker, orta deńgeıli otbasynyń ókili.

«Adamdar birdeı bolyp týmaıdy», - dep, Kórtyshqannyń ózi quraǵan áńgimesindegi qyz, Djon F. Kennedıdiń sózin aıtady.

31-taraýda, basty keıipker osyǵan jaýap qaıtarady:

«Negizinde barlyǵy birdeı. Ózinde bar adamdar sony joǵaltyp alam ba dep, joq adamdar sonyń sol kúıi tabylmaı keterinen qorqady. Bári birdeı... Jáne osyny baıqaǵan adamdar kishkene ǵana talpynys jasap, sál myqtyraq bola alsa. Biraq myqtylar áste joq...Tek myqty bolyp kóringisi keletinder ǵana bar.»

Povestte kedeı men baı sózderi 6 jáne 16 ret jazylǵan (óz kezeginshe). Jáne osy birneshe taraýǵa bólinip tastalǵan sózder, Mýrakamıdiń barlyq derlik romandarynda baılyq pen kedeılik arasyndaǵy pikirtalas tolastamaıdy. Al oqyrmandarǵa Mýrakamı osyny tipti de klasstyq bóliný týraly aıtqysy keletindikten emes, Japonıanyń 60 jyldary men 70 jyldardaǵy bóliný men aıyrmashylyqty aıtqysy keletindiktenjazatyn bolar. 60 jyldardaǵy Japonıada «Barlyq baılar – ońbaǵandar!» deıtin bolsa, 70 jyldarda, Hartfıldtiń romany jelisi boıynsha « Eger sizde bári jaqsy bolsa, onyń nesi jaman?» degen lozýngke keletin sekildi.

Japonıa 60 jyldardaǵy shym-shytyryqtan aıyrylyp, úzdiksiz baılyqqa kenele bastady. Esh mánsiz stýdenttik kóterilister men antıáskerı manıfester 60 jyldary kóp beleń aldy. Stýdentterge memkleketti qaıta qurý úshin óz oıyn bildirýge tıym salyndy. Onyń ornyna jastarǵa qarjylyq, materıaldyq jaǵdaı jasalyndy da, kóteriletin adam da, maqsat ta qalmady.

On jyl ótkennen keıin jazylǵan Harýkıdiń famılıalasy, ánshi (keıin jazýshy), «qyshqyl» urpaqtyń ókili, Rúdiń « Jańa mýzykanyń ǵajaıyp áýlıeleri» atty kitabynan úzindi:

«Jel áýenine qulaq sal» povesti áskerı kezeńnen keıingi, tuńǵysh «Eger sizde bári jaqsy bolsa, onyń nesi jaman?» atty, pop-mádenıettiń basty lozýngy jarıalaǵan alǵashqy poves. Osyǵan deıingi Japonıada jazylǵan barlyq derlik ádebıet múldem basqa psıhologıanyń ıdeıasynda boldy: «Barlyq baılar – ońbaǵandar!», mine, osymen de «Jel áýenine qulaq sal» povestiniń tereń maǵynaly ekendigin, Japon tarıhyndaǵy jańa kezeńindegi prınsıpıaldy emosıalardyń ózgerýin baıqaýǵa bolady.

Bir qyzyǵy, dál osy Rú Mýrakamı «úlken qalamdasynyń jolyn jalǵastyrady», sodan keıin 1984 jyldyń ózinde, japon pop-mádenıetiniń tarıhyn qazbalap júrip, «japon pepsı urpaqtarynyń» jan dúnıesin ashatyn taǵy bir málimdeme jasady:

«Southern All stars» birinshi naǵyz japondyq pop-top boldy. Ózderiniń kóshbasshylary muny túsinbese de, olar shynymen de tamasha top bolatyn.

Bugan deıin Japonıada pop-mádenıet múlde boı kórsetpedi. Ony baı Amerıka ýaıymsyz halyq úshin oılap tapty. Jaz, brodveılik múzıkldar, pop-art, rok-n-roll, Gollıvýdtyq fılmder, osynyń bári Lýı Armastrongtan bastap «Juldyzdy soǵysqa» deıingi jáne Endı Ýorhal – men úshin pop-mádenıet.

Al nege osy pop-mádenıet Japonıada sonshama jyldar boıy ómir súre almady?

Kedeıliktiń kesirinen. Kúrishtiń jetispeýshiligi, tipti sońǵy dánine deıin jep tastadyq, ata-analary qyzdaryn bazarǵa jiberdi, bári-bári. Osyndaı jabaıy álemde ómir súrip jatyp, «Love me Tender»men «A Day in the life»-ty tyńdaý úshin múmkindigiń de, kóńil-kúıiń de bolmaıdy.

Tamaǵyń keýip ketti – birden syra ishesiń.

Janyńda qyz jatyr ma – tipti keremet.

Býtıktegi keremet fason – birden satyp aldyń.

Bul qarapaıym úsh emosıa pop-mádenıettiń negizgi úsh qaǵıdasy dersiń. Sebebi, bular adamnyń ómirindegi qaıǵyrý menen «Meniń ómirimniń nendeı maǵynasy bar?» nemese «Men kimmin jáne ne istep júrmin?» sekildi suraqtarǵa qaraǵanda mańyzdyraq ról atqarady.

Osymen de pop-mádenıettiń qazirgi myqtylyǵy kórinedi. Osyndaı taýarlar qashan da suranysqa ıe bolǵan.

Men Harýkı Mýrakamıdiń prozasyn «pop» deýden aýlaqpyn (degenmen bul sıpattama Rúdiń ózine keletin sıaqty, biraq bul basqa kitaptyń taqyryby) Meniń oıymsha, maǵan Mýrakamıdiń óziniń osyǵan baılanysty sózderi jaqynyraq kórinedi:

– Iá, men pop-mádenıetti jaqsy kóremin, - dedi ol bir suhbatynda, - Devıd Lınchtiń «Rollıng Stoýnz», «Dorz» sekildi dúnıeleri men osynyń aınalasyndaǵy pop-mádenıet kóńilime jaǵady. Men elıtarlyqty jek kóremin. Maǵan Stıven Kıngtiń, Reımond Chandlerdiń qorqynyshty fılmderi unaıdy. Biraq men ondaı dúnıe jazǵym kelmeıdi. Men poptyń mazmunyn emes, onyń strýktýrasyn qoldanǵym keledi. Maǵan osyndaı strýktýralardy ózimniń dúnıemmen toltyrǵan unaıdy. Ol - meniń mánerim, meniń stılim. Sondyqtan da meni jazýshylardyń osy eki tıpi de jaqsy kóre bermeıdi. Pop-mádenıettiń jazýshylary da, dástúrli ádebıetshiler de. Sebebi, men olardyń ortasyndamyn ǵoı, meniki tipti jańa baǵyt, jańa dúnıe. Sondyqtan da men qanshama jyl Japonıada óz ortamdy taba almaı júrdim. Al endi bul jaǵdaıdyń túbegeıli ózgerip bara jatqanyn kóremin. Meniń oqyrmandarym meniń kitaptarymdy álikúnge satyp alyp, oqıdy. Jáne olar meniń jaǵymda. Endi men úshin orta bar. Jáne ol ósip barady. Biraq sol ortanyń qanshalyqty keńeıgeninen ,ózime japon jazýshysy retinde sonshalyqty jaýapkershilik artamyn... Mine, sondyqtan da men Japonıaǵa qaıta oraldym.

 Aýdarǵan Abzal SÚLEIMEN.