Saýd Arabıasy Koróldiginiń Er-Rıad qalasynda ótken IýNESKO Búkilálemdik mura komıtetiniń keńeıtilgen 45-shi otyrysynda Túrkıanyń astanasy Ankaradaǵy Gordıon arheologıalyq orny «IýNESKO Búkilálemdik muralar tizimine» engizildi. 18 qyrkúıekte Gordıon Túrkıanyń 20-shy mura tizimi retinde tirkeldi.
IýNESKO-nyń Búkilálemdik mura konvensıasy ejelgi Gordıon qalasyn «temir dáýiriniń táýelsiz patshalyǵy Frıgıanyń ejelgi astanasynyń qırandylarynan turatyn kóp qabatty kóne qalashyq» retinde sıpattaıdy. IýNESKO bylaı dep qosty: «Ol jerde júrgizilgen arheologıalyq qazbalar men zertteýler Frıgıa mádenıeti men ekonomıkasyna jaryq túsiretin qurylys ádisterin, keńistikti ornalastyrýdy, qorǵanys qurylymdaryn jáne jerleý tájirıbesin qujattaıtyn kóptegen qaldyqtardy anyqtady».
Gordıon: turaqty qonystanǵan sırek ýchaske
Ankaranyń Polatly aýdanynda ornalasqan ejelgi Gordıon qalasy Anadoly jerinde iz qaldyrǵan órkenıetterdiń baı murasynyń tamasha kýágeri. Erekshe ámbebap qundylyqtarymen Anadoly tarıhyna jaryq túsirgen qala Shyǵys pen Batystyń arasyndaǵy mańyzdy qıylys núktesi boldy.
Gordıon ornyndaǵy qonysta erte qola dáýiriniń (shamamen b.z.b. 2500 j.) osy jerge jaqyn ornalasqan Iassıhóıýk qorǵanynda derekter bar. 4500 jyl boıy kóne qalada jáne onyń aınalasynda úzdiksiz adam ómir súrýi Gordıondy álemdegi eń uzaq úzdiksiz basyp alý tarıhy bar sırek aımaqtardyń qataryna qosady. Bul jerdiń ártúrli órkenıetterge tartylýyn birneshe faktorlarmen baılanystyrýǵa bolady, onyń ishinde onyń búkil Anadolydaǵy mańyzdy saýda joldaryndaǵy strategıalyq ornalasýy, Sangarıos ózeninen (qazirgi Sakarıa) mol sý kózderi jáne eginshilikke jaramdy keń qunarly jerler.
Gordıon tarıhyna sholý
Gordıon bizdiń eramyzǵa deıingi 12 ǵasyrda Hett ımperıasy ydyraǵannan keıin ósken Frıgıanyń saıası jáne mádenı astanasy retinde tanymal. Demek, bul órkenıetti túsiný úshin sheshýshi oryn. Frıgıalyqtar qazirgi Ankara, Afonkarahısar, Eskıshehır jáne Kýtahıa provınsıalaryn qamtıtyn Anatolıanyń keń aýmaǵyna qonystandy. Frıgıa ańǵary – dúnıe júzindegi eshqaısysyna uqsamaıtyn, frıgıa órkenıetiniń izi bar jartas synyqtary men kóne qırandylary bar keń peızaj. Frıgıa iziniń arqasynda kelýshiler endi ózderiniń tarıhı otanyndaǵy frıgıalardyń izimen júre alady.
Frıgıa kezeńiniń monýmentaldy qurylymdary Gordıon landshaftynda eń mańyzdy iz qaldyrdy. Onyń ertedegi Frıgıa sıtadeliniń ǵımarattary men qala bıleýshileriniń qorǵandary áli de bastapqyda oılastyrylǵan áserdi beredi: Frıgıa elıtasynyń keremet kúshi men bedelin kórsetedi. Osy kezeńde bul jer mıfologıadaǵy «altyn janasý» qarǵysqa ushyraǵan Mıdas patshanyń qol astynda boldy. Gordıondaǵy Uly qorǵan nemese Mıdas patshanyń molasy úshinshi úlken qorǵan, al onyń ishindegi qabir álemdegi eń kóne aǵash qurylys bolyp tabylady.
Gordıon sonymen qatar kóptegen ejelgi tarıhshylar aıtqan Gordıan túıini epızodymen tikeleı baılanysty. Bul túıindi Azıany bolashaq jaýlap alýshy ǵana sheshe alady degen ańyz bar. Sondyqtan Gordıonǵa Eskendir Zulqarnaıynnyń kelip, ony semserimen kesip ótpek bolǵany kezdeısoq emes.
Gordıonnyń aınalasyndaǵy jaqsy saqtalǵan bekinister men monýmentaldy ǵımarattar qazirgi frıgıalardyń tarıhyna keremet saıahat jasaýdy usynsa da, bul jerdegi Gordıon murajaıynda qazba jumystarynyń tańǵajaıyp artefaktileri de bar. Ol ár kezeńdi ókildik mysaldarmen usynatyn hronologıalyq kórmeni kórsetedi. Artefaktiler arasynda erte temir dáýirindegi qoldan jasalǵan qysh ydystar, erte frıgıa dáýirindegi temir quraldar, sondaı-aq ejelgi qysh buıymdar men ımporttyq taýarlar bar. Kelýshiler Gordıonnan tabylǵan mórler men monetalardyń mysaldaryn da kóre alady.
Túrkıanyń IýNESKO-nyń dúnıejúzilik muralar tizimindegi muralary
1. Goreme ulttyq saıabaǵy jáne Kapadokıa jartastary
2. Uly meshit jáne Dıvrıgı aýrýhanasy.
3. Ystambul qalasynyń tarıhı aýdandary
4. Hattýsha: Hett astanasy
5. Nemrýt Dag
6. Ierapolıs-Pamýkkale
7. Ksantos-Leton
8. Safranbolý qalasy
9. Troıanyń arheologıalyq orny.
10. Selımıe meshiti jáne onyń áleýmettik kesheni
11. Neolıt dáýirindegi Chatalhóúk.
12. Býrsa jáne Cumalıkızık: Osmanly ımperıasynyń týýy.
13. Pergamon jáne onyń kópqabatty mádenı landshafty
14. Dıarbakyr qorǵany jáne Hevsel baqtarynyń mádenı landshafty.
15. Efes
16. Anı arheologıalyq orny.
17. Afrodızıalar
18. Gobeklı Tepe
19. Arslantepe qorǵany
20. Gordıon
21. Ortaǵasyrlyq Anadolydaǵy aǵash gıpostıldi meshitter.
