Bul baǵdarlamada «Áleýmettik jaǵynan osal», «Jetim balalar», «Kópbalaly otbasylar» sanaty boıynsha kezekte turǵan azamattarǵa arnalǵan. Áleýmettik jaǵynan osal topqa Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men qatysýshylaryna teńestirilgen adamdar; múgedek balalary bar nemese olardy tárbıeleýshi otbasylary; keıbir sozylmaly aýrýlardyń aýyr túrlerimen aýyratyn adamdar; jasyna qaraı zeınet demalysyna shyqqan zeınetkerler; jetim balalar nemese ata-anasynyń qaraýynsyz qalǵan azamattar; tolyq emes otbasylar; 1 jáne 2 toptaǵy múgedekter; oralmandar; ekologıalyq zilzalalar, tabıǵı jáne tehnogendi sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılar saldarynan turǵyn úıinen aıyrylǵan adamdar; memlekettik nemese qoǵamdyq mindetterin, áskerı qyzmetin oryndaý kezinde, ǵarysh keńistigine ushýdy daıyndaý nemese júzege asyrý kezinde, adam ómirin qutqarý kezinde, quqyq tártibin qorǵaý kezinde qaza tapqan (qaıtys bolǵan) adamdardyń otbasylary kiredi.
Atalǵan baǵdarlama boıynsha úlestiriletin páter sany – 419. Onyń 84 páteri «Jetim balalar» (10 úsh bólmeli, 61 eki bólmeli, 13 bir bólmeli), 84 páteri «Kópbalaly otbasylar» (10 úsh bólmeli, 61 eki bólmeli, 13 bir bólmeli) jáne 251 páteri «Áleýmettik jaǵynan osal toptar» (32 úsh bólmeli, 182 eki bólmeli, 37 bir bólmeli) sanattary boıynsha úlestiriledi. Turǵyn úıdiń jalpy aýdany kelesideı: 1 bólmeli (33,49 kv.m.), 2 bólmeli (48,3-50,5 kv.m.) jáne 3 bólmeli (66,2-68 kv.m.).
Aıta keteıik, atalǵan páterler menshikke jekeshelendirýge bolmaıdy. Qujattar 28 qazan men 8 qarasha aralyǵynda qabyldanady. Jekeshelendirýge jatpaıtyn, arendalyq turǵyn úıdi alǵysy keletin azamattar komýnaldyq turǵyn úı qorynan turǵyn úıge muqtajdar esebindegi kezekte «Áleýmettik jaǵynan osal toptar», «Jetim balalar», «Kópbalaly otbasylar» sanaty boıynsha turýy kerek. Buǵan qosa, aǵymdaǵy jyldyń 21-25 qazan aralyǵynda «Berekeli baspana» baǵdarlamasy boıynsha satyp alý quqyǵynsyz jaldamaly turǵyn úıge qabyldanǵan barlyq ótinimder osy konkýrs úshin qaıta qaralatyn bolady.
Iaǵnı 14 páterge qujattar tapsyrǵan adamdar osy baǵdarlamaǵa qujattardy qaıta tapsyrýdyń qajeti joq, olardyń eki baǵdarlamaǵa ótinishteri birden qarastyrylady. Qujattar Nur-Sultan qalasy, R. Qoshqarbaev dańǵyly 39 (Qoshqarbaev-Jumabaev aýdany, «Barys» TK aıaldamasy) meken-jaıy boıynsha Nur-Sultan qalasynyń ákimdiginiń «Turǵyn úı qory» KMM-de qabyldanady. Jumys ýaqyty saǵat 8.30-dan 17.00-ge deıin, úzilis saǵat 13.00-den 14.30-ǵa deıin. Eske sala keteıik, turǵyn úıge úmitkerler kelesi qujattardy tapsyrýy kerek: 1) ótinish; 2) ótinish berýshi men onyń otbasy músheleriniń jeke basyn kýálandyratyn qujat; 3) ótinish berýshini jáne onymen turaqty birge turatyn otbasy múshelerin turǵylyqty jeri boıynsha tirkeý týraly mekenjaı anyqtamasy; 4) neke qıý/nekeni buzý, jubaıynyń/zaıybynyń qaıtys bolýy, balalardyń týý týraly kýálikteri, ótinish berýshiniń nekede turmaıtyndyǵy týraly notarıat kýálandyrǵan ótinish; 5) ótinish berýshiniń jáne onymen turaqty birge turatyn otbasy músheleriniń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy boıynsha menshik quqyǵyndaǵy úıiniń nemese satyp alýmen jaldamaly turǵyn úıiniń bar nemese joq ekendigi týraly anyqtama; (01.11.2019 deıin) 6) jyljymaıtyn múlikke tirkelgen quqyqtar jáne onyń tehnıkalyq sıpattamalary (balshyqtan quıylǵan jáne qańqaly-qamysty turǵyn úıdegi, jataqhanadaǵy bólmede úlesi bolǵan kezde) týraly anyqtama, sondaı-aq atalǵan jaǵdaılarda menshik quqyǵynyń týyndaýyn rastaıtyn qujattar.
