«Jáıirden basqa jaýy joq» jas Jarmuhambettiń óleńin estı sala «bul aqyn bolmasa, murnymdy kesip bereıin» degen sózi jas talapty moıyndaý, talantyn baǵalaý ekenin sol jıynda otyrǵan jas aqyndardyń bári túsingen-di. Muqaǵalı basymen «murnymdy kesip bereıin» dep aıtqan sózi jas talanttyń aqyndyǵyna qoıylǵan kepil sıaqty seziledi. Sodan beri jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt ótipti. Jarmuhambet – Járken boldy. Qazaq ádebıetiniń tabaldyryǵyn jańa attaǵan jastan tartyp, aqsaqal-abyzynyń aýzynda júr. Muqaǵalıdyń kepili aqtaldy ma? Eń basty suraq osy.

Beıimdelýdiń ártúrli formalary bo­lady. Týǵan jerin qıyp, atajurtyna kelgen aqynnyń bul jerge beıimdelýi ońaı bolǵan joq dep oılaımyn. Máskeý­de oqyǵanymen, talantymen ortany moıyndatqanymen, onyń jany, rýhy atamekenge beıimdele alǵan joq. Ol báribir «Jáıir taýyn» ańsaıdy. Tym bol­masa bir ret qaqtyǵysyp qalýdy armandaıdy. Aqyn syrtqy kelbetimen or­tamyzda júrgenimen, ishki álemi, qıa­ly múlde basqa dúnıede. «Men kelsem, kel­dim týys, baýyrym dep, Alataý, Ar­qa, Altaı, Saýyrym dep...» jyrlaǵan ǵa­zaldaryna úńilseńiz, atamekenge degen erek­she qurmetti, iltıpatty kóresiz. Bul – aqynnyń azamattyq pozısıasy eke­nin de uǵasyz. Biraq Járken aqyn bul jerdi perzenti sıaqty súımeıdi. Ol «Jáıirdi – anam» deıdi. Ol Jáıirdiń per­zenti. Aqynnyń bir ishki muńy da osy. Onyń shyǵarmashylyǵynyń al­tyn qazyǵy – Jáıir. Bul týǵan jer taqyrybyn aınalyp ótkim-aq ke­lip edi. Óıtkeni, Temirhan Me­det­bek Járken Bódeshke arnaǵan ma­qa­la­synda bul týraly aıtqan. Basqa da maqalalarda kóp aıtylyp keledi. Qaı­talaǵyń kelmegenimen, aqynnyń shy­ǵarmashylyǵyndaǵy Jáıir konse­p­sıasyn aınalyp óte almaısyń. Erik­siz aıaldaısyń. Aqynnyń janyn tý­ra ózi sıaqty sezine almaǵanyńmen, óleń­niń janyn túsinesiń. «Týǵan jerge barǵanda» óleńindegi telegeı teńiz ma­habbat pen aýyr saǵynyshty, alyp ińkárlikti kórmeý múmkin emes te:

«Qaraǵan, butanyń túbinen,
Uıqysy qanyp túnimen –
Oınap shyqqan qoıandaı,
Orǵyp-orǵyp júgirem.
Orǵyǵan saıyn alqyndym,
Alqynǵan saıyn sharq urdym.
Sońymnan qalmaı júgirgen –
Tasbulaq,
Ózen,
Samaldy,
Boldyrtyp artqa qaldyrdym.
Oıdan qyrǵa orǵydym,
Qyrdan nýǵa orǵydym,
Nýdan sýǵa orǵydym,
Tabanǵa qatty batsa da,
Orǵydym taýdan, tasqa da.
Jelbezek erni túrilgen,
Jelge qarsy júgirgen.
İlespeı qaldy bóken de,
Jyltyldap ushqyn túginen...».

Bul – uzaq óleń. Biraq osy óleńdegi aqyn rýhynan basqa Járkenniń aqyn­dyq qýatyn baıqaımyz. Bul – erekshe kóp jazatyn adam. Jáne óleńderinde bolsyn, dastandarynda bolsyn fo­lk­lorlyq sıpat aıqyn bilinedi. Jazyp otyrǵan jyrynyń ishinde ózi, ýaqyty júredi:

«Mańdaıymnan, tabannan mynaý
qatal naryqtyń turǵanymen syzy ótip,
Qaıǵylanyp qan jutyp,
Munarlanyp muńaıman.
Ramazan aıynda Qadyr túnin kúzetip,
aǵyl-tegil shabyt ber dep tiledim,
Sóz marjanyn taýyp ber dep tiledim.
Boz ingendi saýyp ber dep tiledim,
Shaıtanymdy qaǵyp ber dep tiledim.
Aınymaıtyn baqyt ber dep tiledim,
Baıany uzaq ýaqyt ber dep tiledim.
Otanymdy, elimdi, ulan-baıtaq jerimdi,
Din, tilimdi saqtaı gór dep tiledim.
Nesibemdi qaqpaı ber dep tiledim –
qudireti kúshti Qudaıdan».
(«Oralhanǵa oralý» poe­ma-monolo­gy­nan).

Burynǵy sýyrypsalma aqyndar­dyń keıpinde kóz aldyńa keletin aqyn­­dy óz qatarlastarymen rýhtas, stı­­li uqsas dep múlde aıta almaımyz. Bul, búgingi aqyndarǵa qaraǵanda, bu­­­ryn­­ǵy jáne erteńgi aqyndarǵa kó­bi­rek jaqyn sıaqty. Erteńgi deıtin se­bebimiz ádebıet aınalyp fólklorǵa ke­ledi. Jańa stılder, tyń mazmundar ejel­gi muraǵa qaıta bas suqqanda paı­da bolady. Tipti, Batys ádebıetiniń myq­ty jazýshylarynyń ar jaǵynda «Myń bir túnniń» jatqanyn aıtsaq ta jetkilikti shyǵar. Onyń ústine Jár­ken Bódeshtiń izdeýshileri ylǵı jastar. Ar­ǵy bet, bergi betine qaramaı, kúlli aqyn bolamyn degen jigitter Bódesh- ulyn izdeıdi. Jáı izdemeıdi, aqynnyń qýatty poezıasyna yntyǵyp izdeıdi. Jas­tar jaqsy kórgen aqyn, bolashaqqa sol jastarmen barady.
Ótken ǵasyrdyń 60–80-jyldary dúr­kin-dúrkin gazet betine shyǵyp, qaı­ta-qaıta kitaptary basylyp jatqan aqyn-jazýshylardyń kóbiniń aty búgin beımálim. Gazetimizdiń seksen jyldyǵy qar­sańynda eskirgen tigindilerdi aqtaryp otyryp ta buǵan kóz jetkizgenbiz. Tip­ti, elý jylǵa da tolmaı umytylyp ke­te beredi. Al Járken oqylatyn aqyn. Umytylmaıtyn. Árıne, jalpy bu­qaralyq sıpat alyp, dańqty da bo­lyp ketpeıtin shyǵar, kim biledi... Biraq aqyn bolamyn deıtinder izdep júrip oqı­dy. Jumekendi, Tynymbaıdy iz­deı­tinderi sekildi.

Sveıgke jazǵan hatynda Gorkıı: «Shy­ǵarmalaryn jazýshynyń ózinen ar­tyq eshkim túsinbeıdi» dep jazady. Bul sóz, kúlli shyǵarmashylyqpen baı­­­lanysy bar adamdarǵa qatysty. Jáne shyndyǵy basym. Járken Bódesh óz shyǵarmashylyǵyna qanshalyqty úńi­lip kórdi eken? Bir suhbatynda til­shiniń: «...arǵy betten kelgen aqyn-jazý­shylardyń shyǵarmalarynda min­detti túrde «kósh» júredi. «Men pá­len jyly, pálen kóshpen kelip edim» – dep, taǵdyryn shyǵarmashylyǵyna ar­qaý etip jatady. Baıqaımyn, sizdiń óleńderińizde «kósh» taqyryby kóp emes sıaqty...» degen suraǵyna aqyn: «Kóshti jyrlap, shyǵarmashylyǵyma oralman eke­nimdi arqaý etpeımin. Óıtkeni, ata-jurtymdy adaspaı taptym. Men oral­man emespin. Ata-jurtymdy ańsap kelgen qazaqpyn. Ata-jurtyn ańsap kel­gen kúresker aqynmyn» dep jaýap beripti. Kóshti jyrlaý degenińiz «Kósh. Kósh...» degen sózderdi aıtýdan turmasa kerek. «Baýyrym kóship kelgenmen, aýy­lym kóship kelmedi» degen eki aýyz sóziniń ózinde aqynnyń ishki qasireti, armany jatyr. Árıne, kúresker aqyn. Ol ómir baqı óz rýhymen kúresip ke­le­di.

Qarapaıym, keı aqyndardikimen sa­lystyrǵanda qarabaıyr, usqyn­syz­daý turmys keship júrgen aıaýly aqynnyń óleńderi mazmun, oı, ıdeıa jaǵynan óte baı. Járkenniń poezıasyndaǵy bir erekshelik dep kóne támsilderdi (prıt­cha) óleńge aınaldyryp, sodan kórkem týyn­dy jasaýy. Tipti, ol támsilderdi ózi oıdan qurastyrýy da múmkin. Qalaı bol­­ǵan kúnniń ózinde oqyrmanyn oı­syz qaldyrmaıdy. («Oraq pen bal­ǵa», «Kú­rek», «Qart pen teńge», «Shyńǵyshannyń qudyǵy», t.b.).

Ne aıtsań da qup kóretin (onysy jas balany jasytyp almaıyn degeni), aıtqanyńnyń bári aldynda durys bo­lyp shyǵatyn aqynnyń bolmysy da qyzyq. Ol eshqashan bireýmen ja­ǵa jyr­tysyp, aıǵaılasqan adamǵa uqsamaıdy. Keıde aǵanyń inige kishi kórip aýzyna kelgenin aıtyp jatatyn kezi bolady. Keıde ininiń aǵanyń artyq ket­ken kezin ke­shi­re almaı, burtıyp júr­gen sáti kezdesedi. Al Járken son­daı áreketterden tysqary júredi. Bireýdi jek kórse, ishi biledi. Bireýdi jaq­sy kórse de, qurmeti ishinde.

«Bolǵan emes eshkimmen baq-ta­lasym,
Baýyr tutam qazaqtyń bar balasyn.
Maǵjannan qalǵan qarashańyraq,
O, darıǵa-aı,
Járkennen de qalarsyń!», – degen osy shýmaqta aqynnyń bar shyn­dy­ǵy jatqandaı. Kúıbeń tirshilikke qan­shalyqty baılansaq ta, kúıki ómir­ge qanshalyqty aldansaq ta bári ótedi. Sol ótkinshi ómirde qazaqtyń bar balasyn baýyr tutyp, eshkimmen baq talaspaı ótý qandaı qıyn. Múmkin sol baqtalasatyn qasıeti bolmaǵandyqtan qatarynan alys, keıingige jaqyn, qa­lyń oqyrmanǵa súıkimdi shyǵar.

Qazirgi ýaqytta aqyndardyń ataqty bolýǵa qanshalyqty quqyǵy baryn bilmeımin. Álem elderinde de qazir my­naý aqyn eken, ıa jazýshy eken dep bas sap, qurmet kórsetip jatqan eshkim joq. Sondyqtan aqyndarǵa qur­­met kórsetilmedi dep renjýdiń ózi qanshalyqty oryndy dep oılap qalasyń. Biraq baǵalaný jaǵynan óte ádiletti bolýymyz kerek-tin. Ókinishke qaraı, olaı emes. Bizdiń konkýrstar úl­kendi-kishisi bolsyn ádilet jolyn us­tanbaǵan. Sondyqtan da shyn júırik ozbaıdy. Járkenniń músháıralardyń jeńimpazy dep kóp estimeıtinimiz de sondyqtan bolar.

Aqyn Oralhan Bókeıdi qatty jaqsy kó­redi. «Túbi sen men týraly jazasyń, men sen týraly jazamyn» degen jazýshy sózi oryndalmastaı bolǵan. Osy sózdi aıt­qan jyly kórkemsóz sheberi baqıǵa at­tanyp ketti. Bul dúnıede «túbi sen men týraly jazasyń...» degen sóz ǵana qal­­dy. «...men sen týraly jazamyn» de­gen náziri estelikke ǵana aınalǵan. Osy sózin jadynda berik ustaǵan aqyn «Oralhanǵa oralý nemese Altaıdyń aýasy» atty poema-monolog jazdy.

Járken Bódesh obektilerine óte adal. Tolyq zerttep, zerdelep ba­ryp, jazý ústeline otyrady. Qanysh Sát­baev­qa, Mahambet pen Jaqıaǵa, Johar Dýdaevqa, Oralhanǵa kólemdi shy­ǵarmalar arnady. Jáne olardyń kór­kemdik deńgeıine, aqynnyń estetı­ka­lyq talǵamyna kóp syn aıta da almaı qa­lasyz. Syn aıtý mindet bolmasa da...

Aqyndar bir qalypta turmaıdy. Bári ósedi, basqa arnaǵa túsedi, túr­le­nedi ne óshedi. Basynda jarq etip kó­ri­nip, ar­tynan ánge sóz jazyp júrip joǵalyp ket­kender qanshama. Olar ózderi bar bol­ǵanymen, olardyń poezıasy, qýaty jo­­ǵalǵan. Biraq sony moıyndaǵylary kel­meı, ólermendenip júretinder de bar. Bir qalypta turmaıdy degendi ár­túrli rakýrsta qaraǵan jón. Qasym­nyń úmitin aqtaǵan Ǵafý sıaqty aqyndar az. Sol az aqyndardyń kóbi bastapqy boıaýlaryn joǵaltady. Ár kitabyn bir-birine uqsatpaımyn dep te adasyp jatatyndar az emes. Bul só­zi­mizben eshkimdi aıyptamaımyz. Bul – ádebıettiń, aqyn-jazýshy bolý­dyń qıyndyǵyn kórsetse kerek. Kóp aqyndar basynda tabıǵı jazady. Onyń óleńindegi tegeýrin, olpy-solpy túse qalǵan joldar bári jarasymdy bolyp turady. Óleńindegi sazy, býyn, yrǵaq erekshelikteri de tabıǵılyǵynyń kó­­leń­kesinde qalyp qoıady. Keıin aqyn óse kele, óleńniń tehnıkasyn jaq­­sy meń­geredi. Óleń jazǵanda uı­qas­tan, yr­ǵaqtan, sýretteýlerden sańylaý ji­bermeıdi. Bári ádemi sıaqty kó­ri­nip turǵanymen, tabıǵılyǵynan aıyrylǵan óleń, jansyz, kózimizge qýyrshaq qalaı kórinedi sol sekildi áser etip qalady. Ondaı aqyndar bizde tipti kóp. Iaǵnı aqyndyqty áb­den meńgerip alǵan. Al Járken baıa­ǵy tabıǵılyǵynan ajyrap qal­ma­ǵan. Onyń kóp jazatyndyǵy – ar­tyq­shylyǵy, ári kemshiligi. Al ta­bı­ǵılyǵy basty ereksheligi. Onyń óleń­deriniń forma jaǵynan túrleri kóp. Biraq qaı formaǵa salsa da, baıaǵy tabıǵılyǵynan tanbaıdy. Biz kóp aıtatyn bloktyq qorqynysh degen sol. Aqynnyń Qabanbaı batyrdyń tulparyna arnaǵan «Qýbas at» óleńi:

«Tiri bolsań Qabanbaı mingen Qýbas at,
Quıryǵyńnan alar edim-aý tý jasap.
Áldeqashan keter edik toz-toz bop,
Anamyzdan batyr bolyp týmasaq,
Aqyn bolyp týmasaq.

Beý, Qýbas at,
Qýbas at,
Tolarsaǵyńmen týsyrylǵan qumdy asap.
O dúnıeden kisineshi kúmbirlep,
Bu dúnıede qalaıyn men myń jasap.
Beý, Qýbas at,
Qýbas at».

Osyndaı qarapaıym kúrdeli (pros­taıa slojnost shýmaqtarymen-aq Jár­ken poezıasy aıbarly. Aqynnyń etnografıalyq jadynyń ózi oǵan úlken taqyryptardy qozǵaıtyn qýatty aqyn bolýǵa múmkindik berip turǵandaı.

«Boz jýsan,
Boz betege,
Bozdaq qyr,
Bozdaqtarǵa baı elmin.
Botasyn ertken boz ingen,
(Aınalaıyn kózińnen),
Ekiqabat áıeldiń qasyna kep bozdap tur.
Qursaqta jatqan ulan ul,
Tosyp jatty qulaǵyn...».

Osyndaı qasiretterdi qysqa shý­maqtarmen ashýǵa bolatyny ta­ǵy dáleldengendeı. Alpysynshy jyl­dar­dan keıin prozaǵa poezıanyń ta­la­byn, poezıaǵa prozanyń talabyn qoıý bastalǵan. Onyń basy Jumeken, jal­ǵasy Járken dersiz...

Járken poezıasynyń dińi - Já­ıir, muńy – jalǵyzdyq. Aqynnyń óleń­derin oqyp otyrǵanda avtordyń jal­ǵyz ekenin únemi sezesiz.

«...Joǵaltpasam,
Qaıda?
Káni?
Qaıran ákem, áz anam,
Jaryq dúnıe kórip em ǵoı,
Men solardan jaralyp.
Joǵaltpasam,
Qaıda?
Qyzdar qushaqtasyp gúl keshken.
Joǵaltpasam,
Dostar qaıda?
Jany qurby, birge ósken.
Joǵaltpasam,
Qaıda, qaıda?
Tyrdaı aryq jorǵa taı,
Erteli-kesh eki bala
alma-kezek mingesken...».

Myna ómirde eshkimge artyq senbeıtin, esh­kim­niń seni­mine kirýge de tyryspaıtyn, taǵdyrdyń ashshy-tushshysyn bir ki­sideı kórgen ta­ramys-ta­ra­mys Jár­ken bol­mysy óleńderiniń ar jaǵynda qa­raýy­typ turady. Beıne bir dalanyń tar­pańyndaı, bar qýatyn ishine tar­typ, jasyryp turǵan kári tulparǵa uq­saıdy.

«Jalǵyz» poemasy – jalǵyzdyq kon­sepsıasynyń shyńy. Jalpy, adam janynyń jalqy, shyn máninde ár pendeniń jalǵyz ekenin, eshkimniń qaıtalanbaıtyn jaratylys ekenin aıqyndaı túsedi. Óz zamandastaryna qoıylǵan eskertkish sıaqty. Týǵan da­lasynyń ár aımaǵyn, ár tasyn, za­man­dasynyń árqaısysyn jalǵyz deý arqyly, olardyń Járken úshin asa qymbat ekenin kórsetedi. Ózin jalǵyzdaý arqyly óz bolmysyn tereń ta­nı túsedi. Jalǵyz adam qashanda oı ústinde bolady. Erkindikke qulash ura­dy. «Jalǵyzdyqty súımegen adam erkindikti de súımeıdi» (Shopengaýer). Múmkin aqyndy aınalasyndaǵylar shyn túsinbegennen jalǵyz.

Jalpy, jalǵyzdyqty kez kelgen shy­ǵarmashylyq ıesi sezinedi. Bile­tinderdiń sózine sensek, adam sanasy belgili bir deńgeıge óskende ózin jalǵyz se­zine bastaıdy. Sol jalǵyzdyqtan qı­nalǵanymen, rýhy tynyshtalady. Baıaǵy zamandaǵy ǵulamalardyń elden oqshaýlanyp, bólek ǵumyr keshýleri de sondyqtan bolsa kerek.

Bul poema qazaqy támsilmen bas­talady. «Ǵulama taýlardyń turǵyny ar­qar, quljany kánigi ańshylar kúzde, tek qana kúzde aýlaıdy. ...Qýatty, qoń­dy shirkinder mergenniń qaq júrek­ten kózdep atqan tosyn oǵy dóp tı­gende bylaıǵy ańdar sıaqty birden qulap túsip, jantásilim etpeıtin kó­rinedi. ...qorǵasyn oqtyń ýy denesine jaıylǵansha, saǵattap, táýliktep jyl­jymaı qarysyp tura beredi eken. Mu­ny ańshylar qaýymy «oqqa súıengen jalǵyz arqardaı» degen támsil arqyly eske alady».

Járkenniń de júreginiń saý-tam­tyǵy joq. Ómirdegi bolmysyna qarap, eshkimmen barmaq basty, kóz qystyǵa barmaǵan, bireýdiń ala jibin attamaǵan kisi eken dep oılaısyń. Áńgimesin tyń­daǵanda ózin Járken aqyn retinde alyp shyǵatynyna senetin jalǵyz serigi jyry ekenin túsinesiń. Myna qo­­ǵamda seneri de, súıeneri de óleńi. Jal­ǵyz jyrǵa súıengen shaıyr Járken dep oılaısyń. Oılaısyń da, jalǵyzdyǵynyń shyńy poema bolǵanda, túıini myna óleń eken deısiń:

«Ul ketti Ulytaýdan ular aýlap,
Qyz ketti qyna terip, qyr alaýlap.
Men qaldym qarasha úıdiń irgesinde,
Jylandaı belden soqqan buralańdap.
Oshaqtyń kúlin tókken borpań jerge,
Bozingen túni boıy shyǵady aýnap.
Bozaıǵyr úıirinen adasyp qap,
Bozbıe aıdalada júr alańdap».

P.S.: Jetelep jetkizgen jetpisiń qutty bolsyn, qazaq óleńiniń dárýishi!

Baǵashar Tursynbaıuly