Elordada arendalyq úige qujat jinaý bastaldy
Bul baǵdarlamada «Áleýmettik jaǵynan osal», «Jetim balalar», «Kópbalaly otbasylar» sanaty boiynsha kezekte turǵan azamattarǵa arnalǵan. Áleýmettik jaǵynan osal topqa Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men qatysýshylaryna teńestirilgen adamdar; múgedek balalary bar nemese olardy tárbieleýshi otbasylary; keibir sozylmaly aýrýlardyń aýyr túrlerimen aýyratyn adamdar; jasyna qarai zeinet demalysyna shyqqan zeinetkerler; jetim balalar nemese ata-anasynyń qaraýynsyz qalǵan azamattar; tolyq emes otbasylar; 1 jáne 2 toptaǵy múgedekter; oralmandar; ekologiialyq zilzalalar, tabiǵi jáne tehnogendi sipattaǵy tótenshe jaǵdailar saldarynan turǵyn úiinen aiyrylǵan adamdar; memlekettik nemese qoǵamdyq mindetterin, áskeri qyzmetin oryndaý kezinde, ǵarysh keńistigine ushýdy daiyndaý nemese júzege asyrý kezinde, adam ómirin qutqarý kezinde, quqyq tártibin qorǵaý kezinde qaza tapqan (qaitys bolǵan) adamdardyń otbasylary kiredi.
Atalǵan baǵdarlama boiynsha úlestiriletin páter sany – 419. Onyń 84 páteri «Jetim balalar» (10 úsh bólmeli, 61 eki bólmeli, 13 bir bólmeli), 84 páteri «Kópbalaly otbasylar» (10 úsh bólmeli, 61 eki bólmeli, 13 bir bólmeli) jáne 251 páteri «Áleýmettik jaǵynan osal toptar» (32 úsh bólmeli, 182 eki bólmeli, 37 bir bólmeli) sanattary boiynsha úlestiriledi. Turǵyn úidiń jalpy aýdany kelesidei: 1 bólmeli (33,49 kv.m.), 2 bólmeli (48,3-50,5 kv.m.) jáne 3 bólmeli (66,2-68 kv.m.).
Aita keteiik, atalǵan páterler menshikke jekeshelendirýge bolmaidy. Qujattar 28 qazan men 8 qarasha aralyǵynda qabyldanady. Jekeshelendirýge jatpaityn, arendalyq turǵyn úidi alǵysy keletin azamattar kommýnaldyq turǵyn úi qorynan turǵyn úige muqtajdar esebindegi kezekte «Áleýmettik jaǵynan osal toptar», «Jetim balalar», «Kópbalaly otbasylar» sanaty boiynsha turýy kerek. Buǵan qosa, aǵymdaǵy jyldyń 21-25 qazan aralyǵynda «Berekeli baspana» baǵdarlamasy boiynsha satyp alý quqyǵynsyz jaldamaly turǵyn úige qabyldanǵan barlyq ótinimder osy konkýrs úshin qaita qaralatyn bolady.
Iaǵni 14 páterge qujattar tapsyrǵan adamdar osy baǵdarlamaǵa qujattardy qaita tapsyrýdyń qajeti joq, olardyń eki baǵdarlamaǵa ótinishteri birden qarastyrylady. Qujattar Nur-Sultan qalasy, R. Qoshqarbaev dańǵyly 39 (Qoshqarbaev-Jumabaev aýdany, «Barys» TK aialdamasy) meken-jaiy boiynsha Nur-Sultan qalasynyń ákimdiginiń «Turǵyn úi qory» KMM-de qabyldanady. Jumys ýaqyty saǵat 8.30-dan 17.00-ge deiin, úzilis saǵat 13.00-den 14.30-ǵa deiin. Eske sala keteiik, turǵyn úige úmitkerler kelesi qujattardy tapsyrýy kerek: 1) ótinish; 2) ótinish berýshi men onyń otbasy músheleriniń jeke basyn kýálandyratyn qujat; 3) ótinish berýshini jáne onymen turaqty birge turatyn otbasy múshelerin turǵylyqty jeri boiynsha tirkeý týraly mekenjai anyqtamasy; 4) neke qiiý/nekeni buzý, jubaiynyń/zaiybynyń qaitys bolýy, balalardyń týý týraly kýálikteri, ótinish berýshiniń nekede turmaityndyǵy týraly notariat kýálandyrǵan ótinish; 5) ótinish berýshiniń jáne onymen turaqty birge turatyn otbasy músheleriniń Qazaqstan Respýblikasynyń aýmaǵy boiynsha menshik quqyǵyndaǵy úiiniń nemese satyp alýmen jaldamaly turǵyn úiiniń bar nemese joq ekendigi týraly anyqtama; (01.11.2019 deiin) 6) jyljymaityn múlikke tirkelgen quqyqtar jáne onyń tehnikalyq sipattamalary (balshyqtan quiylǵan jáne qańqaly-qamysty turǵyn úidegi, jataqhanadaǵy bólmede úlesi bolǵan kezde) týraly anyqtama, sondai-aq atalǵan jaǵdailarda menshik quqyǵynyń týyndaýyn rastaityn qujattar.
