Beıimdelýdiń ártúrli formalary bolady. Týǵan jerin qıyp, atajurtyna kelgen aqynnyń bul jerge beıimdelýi ońaı bolǵan joq dep oılaımyn. Máskeýde oqyǵanymen, talantymen ortany moıyndatqanymen, onyń jany, rýhy atamekenge beıimdele alǵan joq. Ol báribir «Jáıir taýyn» ańsaıdy. Tym bolmasa bir ret qaqtyǵysyp qalýdy armandaıdy. Aqyn syrtqy kelbetimen ortamyzda júrgenimen, ishki álemi, qıaly múlde basqa dúnıede. «Men kelsem, keldim týys, baýyrym dep, Alataý, Arqa, Altaı, Saýyrym dep...» jyrlaǵan ǵazaldaryna úńilseńiz, atamekenge degen erekshe qurmetti, iltıpatty kóresiz. Bul – aqynnyń azamattyq pozısıasy ekenin de uǵasyz. Biraq Járken aqyn bul jerdi perzenti sıaqty súımeıdi. Ol «Jáıirdi – anam» deıdi. Ol Jáıirdiń perzenti. Aqynnyń bir ishki muńy da osy. Onyń shyǵarmashylyǵynyń altyn qazyǵy – Jáıir. Bul týǵan jer taqyrybyn aınalyp ótkim-aq kelip edi. Óıtkeni, Temirhan Medetbek Járken Bódeshke arnaǵan maqalasynda bul týraly aıtqan. Basqa da maqalalarda kóp aıtylyp keledi. Qaıtalaǵyń kelmegenimen, aqynnyń shyǵarmashylyǵyndaǵy Jáıir konsepsıasyn aınalyp óte almaısyń. Eriksiz aıaldaısyń. Aqynnyń janyn týra ózi sıaqty sezine almaǵanyńmen, óleńniń janyn túsinesiń. «Týǵan jerge barǵanda» óleńindegi telegeı teńiz mahabbat pen aýyr saǵynyshty, alyp ińkárlikti kórmeý múmkin emes te:
«Qaraǵan, butanyń túbinen,
Uıqysy qanyp túnimen –
Oınap shyqqan qoıandaı,
Orǵyp-orǵyp júgirem.
Orǵyǵan saıyn alqyndym,
Alqynǵan saıyn sharq urdym.
Sońymnan qalmaı júgirgen –
Tasbulaq,
Ózen,
Samaldy,
Boldyrtyp artqa qaldyrdym.
Oıdan qyrǵa orǵydym,
Qyrdan nýǵa orǵydym,
Nýdan sýǵa orǵydym,
Tabanǵa qatty batsa da,
Orǵydym taýdan, tasqa da.
Jelbezek erni túrilgen,
Jelge qarsy júgirgen.
İlespeı qaldy bóken de,
Jyltyldap ushqyn túginen...».
Bul – uzaq óleń. Biraq osy óleńdegi aqyn rýhynan basqa Járkenniń aqyndyq qýatyn baıqaımyz. Bul – erekshe kóp jazatyn adam. Jáne óleńderinde bolsyn, dastandarynda bolsyn folklorlyq sıpat aıqyn bilinedi. Jazyp otyrǵan jyrynyń ishinde ózi, ýaqyty júredi:
«Mańdaıymnan, tabannan mynaý
qatal naryqtyń turǵanymen syzy ótip,
Qaıǵylanyp qan jutyp,
Munarlanyp muńaıman.
Ramazan aıynda Qadyr túnin kúzetip,
aǵyl-tegil shabyt ber dep tiledim,
Sóz marjanyn taýyp ber dep tiledim.
Boz ingendi saýyp ber dep tiledim,
Shaıtanymdy qaǵyp ber dep tiledim.
Aınymaıtyn baqyt ber dep tiledim,
Baıany uzaq ýaqyt ber dep tiledim.
Otanymdy, elimdi, ulan-baıtaq jerimdi,
Din, tilimdi saqtaı gór dep tiledim.
Nesibemdi qaqpaı ber dep tiledim –
qudireti kúshti Qudaıdan».
(«Oralhanǵa oralý» poema-monologynan).
Burynǵy sýyrypsalma aqyndardyń keıpinde kóz aldyńa keletin aqyndy óz qatarlastarymen rýhtas, stıli uqsas dep múlde aıta almaımyz. Bul, búgingi aqyndarǵa qaraǵanda, burynǵy jáne erteńgi aqyndarǵa kóbirek jaqyn sıaqty. Erteńgi deıtin sebebimiz ádebıet aınalyp fólklorǵa keledi. Jańa stılder, tyń mazmundar ejelgi muraǵa qaıta bas suqqanda paıda bolady. Tipti, Batys ádebıetiniń myqty jazýshylarynyń ar jaǵynda «Myń bir túnniń» jatqanyn aıtsaq ta jetkilikti shyǵar. Onyń ústine Járken Bódeshtiń izdeýshileri ylǵı jastar. Arǵy bet, bergi betine qaramaı, kúlli aqyn bolamyn degen jigitter Bódesh- ulyn izdeıdi. Jáı izdemeıdi, aqynnyń qýatty poezıasyna yntyǵyp izdeıdi. Jastar jaqsy kórgen aqyn, bolashaqqa sol jastarmen barady.
Ótken ǵasyrdyń 60–80-jyldary dúrkin-dúrkin gazet betine shyǵyp, qaıta-qaıta kitaptary basylyp jatqan aqyn-jazýshylardyń kóbiniń aty búgin beımálim. Gazetimizdiń seksen jyldyǵy qarsańynda eskirgen tigindilerdi aqtaryp otyryp ta buǵan kóz jetkizgenbiz. Tipti, elý jylǵa da tolmaı umytylyp kete beredi. Al Járken oqylatyn aqyn. Umytylmaıtyn. Árıne, jalpy buqaralyq sıpat alyp, dańqty da bolyp ketpeıtin shyǵar, kim biledi... Biraq aqyn bolamyn deıtinder izdep júrip oqıdy. Jumekendi, Tynymbaıdy izdeıtinderi sekildi.
Sveıgke jazǵan hatynda Gorkıı: «Shyǵarmalaryn jazýshynyń ózinen artyq eshkim túsinbeıdi» dep jazady. Bul sóz, kúlli shyǵarmashylyqpen baılanysy bar adamdarǵa qatysty. Jáne shyndyǵy basym. Járken Bódesh óz shyǵarmashylyǵyna qanshalyqty úńilip kórdi eken? Bir suhbatynda tilshiniń: «...arǵy betten kelgen aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynda mindetti túrde «kósh» júredi. «Men pálen jyly, pálen kóshpen kelip edim» – dep, taǵdyryn shyǵarmashylyǵyna arqaý etip jatady. Baıqaımyn, sizdiń óleńderińizde «kósh» taqyryby kóp emes sıaqty...» degen suraǵyna aqyn: «Kóshti jyrlap, shyǵarmashylyǵyma oralman ekenimdi arqaý etpeımin. Óıtkeni, ata-jurtymdy adaspaı taptym. Men oralman emespin. Ata-jurtymdy ańsap kelgen qazaqpyn. Ata-jurtyn ańsap kelgen kúresker aqynmyn» dep jaýap beripti. Kóshti jyrlaý degenińiz «Kósh. Kósh...» degen sózderdi aıtýdan turmasa kerek. «Baýyrym kóship kelgenmen, aýylym kóship kelmedi» degen eki aýyz sóziniń ózinde aqynnyń ishki qasireti, armany jatyr. Árıne, kúresker aqyn. Ol ómir baqı óz rýhymen kúresip keledi.
Qarapaıym, keı aqyndardikimen salystyrǵanda qarabaıyr, usqynsyzdaý turmys keship júrgen aıaýly aqynnyń óleńderi mazmun, oı, ıdeıa jaǵynan óte baı. Járkenniń poezıasyndaǵy bir erekshelik dep kóne támsilderdi (prıtcha) óleńge aınaldyryp, sodan kórkem týyndy jasaýy. Tipti, ol támsilderdi ózi oıdan qurastyrýy da múmkin. Qalaı bolǵan kúnniń ózinde oqyrmanyn oısyz qaldyrmaıdy. («Oraq pen balǵa», «Kúrek», «Qart pen teńge», «Shyńǵyshannyń qudyǵy», t.b.).
Ne aıtsań da qup kóretin (onysy jas balany jasytyp almaıyn degeni), aıtqanyńnyń bári aldynda durys bolyp shyǵatyn aqynnyń bolmysy da qyzyq. Ol eshqashan bireýmen jaǵa jyrtysyp, aıǵaılasqan adamǵa uqsamaıdy. Keıde aǵanyń inige kishi kórip aýzyna kelgenin aıtyp jatatyn kezi bolady. Keıde ininiń aǵanyń artyq ketken kezin keshire almaı, burtıyp júrgen sáti kezdesedi. Al Járken sondaı áreketterden tysqary júredi. Bireýdi jek kórse, ishi biledi. Bireýdi jaqsy kórse de, qurmeti ishinde.
«Bolǵan emes eshkimmen baq-talasym,
Baýyr tutam qazaqtyń bar balasyn.
Maǵjannan qalǵan qarashańyraq,
O, darıǵa-aı,
Járkennen de qalarsyń!», – degen osy shýmaqta aqynnyń bar shyndyǵy jatqandaı. Kúıbeń tirshilikke qanshalyqty baılansaq ta, kúıki ómirge qanshalyqty aldansaq ta bári ótedi. Sol ótkinshi ómirde qazaqtyń bar balasyn baýyr tutyp, eshkimmen baq talaspaı ótý qandaı qıyn. Múmkin sol baqtalasatyn qasıeti bolmaǵandyqtan qatarynan alys, keıingige jaqyn, qalyń oqyrmanǵa súıkimdi shyǵar.
Qazirgi ýaqytta aqyndardyń ataqty bolýǵa qanshalyqty quqyǵy baryn bilmeımin. Álem elderinde de qazir mynaý aqyn eken, ıa jazýshy eken dep bas sap, qurmet kórsetip jatqan eshkim joq. Sondyqtan aqyndarǵa qurmet kórsetilmedi dep renjýdiń ózi qanshalyqty oryndy dep oılap qalasyń. Biraq baǵalaný jaǵynan óte ádiletti bolýymyz kerek-tin. Ókinishke qaraı, olaı emes. Bizdiń konkýrstar úlkendi-kishisi bolsyn ádilet jolyn ustanbaǵan. Sondyqtan da shyn júırik ozbaıdy. Járkenniń músháıralardyń jeńimpazy dep kóp estimeıtinimiz de sondyqtan bolar.
Aqyn Oralhan Bókeıdi qatty jaqsy kóredi. «Túbi sen men týraly jazasyń, men sen týraly jazamyn» degen jazýshy sózi oryndalmastaı bolǵan. Osy sózdi aıtqan jyly kórkemsóz sheberi baqıǵa attanyp ketti. Bul dúnıede «túbi sen men týraly jazasyń...» degen sóz ǵana qaldy. «...men sen týraly jazamyn» degen náziri estelikke ǵana aınalǵan. Osy sózin jadynda berik ustaǵan aqyn «Oralhanǵa oralý nemese Altaıdyń aýasy» atty poema-monolog jazdy.
Járken Bódesh obektilerine óte adal. Tolyq zerttep, zerdelep baryp, jazý ústeline otyrady. Qanysh Sátbaevqa, Mahambet pen Jaqıaǵa, Johar Dýdaevqa, Oralhanǵa kólemdi shyǵarmalar arnady. Jáne olardyń kórkemdik deńgeıine, aqynnyń estetıkalyq talǵamyna kóp syn aıta da almaı qalasyz. Syn aıtý mindet bolmasa da...
Aqyndar bir qalypta turmaıdy. Bári ósedi, basqa arnaǵa túsedi, túrlenedi ne óshedi. Basynda jarq etip kórinip, artynan ánge sóz jazyp júrip joǵalyp ketkender qanshama. Olar ózderi bar bolǵanymen, olardyń poezıasy, qýaty joǵalǵan. Biraq sony moıyndaǵylary kelmeı, ólermendenip júretinder de bar. Bir qalypta turmaıdy degendi ártúrli rakýrsta qaraǵan jón. Qasymnyń úmitin aqtaǵan Ǵafý sıaqty aqyndar az. Sol az aqyndardyń kóbi bastapqy boıaýlaryn joǵaltady. Ár kitabyn bir-birine uqsatpaımyn dep te adasyp jatatyndar az emes. Bul sózimizben eshkimdi aıyptamaımyz. Bul – ádebıettiń, aqyn-jazýshy bolýdyń qıyndyǵyn kórsetse kerek. Kóp aqyndar basynda tabıǵı jazady. Onyń óleńindegi tegeýrin, olpy-solpy túse qalǵan joldar bári jarasymdy bolyp turady. Óleńindegi sazy, býyn, yrǵaq erekshelikteri de tabıǵılyǵynyń kóleńkesinde qalyp qoıady. Keıin aqyn óse kele, óleńniń tehnıkasyn jaqsy meńgeredi. Óleń jazǵanda uıqastan, yrǵaqtan, sýretteýlerden sańylaý jibermeıdi. Bári ádemi sıaqty kórinip turǵanymen, tabıǵılyǵynan aıyrylǵan óleń, jansyz, kózimizge qýyrshaq qalaı kórinedi sol sekildi áser etip qalady. Ondaı aqyndar bizde tipti kóp. Iaǵnı aqyndyqty ábden meńgerip alǵan. Al Járken baıaǵy tabıǵılyǵynan ajyrap qalmaǵan. Onyń kóp jazatyndyǵy – artyqshylyǵy, ári kemshiligi. Al tabıǵılyǵy basty ereksheligi. Onyń óleńderiniń forma jaǵynan túrleri kóp. Biraq qaı formaǵa salsa da, baıaǵy tabıǵılyǵynan tanbaıdy. Biz kóp aıtatyn bloktyq qorqynysh degen sol. Aqynnyń Qabanbaı batyrdyń tulparyna arnaǵan «Qýbas at» óleńi:
«Tiri bolsań Qabanbaı mingen Qýbas at,
Quıryǵyńnan alar edim-aý tý jasap.
Áldeqashan keter edik toz-toz bop,
Anamyzdan batyr bolyp týmasaq,
Aqyn bolyp týmasaq.
Beý, Qýbas at,
Qýbas at,
Tolarsaǵyńmen týsyrylǵan qumdy asap.
O dúnıeden kisineshi kúmbirlep,
Bu dúnıede qalaıyn men myń jasap.
Beý, Qýbas at,
Qýbas at».
Osyndaı qarapaıym kúrdeli (prostaıa slojnost shýmaqtarymen-aq Járken poezıasy aıbarly. Aqynnyń etnografıalyq jadynyń ózi oǵan úlken taqyryptardy qozǵaıtyn qýatty aqyn bolýǵa múmkindik berip turǵandaı.
«Boz jýsan,
Boz betege,
Bozdaq qyr,
Bozdaqtarǵa baı elmin.
Botasyn ertken boz ingen,
(Aınalaıyn kózińnen),
Ekiqabat áıeldiń qasyna kep bozdap tur.
Qursaqta jatqan ulan ul,
Tosyp jatty qulaǵyn...».
Osyndaı qasiretterdi qysqa shýmaqtarmen ashýǵa bolatyny taǵy dáleldengendeı. Alpysynshy jyldardan keıin prozaǵa poezıanyń talabyn, poezıaǵa prozanyń talabyn qoıý bastalǵan. Onyń basy Jumeken, jalǵasy Járken dersiz...
Járken poezıasynyń dińi - Jáıir, muńy – jalǵyzdyq. Aqynnyń óleńderin oqyp otyrǵanda avtordyń jalǵyz ekenin únemi sezesiz.
«...Joǵaltpasam,
Qaıda?
Káni?
Qaıran ákem, áz anam,
Jaryq dúnıe kórip em ǵoı,
Men solardan jaralyp.
Joǵaltpasam,
Qaıda?
Qyzdar qushaqtasyp gúl keshken.
Joǵaltpasam,
Dostar qaıda?
Jany qurby, birge ósken.
Joǵaltpasam,
Qaıda, qaıda?
Tyrdaı aryq jorǵa taı,
Erteli-kesh eki bala
alma-kezek mingesken...».
Myna ómirde eshkimge artyq senbeıtin, eshkimniń senimine kirýge de tyryspaıtyn, taǵdyrdyń ashshy-tushshysyn bir kisideı kórgen taramys-taramys Járken bolmysy óleńderiniń ar jaǵynda qaraýytyp turady. Beıne bir dalanyń tarpańyndaı, bar qýatyn ishine tartyp, jasyryp turǵan kári tulparǵa uqsaıdy.
«Jalǵyz» poemasy – jalǵyzdyq konsepsıasynyń shyńy. Jalpy, adam janynyń jalqy, shyn máninde ár pendeniń jalǵyz ekenin, eshkimniń qaıtalanbaıtyn jaratylys ekenin aıqyndaı túsedi. Óz zamandastaryna qoıylǵan eskertkish sıaqty. Týǵan dalasynyń ár aımaǵyn, ár tasyn, zamandasynyń árqaısysyn jalǵyz deý arqyly, olardyń Járken úshin asa qymbat ekenin kórsetedi. Ózin jalǵyzdaý arqyly óz bolmysyn tereń tanı túsedi. Jalǵyz adam qashanda oı ústinde bolady. Erkindikke qulash urady. «Jalǵyzdyqty súımegen adam erkindikti de súımeıdi» (Shopengaýer). Múmkin aqyndy aınalasyndaǵylar shyn túsinbegennen jalǵyz.
Jalpy, jalǵyzdyqty kez kelgen shyǵarmashylyq ıesi sezinedi. Biletinderdiń sózine sensek, adam sanasy belgili bir deńgeıge óskende ózin jalǵyz sezine bastaıdy. Sol jalǵyzdyqtan qınalǵanymen, rýhy tynyshtalady. Baıaǵy zamandaǵy ǵulamalardyń elden oqshaýlanyp, bólek ǵumyr keshýleri de sondyqtan bolsa kerek.
Bul poema qazaqy támsilmen bastalady. «Ǵulama taýlardyń turǵyny arqar, quljany kánigi ańshylar kúzde, tek qana kúzde aýlaıdy. ...Qýatty, qońdy shirkinder mergenniń qaq júrekten kózdep atqan tosyn oǵy dóp tıgende bylaıǵy ańdar sıaqty birden qulap túsip, jantásilim etpeıtin kórinedi. ...qorǵasyn oqtyń ýy denesine jaıylǵansha, saǵattap, táýliktep jyljymaı qarysyp tura beredi eken. Muny ańshylar qaýymy «oqqa súıengen jalǵyz arqardaı» degen támsil arqyly eske alady».
Járkenniń de júreginiń saý-tamtyǵy joq. Ómirdegi bolmysyna qarap, eshkimmen barmaq basty, kóz qystyǵa barmaǵan, bireýdiń ala jibin attamaǵan kisi eken dep oılaısyń. Áńgimesin tyńdaǵanda ózin Járken aqyn retinde alyp shyǵatynyna senetin jalǵyz serigi jyry ekenin túsinesiń. Myna qoǵamda seneri de, súıeneri de óleńi. Jalǵyz jyrǵa súıengen shaıyr Járken dep oılaısyń. Oılaısyń da, jalǵyzdyǵynyń shyńy poema bolǵanda, túıini myna óleń eken deısiń:
«Ul ketti Ulytaýdan ular aýlap,
Qyz ketti qyna terip, qyr alaýlap.
Men qaldym qarasha úıdiń irgesinde,
Jylandaı belden soqqan buralańdap.
Oshaqtyń kúlin tókken borpań jerge,
Bozingen túni boıy shyǵady aýnap.
Bozaıǵyr úıirinen adasyp qap,
Bozbıe aıdalada júr alańdap».
P.S.: Jetelep jetkizgen jetpisiń qutty bolsyn, qazaq óleńiniń dárýishi!
Baǵashar Tursynbaıuly