Nazym Perne. Aýrýhana

Dalanews 02 jelt. 2015 23:42 159

 Úsh kúnnen beri jatyr. «Dúfaston» degen dárini úsh mezgil ishedi. Oǵan toqtaǵan qan joq. Tyıylmaǵan soń, alǵashynda qaıta-qaıta dárigerdiń mazasyn ala bergen. Ýnıversıtetti jańa bitirgen dárigerler suraǵan saýalyna durys jaýap bermeıdi. Ózderi áp-ádemi shetinen. Reń basy tap-tuınaqtaı, taqadaı bop boıanyp alady. Biraq, aýrýyńa baılanysty birdeńe surasań, qabaqtary qatýlanyp, týra ózin masqaralap turǵandaı shytynap shyǵa keledi. Jap-jas dárigerlerdiń ashýlanǵany jaman eken. Bar sulýlyǵynan, súıkiminen áp-sátte aıyrylyp shyǵa keledi.

«Ary-beri júre bermeńiz, sizge jatý kerek!» Qashanǵy jata beresiń. Kúıeýine kitap ákep bershi deýdi qoıdy. Kúnine toqsan túrli nárse tapsyrady. Shaı ishetin shyny, qasyq, kese, pálen degen dárihanadan túgen degen dári, úıdegi balanyń jempiri ana sórede, shalbary tartpada, túski ýaqytta ana vıtamındi berýdi umytpa, balabaqshanyń aqshasy tólengen kvıtansıany apaıyna berersiń, komýnaldyq qyzmet aqysynyń qaǵazy keletin ýaqyt boldy, poshta jáshigin qaraýdy umytpa, kelse, birden baryp tólep tasta, taǵysyn taǵylar. Bylaıǵy ýaqytta kóz aldynda turǵandy qolyna ustatpasań kórmeıtin kúıeýine mynanyń bárin múltiksiz oryndaý ońaıǵa soqpaıdy. «Qurysyn, kitaby qurysyn, ólmespin». Obaly ne kerek kúıeýi buǵan aıtqyzbastan, telefonyna aqsha saldy. Sodan bir aptaǵa ınternet paket satyp alyp, áleýmettik jelilerge kiredi. Sóıtedi de lezde kóńili qulazyp sala beredi. Shyn-ótirigi aralas qudaıdyń kórsetken kúnine shúkirlik etken, kileń baqyttan basy aınalǵan jandar, bir-birimen aıtysyp-tartysqan jurt nemese ótirik birin-biri maqtaǵan top, tańǵy, túski, keshki astyń sýretin salyp, áleýmettik jelidegi dostaryn «tamaqqa shaqyrǵan» qonaqjaıhalyq. «Fý!» Saıttardaǵy «atyp ketti, soıyp ketti», álemdegi teńdesi joq shahar jaıly qıal ǵajaıyp «ertegilerdiń» bastapqy sóılemderin bir sholyp shyqty. «Fý!» Myrs etip kúlip jiberdi. «Sonda saǵan ne jaǵady?» Alasuryp janyndaǵy kórshisi keldi.

– Táte, jańǵaq jeısiz be?

– Joq, jemeımin.

– Jeseńiz, myna jerge qoıdym.

– Jemeımin dedim ǵoı saǵan!

– A, jaraıdy.

«Bul baıǵus ne úshin jaqpaı qaldy? Ózińdi jurttan artyq sanaǵandy qoısańshy!». Kórshisine jaı ǵana kóz saldy. Jıyrma bestegi jas kelinshek. Dene bitiminiń tolyqtyǵy jastyǵynyń synyn buzyp turǵan joq. Boıy uzyn bolǵasyn ba, tolyqtyǵy qaıta jarasatyn sıaqty. Júzi dóńgelek, mańdaıy qysqa, murny jińishkeleý, erni úlkendeý, tyrsyldap tur, ıyǵynan tómen túsken shashyn býyp alady. Aıaq-qoly balǵadaı. Minezi alańǵasar. Sózi sál túsiniksizdeý, tili kúrmelińkirep shyǵady, bir aıtqanyn eki-úsh ret tez-tez qaıtalap jiberedi. Birinshi kúni ǵoı, palataǵa kirgeninde bul uıyqtap jatyr eken. Oıatpaıyn dedi de, aıaǵynyń ushymen óz tósegine bettedi.

– Shámetsiz!

Qumyǵyp shyqqan únnen selk ete artqa buryldy.

– Sálemetsiz. Qashan tústińiz?

– Aaa-aldyńǵy kúni.Joq, keshe. Á, ıá, aldyńǵy kúni.

«Mynanyń esi durys pa? Qashan túskenin bilmeı me?» Óziniń qaı bólimge qandaı sebeppen túskenin birden esine aldy da, ushqary oıynan tez qaıtty. «Narkozdan keıin adam jyndy bop qalady ǵoı».

– Operasıa jasady ma?

– Iá. Bala ishte shetinep ketipti.

– Qansha apta edi?

– 4 apta.

– Mende de aldynda sondaı bolǵan. 8-9 aptada balanyń júregi soqpaı qalǵan. Emdelip, bir jarym jyl degende, osyny kóterip em. Taǵy da qan ketip jatyr. Biraq, jańa ÝDZ-da bári jaqsy dedi. Balanyń júregi soǵyp tur, qımyldaıtyn kórinedi.

– Qansha boldy?

–15-16 apta, tórt aı ǵoı. Bul aıda bala túspeıdi eken ǵoı, jańa qaraǵan dáriger sóıtip aıtty.

Palataǵa medbıke keldi. «Júrińiz, sizden qan alýym kerek». Em-shara jasaıtyn kabınetke bardy. Aýrýhananyń ishi aınadaı jaltyrap tur. Sońǵy úlgidegi tósek oryndar, medısınalyq jabdyqtar, bári jańa. «İshi-syrty jaltyrap tur, dárigerleri de myqty shyǵar». Kirsh etkizip, ıneni suǵyp qalǵanda, qoly aýyrsynyp qaldy. Qan alyp bolǵansha, shydaı almaı, medbıkege aıǵaılap jiberdi. «Nege sonsha aýyrtyp alasyz? Siz jaı ǵana qan alyp otyrsyz ǵoı, ýkol salyp jatqan joqsyz». Medbıke júzinen ımany tógilgen jas qyz eken: «Keshirińiz, keshirińiz, boldy, mine» dedi de qoıdy.

Palataǵa kelse, kórshisi jylap jatyr eken. Eki jyl buryn ishtegi balanyń júregi soqpaı, operasıamen alǵanda, osylaı kez-kelgen ýaqytta sebepsiz jylaı beretini esine tústi. Jany ashyp ketti. Bir jaǵy óz jaǵdaıynan da qaýiptenip, úrpıip qaldy. «E, qudaıym, bergenińdi myqtap ber!» «Tórtinshi aıda túsik bolmaýy kerek» degen dárigerdiń sózin medet etti. «Sonda da bular neǵyp tek dúfaston bere beredi. Ony úıde de iship júrmin ǵoı. Qımyldamaý kerek bolsa, jata berem. Bek onsyz da bar jaǵdaıymdy jasap jatyr ǵoı». Kúıeýiniń qamqorlyǵyn oılap, ıegi kemseńdep qaldy.

Úshinshi kúni janyndaǵy kelinshekti úıine shyǵardy.

–Táte, erteń meniń qyzymnyń týǵan kúni. Sizdi shaqyram úıge. Kelińiz.

Sóıtti de zatyn jıyp, úıine kete bardy. Qaıda shaqyryp jatyr, mekenjaıyn, telefon nómirin berý oıyna da kelgen joq. Bul bolsa, onyń sońynan kúlgen boıy qala berdi. Kórshisi umytshaq. Amnezıa aýrýyna shaldyqqan. Aýrýhanaǵa óziniń qashan kelgenin esine túsire almaǵany sondyqtan. «Táte, enemniń ólgenin múlde bilmeımin, bir jyldan keıin úıde jıyn bop jatyr. Ne jıyn ekenin surasam, enemniń jyldyq asyn berip jatyr eken úıdegiler». Osyndaı áńgimelerin alǵash estigende, munyń záre-quty qalmaǵan. Esi aýǵany sonshalyq, jedel járdem aldap, jyndyhanaǵa ótkizip jibergen shyǵar dep oılady. Sóıtti de júgirip baryp, bólimniń atyn oqydy. Gınekologıa degen jazýdy oqyp, kóńili ornyna tústi. Taǵy da kúldi. «Erkemaı óte taza adam. Aýrý deımin. Biraq, osy aýrýdan bizdiń aıyrmashylyǵymyz qaısy? Biraq, mundaı adammen birge ómir súrý de múmkin emes qoı. Sóılese – basyńdy aýyrtady. Qańǵyrlap, bir sózdi aıtsa, úsh ret qaıtalaıdy. Seniń áńgimege qulqyń bar ma, joq pa, sharýasy joq, qańǵyrlap óziniń sózin aıta beredi, sóılemesińe qoımaıdy. «A, táte? Sol ǵoı, táte. Táte deımin...» Ashýlanyp urysqanyńa mán bermeıdi».

Tórtinshi kúni saýyldap sý ketti. Janushyra Bekke qońyraý shaldy. Bektiń dosy aýrýhananyń Bas dárigerine habarlasty. On bes mınýttan keıin Nárkes jatqan palataǵa dárigerler qaptap ketti. Birin-biri tanystyryp qoıady. «Myna kisi Bas dárigerdiń orynbasary». «Myna kisi aýrýhanamyzdyń Bas gınekology». «Myna kisi Bas...» Kileń Bastar tizilip tur. Saý kúninde bedeldi adamnyń bári buǵan dál osylaı quraq ushyp tursa, masattanyp qalar ma edi?! Biraq, dál qazir munyń quny kók tıyn da bolmaı tur. «Nege tek «dúfaston» ǵana beresizder, nege ýkol, sıstema salmaısyzdar?» dep munyń tyqaqtaı bergenine bir dáriger: «Vse voprosy k mınıstrý! Eto mınısterstvo otmenılo vsú prosedýrý» degen. Dedi de artynsha budan sý ketken soń, eki jarym saǵat sıstema saldy. Qary talyp, tósegi shylqyldap sý bolǵan Nárkes aǵyl-tegil jylady. Balanyń aman qalatynynan kúder úzdi. Kileń Bastar bir medbıkege muny ÝDZ-ǵa aparýyn buıyrdy. «Arbaǵa salyp apar!» «Qudaı-aý, kúnde jaıaý júgirip baratyn jerine arbamen aparǵany nesi?» Arbada otyrǵanda, ózinen jaman uıaldy. «Apyrmaı, Bas dárigerdiń qudiretin-aı! Úsh kúnnen beri bir dári iship jatyr edi. Endi, mine, baratyn jerine arbaǵa salyp aparady. Birinshi kúni-aq qońyraý shaldyrtý kerek eken ǵoı. Bálkim, sol kezde sý ketpes pe edi». Kóńili taǵy buzylyp sala berdi. Kózinen ytqyp ketken jasty medbıkege kórsetpeı saýsaǵynyń ushymen ilip aldy.

ÝDZ-nyń qaǵazyna Bastar shuqshıa bas qoıysty. Sosyn jedel birinen keıin biri Nárkesti teksere bastady. Bastaryn shaıqady. «Dorogaıa Narkes, ty je ý nas gramotnaıa, obrazovannaıa! Ty poımı nas, ý nas drýgogo vyhoda net. Nam ochen jal, prıdetsá prervat beremennost. Aınalasyn qorshaǵan dárigerdiń ortasynda turyp, kelinshek solqyldap uzaq jylady.

Lypyldaǵan jas dárigerler jyly sóılep, báıek bop, túsik jasaýǵa ruqsat beretin qaǵazǵa qol qoıdyrtty. Túsik shaqyratyn tabletkasyn jutqyzdy. Shýyldaǵan dárigerler de tarqasty. Janyna jańa bir kelinshek kepti. Aty Jadyra eken. Bul aýrýhanaǵa úshinshi ret túskenin aıtty. Jadyra qalalyq bop kórinýge sumdyq qushtar eken. Oryssha sóılep, qasyn kerip, aýzyn shoshaıtyp, bylq-sylq júrgisi keledi. Biraq, osynshama tyrysýdyń bári bekershilik edi.

– Aý, jınshe. E, jaqsy, qudaı-aı. Jaqpaıtyn birdeńe aıtty, men qylt ete qaldym da. Oı, qoıyńyzshy, jınshe. Ýaıymdamańyz.

Kózin ashsa, buǵan deıin qazaqsha sóıleı almaı otyrǵan Jadyrasy jeńeshesimen telefonda qazaqsha áńgimelesip jatyr eken. Baıaǵy qylymsyp, bylq-sylq etken qımyldan ada. Shıraq otyr.

Túnde ishi aýyra bastady. Údetken saıyn dóńbekshı túsedi. Dóńbekshigen saıyn tósegi shıqyldaı beredi. Jadyra oıanyp, shoshyp qalmasyn dep dálizge shyqty. Boıyn tiktep júre almaıdy. İshi tómenge tartyp, solqyldatyp áketip barady. Beli aınalyp aýyryp, ol qosyldy. Eńkeıgen kúıi medbıkelerdiń postyna áreń jetti. Dálizde ishin ustap bir áıel otyr.Medbıkeler bos palatalarda uıyqtap jatqan bolý kerek. «Uıyqtasyn, tynym tappaıdy ǵoı. Áli ekinshi tabletka berý kerek. Bul tolǵaq emes... Mássaǵan. Mynaý tolǵaq bolmasa, shyn tolǵaq qandaı bolmaq sonda?» İshi men beli aınalyp, mazasyn qashyra berdi. Dıvan bar eken. Soǵan baryp jantaıdy. Denesi qalshyldap, tońa bastady. Tolǵaq ekeni anyq. «İii-mmm». Búksheńdep palatasyna qaıta bardy. Kórpesi men jastyǵyn alyp, búksheńdep dıvanǵa ázer jetti. Tisi tisine tımeı saqyldaı bastaıdy. Kók dıvannyń jaılysyn-aı! Jup-jumsaq.Palatadaǵy kerýeti sıaqty bıik, qolapaısyz emes. Basyn dıvannyń jaqtaýyna tirep, yshqynyp, yńyrandy. Kórpesiniń sheti ashylyp qalyp edi, óne boıyn sýyq alyp ketti. «İii-mmm». «Qudaıym-aı, myna jerge týyp qoıar ma ekenmin? Medbıkeler qaıda eken? Bireý-mireý kelse jaqsy bolar edi». Qabyrǵadaǵy saǵatqa qarady. Tańǵy 4.15 ketipti. Bir medbıke kórindi. Shaqyraıyn dese, daýsy shyqpaıdy. Qolyn bulǵady. Kórmegensip ketip qaldy. «İii-mmm». Álgi medbıkege ókpeleı de almady, ashýlana da almady. Bes mınýttan keıin ekinshi medbıke shyqty. «Apaı...» Daýsy álsiz ǵana shyqty. Qolyn bulǵady.

– Sen neǵyp jatsyń munda?

– Apaı, tolǵaq... tolǵatyp jatyrmyn.

– Qaıdaǵy tolǵaq? Sen áli ekinshi tabletkany ishken joqsyń ǵoı. Tolǵaqtyń kókesi áli alda. Bar palatańa!

– A-apaı, s-sý.

Ábden qansyraǵan soń ba, aýzyna qannyń dámi keldi. Odan qalsa, aýzy kebirsip, keýip barady.

– Qaıda krýjkań?

– P-pala-ta-da.

Medbıke julynyp ketip qaldy. Sálden soń, munyń ydysymen sý ákep berdi.

– Má.

Qolymen «qoıa turyńyzshy» degendi bildirip, dıvanda taǵy alasura bastady. Bul azaby sumdyq boldy. Denesi qalshyldap, tisi saqyldap, óz táni ózine baǵynbaı, selkildep ketti. Týra maǵynasynda janyn qoıarǵa jer tappady.

medısınaMedbıkeniń ıa uıqysy ashyla bastady, ıa myna qınalystan shoshydy, áıteýir Nárkestiń palatasyna qaraı júgirip ketti. Gıgıenalyq paketti ákeldi de, kelinshekke kómektese bastady. Ornynan turmaq bolǵan Nárkes ashshy tolǵaqqa shydaı almaı, júreleı otyra qaldy. Otyrǵany sol edi, búlk etip bala tústi.

– Apaı, men týdym, týdym.

Júregi órekpip, tiri bala tapqandaı qýanyp ketti. Bir jaǵy tolǵaqtyń sap tyıylǵanyna qatty qýandy. Medbıke sasqalaqtap, kelinshektiń týǵanyna sene alar emes. Rasymen bosanǵanyna kóz jetkizgen soń, Nárkesti óbekteı bastady.

– Júr, munda turma. Mynaǵan jat.

Daryldatyp tósek-arbany súırep ákeldi. Dárigerlerdi shaqyrýǵa ketti. On mınýttan soń, manaǵy tolǵaq qaıta bastaldy. Balanyń «joldasy» túspeı, taǵy azapqa túse bastady. Salqyn dálizde dárigerlerdi kútip, jarty saǵat jatty. Zorǵa jetken jas dáriger munyń qınalyp, arly-berli qozǵalyp jatqanyna zekip tastady. «Qozǵala bermeńiz, balanyń jynysyn kóreıin». Tistengen kúıi dybysyn shyǵarmaı jatty. «Ul eken». Tórt ret qarap, tórt ret aıtty. Boıyn selkildetken aýrýǵa shydaı almaı barady. Aıǵalaıyn dese qalyń uıqydaǵy naýqastardy oıatyp jiberermin dep qysyldy. Áreń degende jatqan arbasy qozǵaldy-aý. Daryldatyp eki medbıke operasıalyq zalǵa qaraı súıreı bastady. Bir kezde kórdeı sýyq jerge kirgizdi. Operasıalyq stolǵa aıaq-qolyn baılap tastady. Tolǵaq údetip barady. Aıaq-qoly baılanǵan kúıi operasıalyq stolda bulqyna berdi.

– Qozǵalmaı jat-eı.

Qaýmalasyp áńgime soǵyp turǵan eki-úsh medbıke buǵan jekirip berdi. Tolǵaq qysyp, jany azaptanbaǵanda, Nárkes jekirgenderdiń sazaıyn berer edi. Biraq, oǵan shamasy keler emes. Janynda bir medbıke jas qyz júr eken. «Pojalýısta, daıte vody. Pıt hochý!» Medbıke júgirip baryp bir dákeni sýǵa malyp, ernin súrte bastady. Ernin jalaǵan kúıi meıirimdi qyzǵa jáýdireı qarady. Rahmetin kózimen bildirdi. «Pojalýısta, ıa vas proshý, rasslabtes, seıchas vse proıdet». Meıirimdi qyzdyń jyly sózi janyn eritti me, manadan beri tolǵaq qysqan denesin bosatyp kórip edi, rasynda aýrýy basylǵandaı boldy. Dárigerdiń kelgenin tóbesindegi operasıa shamdarynan kórdi. Dáriger asyǵar emes, sóz saptasynan bireýdi jamandap turǵanyn bildi. Nárkes shydamaı ketti.

– Ývajaemaıa doktor, vy voobshe sobıraetes segodná nachınat?

– Anestezıologa jdem.

Yzǵarly daýsy «aýzyńdy jap!» degen-di.

Bir kezde jap-jas anestezıolog qyz keldi de, munyń qolyn julqyp, bilegine ıne suqty.

– Eı, julqyma qolymdy!–tistenip turyp kijindi.

– Da chto ty govorısh!

– Myna jerden shyǵaıyn, sosyn kóresińdi kóresiń!

Osyny aıtyp úlgerdi de, talyp tústi.

Kózin asha almaı jatyr. Tańqalǵany – bári esinde. Buǵan deıin úsh narkoz alǵan Nárkes esinde birdeńe qalmaq túgili, sol esin jıa almaı, eki-úsh kún áýre bolatyn. Basy qatty aınalyp tur. Kózine, murnyna, ernine bireý aıamaı tonnalap sement quıyp tastaǵandaı. Jutynyp edi, tamaǵyna da sement quıǵandaı, túkirigi ary júrmeı qoıdy. Biraq, bári esinde. Buǵan narkoz salǵany, operasıa jasamaq bolǵany... Tek qaı jerde jatqanyn túsine alar emes. Denesi jyp-jyly. Demek, ústinde kórpesi bar. Mana tastaı sýyq jerge kirgende, qatty tońǵan edi. Sol bilegi tyzyldatyp barady. «Nemene qolyma birdeńe salǵan ba?» Narkoz salǵany esine tústi. Janyna bireý kelgendeı boldy. Bir kózin qınala jartylaı zorǵa ashty. Shamasy medbıke bolar. Bilegine sıstema salǵandaı boldy. «İsp» dep qoıady. Sıstema salar kezdegi reaksıasy ǵoı. Kúlgisi keldi. Kúle almaıdy. Janynan bireý ótkendeı boldy.

– Meniń qolymda sıstema bar ma?

– Iá. Bar.

– Áli bitken joq pa?

– Joq, bitken joq. Ýaıymdama, taýsylsa medbıke kelip alady.

– İmm. Rahmet.

– Nárkes, palatańa aparaıyn ba?

Sanıtar apanyń jyly daýsyn tanydy. Eki qoltyǵynan eki kisi demegen kúıi palataǵa kirgizip, tósegine jatqyzdy. Oıansa, tań atypty. Jadyra da turyp jatyr eken.

– Sizdi tazalap tastady ma ne?

– Iá.

– Má, men eshteńe sezbeppin ǵoı.

– Sen sezbesin dep dálizge shyqtym ǵoı.

– Týý, táte, qınalyp qapsyz ǵoı. Qazir tańǵy asyńyzdy ákep bereıin.

Tańǵy asty ákep, ústelge qoıdy.

– Tamaqtanyp alyńyz, táte.

Tamaqqa zaýqy bolmady. İshi operasıadan keıin solqyldap aýyryp tur. Bárinen buryn kúıinishi solqyldaǵan ishin odan ary órtep jiberdi.

– Táte, meni basqa palataǵa aýystyrady eken. Sizdiń janyńyzǵa basqa kisi keledi.

– Jaqsy.

40-tan asqan bir áıel buǵan qarap kúledi.

– Ekeýmiz túnimen dálizdi kúzetip shyqtyq qoı.

– E, siz ekensiz ǵoı. Tolǵatyp júrip, túrińizge zer salmappyn. Sizdi de tazalady ma?

– Joq.

– Túnimen dálizde otyrdyńyz ǵoı. Men syqyldy tolǵatyp júr eken dep qalsam.

– Sýyqtap qalǵam. İshim qatty aýyrdy.

– Men munda tek aıaǵy aýyr áıelder túsedi eken dep júrsem. Gınekologıany perzenthanamen shatystyryp otyrmyn ǵoı. Júktilikten basqa áıelder aýrýy bar ekenin múlde oılamappyn.

– Birinshi júktilik pe?

– Úshinshisi edi ǵoı. Ekeýi osylaı sátsiz boldy.

–Balań bar ma, biraq?

– Iá. Qyzym bar.

– Oıbaı, onda ne arman sendegi? Mende bir bala da joq. Úsh kúıeýge shyqtym. Eń bolmasa, osyndaı túsip qalsa da, jaqsy ǵoı. Áıteýir balaǵa degen úmitiń bar.

– Shúkir, ıá, shúkir. Biraq, adam degen toıymsyz ǵoı. Siz ǵoı bir balam bolsa deısiz. Men balam jalǵyz bolmasa eken deımin. Osyndaı kezde ǵana táýbege kelgendeı bolasyń.

Budan keıin ekeýi de tomsyraıyp qaldy. Áńgimeni ary qaraı jalǵaýǵa eshqaısysynyń qulqy bolmady. Nárkes operasıadan qatty sharshap qalǵan bolýy kerek túski asqa da turmady. Uıyqtap ketti. Oıansa kesh bop qalǵan eken. Úshinshi kórshisi buǵan boıaǵan tyrnaǵyn kórsetti.

– Ózińiz boıadyńyz ba? Týra bir salonnan shyqqandaı qyp boıapsyz ǵoı. Meniń qolymnan mundaı ásemdik kelmeıdi.

– Qolym dirildep, sýretin durys sala almaı qaldym. Sen uıyqtap jatqanda, ishim pysyp, tyrnaǵymdy aınaldyrdym. Qoı, baryp temeki shegip keleıin.

– Qashannan beri shegesiz?

– Oı, men jastaıymnan qaǵynǵam ǵoı. 6 klasymnan bastap shegetinmin.

– Rasynda jastaıyńyzdan qaǵynypsyz. Áke-shesheńiz qalaı baıqamady eken?

– Sheshem aýrý edi. Aıaq-qoly sal bop qalǵan. Ákem basqa qatynǵa ketip qaldy.

Nárkes ne aıtaryn bilmeı tosylyp qaldy.

– Jeńgemnen úırendim. Dárethanada tyǵylyp shegetin. Sony ańdyp, kenje aǵam ekeýmiz erte bastan temeki shektik. Úlken ápkemiz bar edi marqum. Anamyzdyń ornyna sol ana boldy. Sol baıǵus meniń temeki shegetinimdi bilmeı ketti. Eger bilse, tiri qoımaıtyn edi. Men turmaq, aǵalarymnyń shańyn qaǵyp alatyn.

– Meniń aǵalarym ákemniń aldynda temeki shege almaıtyn. Kókem biledi ǵoı olaryn. Biraq, dalada temeki shegip turǵan jerinde ákemiz kep qalsa, temekilerin tastaı salatyn. Sosyn qasyna baratyn kezde aýyzdaryn shaıatyn. Ákemiz ómirinde temeki shekpegen. Biraq, ishetin. Endi ol kezde ishpegen adam bolmaǵan shyǵar ózi.

Janar syrtqa shyǵyp ketti. 10 mınýttan soń, temeki ısi burqyrap qaıta oraldy.

– İshinde balasy bar qatyndar da býdaqtatyp jatyr ǵoı, aınalaıyn-aý.

Nárkes jymıdy. Janarǵa aǵalarynyń ákesi aldyndaǵy ádebi týraly áńgimesi qatty tıgen sekildi.

– Eger ekiqabat bolsam, temeki shekpes edim. Men ul sıaqty óstim. Jaman buzyq bolatynmyn. Júrgen jerim aıǵaı-shý edi. Ósken soń, kileń qaǵynyp ketkendermen bir júretinmin. Ústimde fýfaıka, aıaǵymda kerzi etik. Pyshaqpen júretinmin qan-josa bop.

Janar óz-ózine súısinip áńgimesin aıtyp jatyr, aıtyp jatyr. Bul únsiz. Úndemegen kúıi kórshisiniń júzine qadaldy. Janar reńdi kelinshek. Qysqa shashyn saryǵa boıaǵan, onysy aqquba óńine jarasyp-aq tur. Uzyn boıly, symbaty áli qalpynda. Qyryqtan asqan áıel bolsa da, syny ketpegen. Aıtqan áńgimesine qarap, oń men solyn ajyrata almaıtyn, 11-12-gi jasóspirimniń shalaǵaı sózi dersiń. Túrine qarasań, áıel zatynyń bar dástúrin saqtaıtyn, boıanatyn, sylanatyn, erkektiń yntasy men nazaryn ózine qadalǵandy unatatyn eresek kelinshek. Nárkes kóp adamnyń boıynan osyndaı qyzyq kompleksti kóp baıqaıdy. Kóp kisiniń sózi, armany, úmiti jasyna laıyq emes. Bálkim, kóbisi bala kezde ata-ananyń nazarynan tys boldy ma eken...

Ekeýi osylaı áńgimelesip otyrǵanda,basqa palatadan álpeti eshteńeden qaımyqpaıtyn, rabaısyz jalpaq bet, aıǵaılap sóılep, daryldap kúletin áıel men búgin munyń janynan basqa palataǵa aýysqan Jadyra keldi.

– Kettik pe? – dedi jalpaq bet áıel daraqy kúlkisimen.

Nárkes jalpaq betten kóri óner týraly, adamgershilik týraly keshe maıysyp áńgime aıtqan Jadyraǵa ańyrap qarap qapty.

– Janym-aý, saǵan ne joq? Temeki shekpek túgili maǵan deseń neǵyp kóknár tartpaısyń? Balada neń bar seniń?Ne úshin saqtaǵaly júrsiń?

Shamasy narkozdyń ýyty áli qaıtpaǵan-aý. Áıtpese Nárkes bireýge aqyl aıtqandy janymen jek kóretin.

– Oı, dym da qylmaıdy. Eki balamdy temeki shegip júrip týdym. Dymy da joq. Aman-esen.

Jalpaq bet kıiligp ketti.

– Aman bolsyn laıym. Biraq, túbinde zardabyn tartpasa boldy da. Qudaı betin aýlaq qylsyn.

– Qudaı saqtasyn. Temeki shegetinimdi bilgende, doǵdyr: «srazý ne brosaıte!» – dedi. Ýa-ha-ha-ha-ha!

Úsheýi jyrqyldaǵan kúıi palatadan shyqty. Bul telefonyn shuqylap, ornynan qozǵalmaǵan boıy jata berdi. Ertesine birinen keıin birin úlken tósek-arbamen eki kelinshekti ákeldi. Myna narkoz degenińiz óte qyzyq zat eken ǵoı. Nárkestiń baıqaýynsha, narkozdan árkim óz minezimen oıanatyn sıaqty. Ótkende bir áıel búkil aýrýhanany basyna kótere aıǵaılap oıandy. «Janerke-eeee-eeeee!» dep shyńǵyrǵan daýystan barlyq palatadaǵylar atyp-atyp shyqty dálizge. Nárkes «baıǵus áıeldiń balasy bosanǵanda, shetinep ketken eken ǵoı» dep tula boıy túrshigip ketti. Sóıtse, ol úıdegi qalǵan balasyn ýaıymdap, operasıadan keıin sonyń atyn ataǵan eken. Jańa ǵana ákelgen myna kelinshek kózin asha almaı jylaı beredi. «Basym... basym aınalyp barady». Nárkes janyna baryp, kelinshektiń mańdaıynan sıpady. Sybyrlap: «Basyń qazir qoıady, jylama. Sál shydasań, jazylasyń. Mine, maǵan tańǵy beste jasap edi, qazir seniń aldyńda sóılep turmyn». Qazdańdap búgingi aýysymdaǵy bir medbıke keledi eken. «Okolo bolnogo ne stoıat!» Nárkes úndemesten óz palatasyna kirdi. Ekinshi áıeldi daryldatyp ákeldi, ony da dálizge qoıyp ketti. Bul bir óte sabyrly jan ǵoı deımin. Tez oıandy. Eshteńe demedi.

Nárkes munda kelgenderdiń bárin oı eleginen ótkizip kórdi. Kóbisi aýrýhananynyń qyzmetkerlerine razy emes. Nárkestiń ózi bulardy atarǵa oǵy bolmaı júr. «Úsh kún boıy bir ǵana dárimen balany qalaı saqtamaq boldy? Birdeńe deseń, mınıstrlikke silteıdi. Mınıstrligińdi de kórermiz. Aman-esen shyǵaıyn, isim densaýlyq saqtaý mınıstrligimen bolsyn!» Kijinem dep taǵy jylap jiberdi. Qarap otyryp aınalasyndaǵy emdelýshilerge jyny ustady. «Emdeýshi de, emdelýshiler de nadandar! Emdeýshi óz isin bilmeıdi, bilse de durys atqarmaıdy mindetin. Al, aýrýhanaǵa túsýshiler túk bilmese de, áıteýir kógerip aıqaı shyǵara beredi. Aıqaı shyǵarsam, durys qaraıdy degen túsinikteri bar. Biraq, rasynda da aıqaı shyǵarǵandardy yqylaspen emdep jatady ǵoı». Óziniń sóıte almaıtynyna yzasy keldi. Qyzyq. Ádebiń súmelektik retinde qabyldanady. «Meniń «vrachym» dep kisimsinetinderdi mysqyldady. «Ómirinde bir artyq 5 000 teńgege qoly jetip jáne ony ózine qıyp, bir ret dárigerge qaralǵanyn kótere almaı, meniń dárigerim dep shyǵa keledi. Sorlylar. Kózin ashqaly otbasylyq dárigermen kele jatqandaı. Óziniń dárigeri bar bolsa, munda qaı atamnyń basynda júr?» Osylaı óziniń júıkesine salmaq túsirip otyrǵanyn sezbeı, uzaq otyrdy...

10 kún degende Nárkesti aýrýhanadan shyǵardy. Bólim meńgerýshisi buǵan jaqsy dárigerge qaralý kerektigin keńes qyldy.

Iá. Bólim meńgerýshisi durys aıtady. Jaqsy dáriger kerek. Bárimizge.

 

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x