«Ary-beri júre bermeńiz, sizge jatý kerek!» Qashanǵy jata beresiń. Kúieýine kitap ákep bershi deýdi qoidy. Kúnine toqsan túrli nárse tapsyrady. Shai ishetin shyny, qasyq, kese, pálen degen dárihanadan túgen degen dári, úidegi balanyń jempiri ana sórede, shalbary tartpada, túski ýaqytta ana vitamindi berýdi umytpa, balabaqshanyń aqshasy tólengen kvitantsiiany apaiyna berersiń, kommýnaldyq qyzmet aqysynyń qaǵazy keletin ýaqyt boldy, poshta jáshigin qaraýdy umytpa, kelse, birden baryp tólep tasta, taǵysyn taǵylar. Bylaiǵy ýaqytta kóz aldynda turǵandy qolyna ustatpasań kórmeitin kúieýine mynanyń bárin múltiksiz oryndaý ońaiǵa soqpaidy. «Qurysyn, kitaby qurysyn, ólmespin». Obaly ne kerek kúieýi buǵan aitqyzbastan, telefonyna aqsha saldy. Sodan bir aptaǵa internet paket satyp alyp, áleýmettik jelilerge kiredi. Sóitedi de lezde kóńili qulazyp sala beredi. Shyn-ótirigi aralas qudaidyń kórsetken kúnine shúkirlik etken, kileń baqyttan basy ainalǵan jandar, bir-birimen aitysyp-tartysqan jurt nemese ótirik birin-biri maqtaǵan top, tańǵy, túski, keshki astyń sýretin salyp, áleýmettik jelidegi dostaryn «tamaqqa shaqyrǵan» qonaqjaihalyq. «Fý!» Saittardaǵy «atyp ketti, soiyp ketti», álemdegi teńdesi joq shahar jaily qiial ǵajaiyp «ertegilerdiń» bastapqy sóilemderin bir sholyp shyqty. «Fý!» Myrs etip kúlip jiberdi. «Sonda saǵan ne jaǵady?» Alasuryp janyndaǵy kórshisi keldi.
– Táte, jańǵaq jeisiz be?
– Joq, jemeimin.
– Jeseńiz, myna jerge qoidym.
– Jemeimin dedim ǵoi saǵan!
– A, jaraidy.
«Bul baiǵus ne úshin jaqpai qaldy? Ózińdi jurttan artyq sanaǵandy qoisańshy!». Kórshisine jai ǵana kóz saldy. Jiyrma bestegi jas kelinshek. Dene bitiminiń tolyqtyǵy jastyǵynyń synyn buzyp turǵan joq. Boiy uzyn bolǵasyn ba, tolyqtyǵy qaita jarasatyn siiaqty. Júzi dóńgelek, mańdaiy qysqa, murny jińishkeleý, erni úlkendeý, tyrsyldap tur, iyǵynan tómen túsken shashyn býyp alady. Aiaq-qoly balǵadai. Minezi alańǵasar. Sózi sál túsiniksizdeý, tili kúrmelińkirep shyǵady, bir aitqanyn eki-úsh ret tez-tez qaitalap jiberedi. Birinshi kúni ǵoi, palataǵa kirgeninde bul uiyqtap jatyr eken. Oiatpaiyn dedi de, aiaǵynyń ushymen óz tósegine bettedi.
– Shámetsiz!
Qumyǵyp shyqqan únnen selk ete artqa buryldy.
– Sálemetsiz. Qashan tústińiz?
– Aaa-aldyńǵy kúni.Joq, keshe. Á, iá, aldyńǵy kúni.
«Mynanyń esi durys pa? Qashan túskenin bilmei me?» Óziniń qai bólimge qandai sebeppen túskenin birden esine aldy da, ushqary oiynan tez qaitty. «Narkozdan keiin adam jyndy bop qalady ǵoi».
– Operatsiia jasady ma?
– Iá. Bala ishte shetinep ketipti.
– Qansha apta edi?
– 4 apta.
– Mende de aldynda sondai bolǵan. 8-9 aptada balanyń júregi soqpai qalǵan. Emdelip, bir jarym jyl degende, osyny kóterip em. Taǵy da qan ketip jatyr. Biraq, jańa ÝDZ-da bári jaqsy dedi. Balanyń júregi soǵyp tur, qimyldaityn kórinedi.
– Qansha boldy?
–15-16 apta, tórt ai ǵoi. Bul aida bala túspeidi eken ǵoi, jańa qaraǵan dáriger sóitip aitty.
Palataǵa medbike keldi. «Júrińiz, sizden qan alýym kerek». Em-shara jasaityn kabinetke bardy. Aýrýhananyń ishi ainadai jaltyrap tur. Sońǵy úlgidegi tósek oryndar, meditsinalyq jabdyqtar, bári jańa. «Ishi-syrty jaltyrap tur, dárigerleri de myqty shyǵar». Kirsh etkizip, ineni suǵyp qalǵanda, qoly aýyrsynyp qaldy. Qan alyp bolǵansha, shydai almai, medbikege aiǵailap jiberdi. «Nege sonsha aýyrtyp alasyz? Siz jai ǵana qan alyp otyrsyz ǵoi, ýkol salyp jatqan joqsyz». Medbike júzinen imany tógilgen jas qyz eken: «Keshirińiz, keshirińiz, boldy, mine» dedi de qoidy.
Palataǵa kelse, kórshisi jylap jatyr eken. Eki jyl buryn ishtegi balanyń júregi soqpai, operatsiiamen alǵanda, osylai kez-kelgen ýaqytta sebepsiz jylai beretini esine tústi. Jany ashyp ketti. Bir jaǵy óz jaǵdaiynan da qaýiptenip, úrpiip qaldy. «E, qudaiym, bergenińdi myqtap ber!» «Tórtinshi aida túsik bolmaýy kerek» degen dárigerdiń sózin medet etti. «Sonda da bular neǵyp tek diýfaston bere beredi. Ony úide de iship júrmin ǵoi. Qimyldamaý kerek bolsa, jata berem. Bek onsyz da bar jaǵdaiymdy jasap jatyr ǵoi». Kúieýiniń qamqorlyǵyn oilap, iegi kemseńdep qaldy.
Úshinshi kúni janyndaǵy kelinshekti úiine shyǵardy.
–Táte, erteń meniń qyzymnyń týǵan kúni. Sizdi shaqyram úige. Kelińiz.
Sóitti de zatyn jiyp, úiine kete bardy. Qaida shaqyryp jatyr, mekenjaiyn, telefon nómirin berý oiyna da kelgen joq. Bul bolsa, onyń sońynan kúlgen boiy qala berdi. Kórshisi umytshaq. Amneziia aýrýyna shaldyqqan. Aýrýhanaǵa óziniń qashan kelgenin esine túsire almaǵany sondyqtan. «Táte, enemniń ólgenin múlde bilmeimin, bir jyldan keiin úide jiyn bop jatyr. Ne jiyn ekenin surasam, enemniń jyldyq asyn berip jatyr eken úidegiler». Osyndai áńgimelerin alǵash estigende, munyń záre-quty qalmaǵan. Esi aýǵany sonshalyq, jedel járdem aldap, jyndyhanaǵa ótkizip jibergen shyǵar dep oilady. Sóitti de júgirip baryp, bólimniń atyn oqydy. Ginekologiia degen jazýdy oqyp, kóńili ornyna tústi. Taǵy da kúldi. «Erkemai óte taza adam. Aýrý deimin. Biraq, osy aýrýdan bizdiń aiyrmashylyǵymyz qaisy? Biraq, mundai adammen birge ómir súrý de múmkin emes qoi. Sóilese – basyńdy aýyrtady. Qańǵyrlap, bir sózdi aitsa, úsh ret qaitalaidy. Seniń áńgimege qulqyń bar ma, joq pa, sharýasy joq, qańǵyrlap óziniń sózin aita beredi, sóilemesińe qoimaidy. «A, táte? Sol ǵoi, táte. Táte deimin...» Ashýlanyp urysqanyńa mán bermeidi».
Tórtinshi kúni saýyldap sý ketti. Janushyra Bekke qońyraý shaldy. Bektiń dosy aýrýhananyń Bas dárigerine habarlasty. On bes minýttan keiin Nárkes jatqan palataǵa dárigerler qaptap ketti. Birin-biri tanystyryp qoiady. «Myna kisi Bas dárigerdiń orynbasary». «Myna kisi aýrýhanamyzdyń Bas ginekology». «Myna kisi Bas...» Kileń Bastar tizilip tur. Saý kúninde bedeldi adamnyń bári buǵan dál osylai quraq ushyp tursa, masattanyp qalar ma edi?! Biraq, dál qazir munyń quny kók tiyn da bolmai tur. «Nege tek «diýfaston» ǵana beresizder, nege ýkol, sistema salmaisyzdar?» dep munyń tyqaqtai bergenine bir dáriger: «Vse voprosy k ministrý! Eto ministerstvo otmenilo vsiý protsedýrý» degen. Dedi de artynsha budan sý ketken soń, eki jarym saǵat sistema saldy. Qary talyp, tósegi shylqyldap sý bolǵan Nárkes aǵyl-tegil jylady. Balanyń aman qalatynynan kúder úzdi. Kileń Bastar bir medbikege muny ÝDZ-ǵa aparýyn buiyrdy. «Arbaǵa salyp apar!» «Qudai-aý, kúnde jaiaý júgirip baratyn jerine arbamen aparǵany nesi?» Arbada otyrǵanda, ózinen jaman uialdy. «Apyrmai, Bas dárigerdiń qudiretin-ai! Úsh kúnnen beri bir dári iship jatyr edi. Endi, mine, baratyn jerine arbaǵa salyp aparady. Birinshi kúni-aq qońyraý shaldyrtý kerek eken ǵoi. Bálkim, sol kezde sý ketpes pe edi». Kóńili taǵy buzylyp sala berdi. Kózinen ytqyp ketken jasty medbikege kórsetpei saýsaǵynyń ushymen ilip aldy.
ÝDZ-nyń qaǵazyna Bastar shuqshiia bas qoiysty. Sosyn jedel birinen keiin biri Nárkesti teksere bastady. Bastaryn shaiqady. «Dorogaia Narkes, ty je ý nas grammotnaia, obrazovannaia! Ty poimi nas, ý nas drýgogo vyhoda net. Nam ochen jal, pridetsia prervat beremennost». Ainalasyn qorshaǵan dárigerdiń ortasynda turyp, kelinshek solqyldap uzaq jylady.
Lypyldaǵan jas dárigerler jyly sóilep, báiek bop, túsik jasaýǵa ruqsat beretin qaǵazǵa qol qoidyrtty. Túsik shaqyratyn tabletkasyn jutqyzdy. Shýyldaǵan dárigerler de tarqasty. Janyna jańa bir kelinshek kepti. Aty Jadyra eken. Bul aýrýhanaǵa úshinshi ret túskenin aitty. Jadyra qalalyq bop kórinýge sumdyq qushtar eken. Oryssha sóilep, qasyn kerip, aýzyn shoshaityp, bylq-sylq júrgisi keledi. Biraq, osynshama tyrysýdyń bári bekershilik edi.
– Aý, jinshe. E, jaqsy, qudai-ai. Jaqpaityn birdeńe aitty, men qylt ete qaldym da. Oi, qoiyńyzshy, jinshe. Ýaiymdamańyz.
Kózin ashsa, buǵan deiin qazaqsha sóilei almai otyrǵan Jadyrasy jeńeshesimen telefonda qazaqsha áńgimelesip jatyr eken. Baiaǵy qylymsyp, bylq-sylq etken qimyldan ada. Shiraq otyr.
Túnde ishi aýyra bastady. Údetken saiyn dóńbekshi túsedi. Dóńbekshigen saiyn tósegi shiqyldai beredi. Jadyra oianyp, shoshyp qalmasyn dep dálizge shyqty. Boiyn tiktep júre almaidy. Ishi tómenge tartyp, solqyldatyp áketip barady. Beli ainalyp aýyryp, ol qosyldy. Eńkeigen kúii medbikelerdiń postyna áreń jetti. Dálizde ishin ustap bir áiel otyr.Medbikeler bos palatalarda uiyqtap jatqan bolý kerek. «Uiyqtasyn, tynym tappaidy ǵoi. Áli ekinshi tabletka berý kerek. Bul tolǵaq emes... Mássaǵan. Mynaý tolǵaq bolmasa, shyn tolǵaq qandai bolmaq sonda?» Ishi men beli ainalyp, mazasyn qashyra berdi. Divan bar eken. Soǵan baryp jantaidy. Denesi qalshyldap, tońa bastady. Tolǵaq ekeni anyq. «Iii-mmm». Búksheńdep palatasyna qaita bardy. Kórpesi men jastyǵyn alyp, búksheńdep divanǵa ázer jetti. Tisi tisine timei saqyldai bastaidy. Kók divannyń jailysyn-ai! Jup-jumsaq.Palatadaǵy kerýeti siiaqty biik, qolapaisyz emes. Basyn divannyń jaqtaýyna tirep, yshqynyp, yńyrandy. Kórpesiniń sheti ashylyp qalyp edi, óne boiyn sýyq alyp ketti. «Iii-mmm». «Qudaiym-ai, myna jerge týyp qoiar ma ekenmin? Medbikeler qaida eken? Bireý-mireý kelse jaqsy bolar edi». Qabyrǵadaǵy saǵatqa qarady. Tańǵy 4.15 ketipti. Bir medbike kórindi. Shaqyraiyn dese, daýsy shyqpaidy. Qolyn bulǵady. Kórmegensip ketip qaldy. «Iii-mmm». Álgi medbikege ókpelei de almady, ashýlana da almady. Bes minýttan keiin ekinshi medbike shyqty. «Apai...» Daýsy álsiz ǵana shyqty. Qolyn bulǵady.
– Sen neǵyp jatsyń munda?
– Apai, tolǵaq... tolǵatyp jatyrmyn.
– Qaidaǵy tolǵaq? Sen áli ekinshi tabletkany ishken joqsyń ǵoi. Tolǵaqtyń kókesi áli alda. Bar palatańa!
– A-apai, s-sý.
Ábden qansyraǵan soń ba, aýzyna qannyń dámi keldi. Odan qalsa, aýzy kebirsip, keýip barady.
– Qaida krýjkań?
– P-pala-ta-da.
Medbike julynyp ketip qaldy. Sálden soń, munyń ydysymen sý ákep berdi.
– Má.
Qolymen «qoia turyńyzshy» degendi bildirip, divanda taǵy alasura bastady. Bul azaby sumdyq boldy. Denesi qalshyldap, tisi saqyldap, óz táni ózine baǵynbai, selkildep ketti. Týra maǵynasynda janyn qoiarǵa jer tappady.
– Apai, men týdym, týdym.
Júregi órekpip, tiri bala tapqandai qýanyp ketti. Bir jaǵy tolǵaqtyń sap tyiylǵanyna qatty qýandy. Medbike sasqalaqtap, kelinshektiń týǵanyna sene alar emes. Rasymen bosanǵanyna kóz jetkizgen soń, Nárkesti óbektei bastady.
– Júr, munda turma. Mynaǵan jat.
Daryldatyp tósek-arbany súirep ákeldi. Dárigerlerdi shaqyrýǵa ketti. On minýttan soń, manaǵy tolǵaq qaita bastaldy. Balanyń «joldasy» túspei, taǵy azapqa túse bastady. Salqyn dálizde dárigerlerdi kútip, jarty saǵat jatty. Zorǵa jetken jas dáriger munyń qinalyp, arly-berli qozǵalyp jatqanyna zekip tastady. «Qozǵala bermeńiz, balanyń jynysyn kóreiin». Tistengen kúii dybysyn shyǵarmai jatty. «Ul eken». Tórt ret qarap, tórt ret aitty. Boiyn selkildetken aýrýǵa shydai almai barady. Aiǵalaiyn dese qalyń uiqydaǵy naýqastardy oiatyp jiberermin dep qysyldy. Áreń degende jatqan arbasy qozǵaldy-aý. Daryldatyp eki medbike operatsiialyq zalǵa qarai súirei bastady. Bir kezde kórdei sýyq jerge kirgizdi. Operatsiialyq stolǵa aiaq-qolyn bailap tastady. Tolǵaq údetip barady. Aiaq-qoly bailanǵan kúii operatsiialyq stolda bulqyna berdi.
– Qozǵalmai jat-ei.
Qaýmalasyp áńgime soǵyp turǵan eki-úsh medbike buǵan jekirip berdi. Tolǵaq qysyp, jany azaptanbaǵanda, Nárkes jekirgenderdiń sazaiyn berer edi. Biraq, oǵan shamasy keler emes. Janynda bir medbike jas qyz júr eken. «Pojalýista, daite vody. Pit hochý!» Medbike júgirip baryp bir dákeni sýǵa malyp, ernin súrte bastady. Ernin jalaǵan kúii meiirimdi qyzǵa jáýdirei qarady. Rahmetin kózimen bildirdi. «Pojalýista, ia vas proshý, rasslabtes, seichas vse proidet». Meiirimdi qyzdyń jyly sózi janyn eritti me, manadan beri tolǵaq qysqan denesin bosatyp kórip edi, rasynda aýrýy basylǵandai boldy. Dárigerdiń kelgenin tóbesindegi operatsiia shamdarynan kórdi. Dáriger asyǵar emes, sóz saptasynan bireýdi jamandap turǵanyn bildi. Nárkes shydamai ketti.
– Ývajaemaia doktor, vy voobshe sobiraetes segodnia nachinat?
– Anesteziologa jdem.
Yzǵarly daýsy «aýzyńdy jap!» degen-di.
Bir kezde jap-jas anesteziolog qyz keldi de, munyń qolyn julqyp, bilegine ine suqty.
– Ei, julqyma qolymdy!–tistenip turyp kijindi.
– Da chto ty govorish!
– Myna jerden shyǵaiyn, sosyn kóresińdi kóresiń!
Osyny aityp úlgerdi de, talyp tústi.
Kózin asha almai jatyr. Tańqalǵany – bári esinde. Buǵan deiin úsh narkoz alǵan Nárkes esinde birdeńe qalmaq túgili, sol esin jiia almai, eki-úsh kún áýre bolatyn. Basy qatty ainalyp tur. Kózine, murnyna, ernine bireý aiamai tonnalap tsement quiyp tastaǵandai. Jutynyp edi, tamaǵyna da tsement quiǵandai, túkirigi ary júrmei qoidy. Biraq, bári esinde. Buǵan narkoz salǵany, operatsiia jasamaq bolǵany... Tek qai jerde jatqanyn túsine alar emes. Denesi jyp-jyly. Demek, ústinde kórpesi bar. Mana tastai sýyq jerge kirgende, qatty tońǵan edi. Sol bilegi tyzyldatyp barady. «Nemene qolyma birdeńe salǵan ba?» Narkoz salǵany esine tústi. Janyna bireý kelgendei boldy. Bir kózin qinala jartylai zorǵa ashty. Shamasy medbike bolar. Bilegine sistema salǵandai boldy. «Isp» dep qoiady. Sistema salar kezdegi reaktsiiasy ǵoi. Kúlgisi keldi. Kúle almaidy. Janynan bireý ótkendei boldy.
– Meniń qolymda sistema bar ma?
– Iá. Bar.
– Áli bitken joq pa?
– Joq, bitken joq. Ýaiymdama, taýsylsa medbike kelip alady.
– Imm. Rahmet.
– Nárkes, palatańa aparaiyn ba?
Sanitar apanyń jyly daýsyn tanydy. Eki qoltyǵynan eki kisi demegen kúii palataǵa kirgizip, tósegine jatqyzdy. Oiansa, tań atypty. Jadyra da turyp jatyr eken.
– Sizdi tazalap tastady ma ne?
– Iá.
– Má, men eshteńe sezbeppin ǵoi.
– Sen sezbesin dep dálizge shyqtym ǵoi.
– Týý, táte, qinalyp qapsyz ǵoi. Qazir tańǵy asyńyzdy ákep bereiin.
Tańǵy asty ákep, ústelge qoidy.
– Tamaqtanyp alyńyz, táte.
Tamaqqa zaýqy bolmady. Ishi operatsiiadan keiin solqyldap aýyryp tur. Bárinen buryn kúiinishi solqyldaǵan ishin odan ary órtep jiberdi.
– Táte, meni basqa palataǵa aýystyrady eken. Sizdiń janyńyzǵa basqa kisi keledi.
– Jaqsy.
40-tan asqan bir áiel buǵan qarap kúledi.
– Ekeýmiz túnimen dálizdi kúzetip shyqtyq qoi.
– E, siz ekensiz ǵoi. Tolǵatyp júrip, túrińizge zer salmappyn. Sizdi de tazalady ma?
– Joq.
– Túnimen dálizde otyrdyńyz ǵoi. Men syqyldy tolǵatyp júr eken dep qalsam.
– Sýyqtap qalǵam. Ishim qatty aýyrdy.
– Men munda tek aiaǵy aýyr áielder túsedi eken dep júrsem. Ginekologiiany perzenthanamen shatystyryp otyrmyn ǵoi. Júktilikten basqa áielder aýrýy bar ekenin múlde oilamappyn.
– Birinshi júktilik pe?
– Úshinshisi edi ǵoi. Ekeýi osylai sátsiz boldy.
–Balań bar ma, biraq?
– Iá. Qyzym bar.
– Oibai, onda ne arman sendegi? Mende bir bala da joq. Úsh kúieýge shyqtym. Eń bolmasa, osyndai túsip qalsa da, jaqsy ǵoi. Áiteýir balaǵa degen úmitiń bar.
– Shúkir, iá, shúkir. Biraq, adam degen toiymsyz ǵoi. Siz ǵoi bir balam bolsa deisiz. Men balam jalǵyz bolmasa eken deimin. Osyndai kezde ǵana táýbege kelgendei bolasyń.
Budan keiin ekeýi de tomsyraiyp qaldy. Áńgimeni ary qarai jalǵaýǵa eshqaisysynyń qulqy bolmady. Nárkes operatsiiadan qatty sharshap qalǵan bolýy kerek túski asqa da turmady. Uiyqtap ketti. Oiansa kesh bop qalǵan eken. Úshinshi kórshisi buǵan boiaǵan tyrnaǵyn kórsetti.
– Ózińiz boiadyńyz ba? Týra bir salonnan shyqqandai qyp boiapsyz ǵoi. Meniń qolymnan mundai ásemdik kelmeidi.
– Qolym dirildep, sýretin durys sala almai qaldym. Sen uiyqtap jatqanda, ishim pysyp, tyrnaǵymdy ainaldyrdym. Qoi, baryp temeki shegip keleiin.
– Qashannan beri shegesiz?
– Oi, men jastaiymnan qaǵynǵam ǵoi. 6 klasymnan bastap shegetinmin.
– Rasynda jastaiyńyzdan qaǵynypsyz. Áke-shesheńiz qalai baiqamady eken?
– Sheshem aýrý edi. Aiaq-qoly sal bop qalǵan. Ákem basqa qatynǵa ketip qaldy.
Nárkes ne aitaryn bilmei tosylyp qaldy.
– Jeńgemnen úirendim. Dárethanada tyǵylyp shegetin. Sony ańdyp, kenje aǵam ekeýmiz erte bastan temeki shektik. Úlken ápkemiz bar edi marqum. Anamyzdyń ornyna sol ana boldy. Sol baiǵus meniń temeki shegetinimdi bilmei ketti. Eger bilse, tiri qoimaityn edi. Men turmaq, aǵalarymnyń shańyn qaǵyp alatyn.
– Meniń aǵalarym ákemniń aldynda temeki shege almaityn. Kókem biledi ǵoi olaryn. Biraq, dalada temeki shegip turǵan jerinde ákemiz kep qalsa, temekilerin tastai salatyn. Sosyn qasyna baratyn kezde aýyzdaryn shaiatyn. Ákemiz ómirinde temeki shekpegen. Biraq, ishetin. Endi ol kezde ishpegen adam bolmaǵan shyǵar ózi.
Janar syrtqa shyǵyp ketti. 10 minýttan soń, temeki isi burqyrap qaita oraldy.
– Ishinde balasy bar qatyndar da býdaqtatyp jatyr ǵoi, ainalaiyn-aý.
Nárkes jymidy. Janarǵa aǵalarynyń ákesi aldyndaǵy ádebi týraly áńgimesi qatty tigen sekildi.
– Eger ekiqabat bolsam, temeki shekpes edim. Men ul siiaqty óstim. Jaman buzyq bolatynmyn. Júrgen jerim aiǵai-shý edi. Ósken soń, kileń qaǵynyp ketkendermen bir júretinmin. Ústimde fýfaika, aiaǵymda kerzi etik. Pyshaqpen júretinmin qan-josa bop.
Janar óz-ózine súisinip áńgimesin aityp jatyr, aityp jatyr. Bul únsiz. Úndemegen kúii kórshisiniń júzine qadaldy. Janar reńdi kelinshek. Qysqa shashyn saryǵa boiaǵan, onysy aqquba óńine jarasyp-aq tur. Uzyn boily, symbaty áli qalpynda. Qyryqtan asqan áiel bolsa da, syny ketpegen. Aitqan áńgimesine qarap, oń men solyn ajyrata almaityn, 11-12-gi jasóspirimniń shalaǵai sózi dersiń. Túrine qarasań, áiel zatynyń bar dástúrin saqtaityn, boianatyn, sylanatyn, erkektiń yntasy men nazaryn ózine qadalǵandy unatatyn eresek kelinshek. Nárkes kóp adamnyń boiynan osyndai qyzyq kompleksti kóp baiqaidy. Kóp kisiniń sózi, armany, úmiti jasyna laiyq emes. Bálkim, kóbisi bala kezde ata-ananyń nazarynan tys boldy ma eken...
Ekeýi osylai áńgimelesip otyrǵanda,basqa palatadan álpeti eshteńeden qaimyqpaityn, rabaisyz jalpaq bet, aiǵailap sóilep, daryldap kúletin áiel men búgin munyń janynan basqa palataǵa aýysqan Jadyra keldi.
– Kettik pe? – dedi jalpaq bet áiel daraqy kúlkisimen.
Nárkes jalpaq betten kóri óner týraly, adamgershilik týraly keshe maiysyp áńgime aitqan Jadyraǵa ańyrap qarap qapty.
– Janym-aý, saǵan ne joq? Temeki shekpek túgili maǵan deseń neǵyp kóknár tartpaisyń? Balada neń bar seniń?Ne úshin saqtaǵaly júrsiń?
Shamasy narkozdyń ýyty áli qaitpaǵan-aý. Áitpese Nárkes bireýge aqyl aitqandy janymen jek kóretin.
– Oi, dym da qylmaidy. Eki balamdy temeki shegip júrip týdym. Dymy da joq. Aman-esen.
Jalpaq bet kiiligp ketti.
– Aman bolsyn laiym. Biraq, túbinde zardabyn tartpasa boldy da. Qudai betin aýlaq qylsyn.
– Qudai saqtasyn. Temeki shegetinimdi bilgende, doǵdyr: «srazý ne brosaite!» – dedi. Ýa-ha-ha-ha-ha!
Úsheýi jyrqyldaǵan kúii palatadan shyqty. Bul telefonyn shuqylap, ornynan qozǵalmaǵan boiy jata berdi. Ertesine birinen keiin birin úlken tósek-arbamen eki kelinshekti ákeldi. Myna narkoz degenińiz óte qyzyq zat eken ǵoi. Nárkestiń baiqaýynsha, narkozdan árkim óz minezimen oianatyn siiaqty. Ótkende bir áiel búkil aýrýhanany basyna kótere aiǵailap oiandy. «Janerke-eeee-eeeee!» dep shyńǵyrǵan daýystan barlyq palatadaǵylar atyp-atyp shyqty dálizge. Nárkes «baiǵus áieldiń balasy bosanǵanda, shetinep ketken eken ǵoi» dep tula boiy túrshigip ketti. Sóitse, ol úidegi qalǵan balasyn ýaiymdap, operatsiiadan keiin sonyń atyn ataǵan eken. Jańa ǵana ákelgen myna kelinshek kózin asha almai jylai beredi. «Basym... basym ainalyp barady». Nárkes janyna baryp, kelinshektiń mańdaiynan sipady. Sybyrlap: «Basyń qazir qoiady, jylama. Sál shydasań, jazylasyń. Mine, maǵan tańǵy beste jasap edi, qazir seniń aldyńda sóilep turmyn». Qazdańdap búgingi aýysymdaǵy bir medbike keledi eken. «Okolo bolnogo ne stoiat!» Nárkes úndemesten óz palatasyna kirdi. Ekinshi áieldi daryldatyp ákeldi, ony da dálizge qoiyp ketti. Bul bir óte sabyrly jan ǵoi deimin. Tez oiandy. Eshteńe demedi.
Nárkes munda kelgenderdiń bárin oi eleginen ótkizip kórdi. Kóbisi aýrýhananynyń qyzmetkerlerine razy emes. Nárkestiń ózi bulardy atarǵa oǵy bolmai júr. «Úsh kún boiy bir ǵana dárimen balany qalai saqtamaq boldy? Birdeńe deseń, ministrlikke silteidi. Ministrligińdi de kórermiz. Aman-esen shyǵaiyn, isim densaýlyq saqtaý ministrligimen bolsyn!» Kijinem dep taǵy jylap jiberdi. Qarap otyryp ainalasyndaǵy emdelýshilerge jyny ustady. «Emdeýshi de, emdelýshiler de nadandar! Emdeýshi óz isin bilmeidi, bilse de durys atqarmaidy mindetin. Al, aýrýhanaǵa túsýshiler túk bilmese de, áiteýir kógerip aiqai shyǵara beredi. Aiqai shyǵarsam, durys qaraidy degen túsinikteri bar. Biraq, rasynda da aiqai shyǵarǵandardy yqylaspen emdep jatady ǵoi». Óziniń sóite almaitynyna yzasy keldi. Qyzyq. Ádebiń súmelektik retinde qabyldanady. «Meniń «vrachym» dep kisimsinetinderdi mysqyldady. «Ómirinde bir artyq 5 000 teńgege qoly jetip jáne ony ózine qiyp, bir ret dárigerge qaralǵanyn kótere almai, meniń dárigerim dep shyǵa keledi. Sorlylar. Kózin ashqaly otbasylyq dárigermen kele jatqandai. Óziniń dárigeri bar bolsa, munda qai atamnyń basynda júr?» Osylai óziniń júikesine salmaq túsirip otyrǵanyn sezbei, uzaq otyrdy...
10 kún degende Nárkesti aýrýhanadan shyǵardy. Bólim meńgerýshisi buǵan jaqsy dárigerge qaralý kerektigin keńes qyldy.
Iá. Bólim meńgerýshisi durys aitady. Jaqsy dáriger kerek. Bárimizge.
