Beiimdelýdiń ártúrli formalary bolady. Týǵan jerin qiyp, atajurtyna kelgen aqynnyń bul jerge beiimdelýi ońai bolǵan joq dep oilaimyn. Máskeýde oqyǵanymen, talantymen ortany moiyndatqanymen, onyń jany, rýhy atamekenge beiimdele alǵan joq. Ol báribir «Jáiir taýyn» ańsaidy. Tym bolmasa bir ret qaqtyǵysyp qalýdy armandaidy. Aqyn syrtqy kelbetimen ortamyzda júrgenimen, ishki álemi, qiialy múlde basqa dúniede. «Men kelsem, keldim týys, baýyrym dep, Alataý, Arqa, Altai, Saýyrym dep...» jyrlaǵan ǵazaldaryna úńilseńiz, atamekenge degen erekshe qurmetti, iltipatty kóresiz. Bul – aqynnyń azamattyq pozitsiiasy ekenin de uǵasyz. Biraq Járken aqyn bul jerdi perzenti siiaqty súimeidi. Ol «Jáiirdi – anam» deidi. Ol Jáiirdiń perzenti. Aqynnyń bir ishki muńy da osy. Onyń shyǵarmashylyǵynyń altyn qazyǵy – Jáiir. Bul týǵan jer taqyrybyn ainalyp ótkim-aq kelip edi. Óitkeni, Temirhan Medetbek Járken Bódeshke arnaǵan maqalasynda bul týraly aitqan. Basqa da maqalalarda kóp aitylyp keledi. Qaitalaǵyń kelmegenimen, aqynnyń shyǵarmashylyǵyndaǵy Jáiir kontseptsiiasyn ainalyp óte almaisyń. Eriksiz aialdaisyń. Aqynnyń janyn týra ózi siiaqty sezine almaǵanyńmen, óleńniń janyn túsinesiń. «Týǵan jerge barǵanda» óleńindegi telegei teńiz mahabbat pen aýyr saǵynyshty, alyp ińkárlikti kórmeý múmkin emes te:
«Qaraǵan, butanyń túbinen,
Uiqysy qanyp túnimen –
Oinap shyqqan qoiandai,
Orǵyp-orǵyp júgirem.
Orǵyǵan saiyn alqyndym,
Alqynǵan saiyn sharq urdym.
Sońymnan qalmai júgirgen –
Tasbulaq,
Ózen,
Samaldy,
Boldyrtyp artqa qaldyrdym.
Oidan qyrǵa orǵydym,
Qyrdan nýǵa orǵydym,
Nýdan sýǵa orǵydym,
Tabanǵa qatty batsa da,
Orǵydym taýdan, tasqa da.
Jelbezek erni túrilgen,
Jelge qarsy júgirgen.
Ilespei qaldy bóken de,
Jyltyldap ushqyn túginen...».
Bul – uzaq óleń. Biraq osy óleńdegi aqyn rýhynan basqa Járkenniń aqyndyq qýatyn baiqaimyz. Bul – erekshe kóp jazatyn adam. Jáne óleńderinde bolsyn, dastandarynda bolsyn folklorlyq sipat aiqyn bilinedi. Jazyp otyrǵan jyrynyń ishinde ózi, ýaqyty júredi:
«Mańdaiymnan, tabannan mynaý
qatal naryqtyń turǵanymen syzy ótip,
Qaiǵylanyp qan jutyp,
Munarlanyp muńaiman.
Ramazan aiynda Qadyr túnin kúzetip,
aǵyl-tegil shabyt ber dep tiledim,
Sóz marjanyn taýyp ber dep tiledim.
Boz ingendi saýyp ber dep tiledim,
Shaitanymdy qaǵyp ber dep tiledim.
Ainymaityn baqyt ber dep tiledim,
Baiany uzaq ýaqyt ber dep tiledim.
Otanymdy, elimdi, ulan-baitaq jerimdi,
Din, tilimdi saqtai gór dep tiledim.
Nesibemdi qaqpai ber dep tiledim –
qudireti kúshti Qudaidan».
(«Oralhanǵa oralý» poema-monologynan).
Burynǵy sýyrypsalma aqyndardyń keipinde kóz aldyńa keletin aqyndy óz qatarlastarymen rýhtas, stili uqsas dep múlde aita almaimyz. Bul, búgingi aqyndarǵa qaraǵanda, burynǵy jáne erteńgi aqyndarǵa kóbirek jaqyn siiaqty. Erteńgi deitin sebebimiz ádebiet ainalyp folklorǵa keledi. Jańa stilder, tyń mazmundar ejelgi muraǵa qaita bas suqqanda paida bolady. Tipti, Batys ádebietiniń myqty jazýshylarynyń ar jaǵynda «Myń bir túnniń» jatqanyn aitsaq ta jetkilikti shyǵar. Onyń ústine Járken Bódeshtiń izdeýshileri ylǵi jastar. Arǵy bet, bergi betine qaramai, kúlli aqyn bolamyn degen jigitter Bódesh- ulyn izdeidi. Jái izdemeidi, aqynnyń qýatty poeziiasyna yntyǵyp izdeidi. Jastar jaqsy kórgen aqyn, bolashaqqa sol jastarmen barady.
Ótken ǵasyrdyń 60–80-jyldary dúrkin-dúrkin gazet betine shyǵyp, qaita-qaita kitaptary basylyp jatqan aqyn-jazýshylardyń kóbiniń aty búgin beimálim. Gazetimizdiń seksen jyldyǵy qarsańynda eskirgen tigindilerdi aqtaryp otyryp ta buǵan kóz jetkizgenbiz. Tipti, elý jylǵa da tolmai umytylyp kete beredi. Al Járken oqylatyn aqyn. Umytylmaityn. Árine, jalpy buqaralyq sipat alyp, dańqty da bolyp ketpeitin shyǵar, kim biledi... Biraq aqyn bolamyn deitinder izdep júrip oqidy. Jumekendi, Tynymbaidy izdeitinderi sekildi.
Tsveigke jazǵan hatynda Gorkii: «Shyǵarmalaryn jazýshynyń ózinen artyq eshkim túsinbeidi» dep jazady. Bul sóz, kúlli shyǵarmashylyqpen bailanysy bar adamdarǵa qatysty. Jáne shyndyǵy basym. Járken Bódesh óz shyǵarmashylyǵyna qanshalyqty úńilip kórdi eken? Bir suhbatynda tilshiniń: «...arǵy betten kelgen aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynda mindetti túrde «kósh» júredi. «Men pálen jyly, pálen kóshpen kelip edim» – dep, taǵdyryn shyǵarmashylyǵyna arqaý etip jatady. Baiqaimyn, sizdiń óleńderińizde «kósh» taqyryby kóp emes siiaqty...» degen suraǵyna aqyn: «Kóshti jyrlap, shyǵarmashylyǵyma oralman ekenimdi arqaý etpeimin. Óitkeni, ata-jurtymdy adaspai taptym. Men oralman emespin. Ata-jurtymdy ańsap kelgen qazaqpyn. Ata-jurtyn ańsap kelgen kúresker aqynmyn» dep jaýap beripti. Kóshti jyrlaý degenińiz «Kósh. Kósh...» degen sózderdi aitýdan turmasa kerek. «Baýyrym kóship kelgenmen, aýylym kóship kelmedi» degen eki aýyz sóziniń ózinde aqynnyń ishki qasireti, armany jatyr. Árine, kúresker aqyn. Ol ómir baqi óz rýhymen kúresip keledi.
Qarapaiym, kei aqyndardikimen salystyrǵanda qarabaiyr, usqynsyzdaý turmys keship júrgen aiaýly aqynnyń óleńderi mazmun, oi, ideia jaǵynan óte bai. Járkenniń poeziiasyndaǵy bir erekshelik dep kóne támsilderdi (pritcha) óleńge ainaldyryp, sodan kórkem týyndy jasaýy. Tipti, ol támsilderdi ózi oidan qurastyrýy da múmkin. Qalai bolǵan kúnniń ózinde oqyrmanyn oisyz qaldyrmaidy. («Oraq pen balǵa», «Kúrek», «Qart pen teńge», «Shyńǵyshannyń qudyǵy», t.b.).
Ne aitsań da qup kóretin (onysy jas balany jasytyp almaiyn degeni), aitqanyńnyń bári aldynda durys bolyp shyǵatyn aqynnyń bolmysy da qyzyq. Ol eshqashan bireýmen jaǵa jyrtysyp, aiǵailasqan adamǵa uqsamaidy. Keide aǵanyń inige kishi kórip aýzyna kelgenin aityp jatatyn kezi bolady. Keide ininiń aǵanyń artyq ketken kezin keshire almai, burtiyp júrgen sáti kezdesedi. Al Járken sondai áreketterden tysqary júredi. Bireýdi jek kórse, ishi biledi. Bireýdi jaqsy kórse de, qurmeti ishinde.
«Bolǵan emes eshkimmen baq-talasym,
Baýyr tutam qazaqtyń bar balasyn.
Maǵjannan qalǵan qarashańyraq,
O, dariǵa-ai,
Járkennen de qalarsyń!», – degen osy shýmaqta aqynnyń bar shyndyǵy jatqandai. Kúibeń tirshilikke qanshalyqty bailansaq ta, kúiki ómirge qanshalyqty aldansaq ta bári ótedi. Sol ótkinshi ómirde qazaqtyń bar balasyn baýyr tutyp, eshkimmen baq talaspai ótý qandai qiyn. Múmkin sol baqtalasatyn qasieti bolmaǵandyqtan qatarynan alys, keiingige jaqyn, qalyń oqyrmanǵa súikimdi shyǵar.
Qazirgi ýaqytta aqyndardyń ataqty bolýǵa qanshalyqty quqyǵy baryn bilmeimin. Álem elderinde de qazir mynaý aqyn eken, ia jazýshy eken dep bas sap, qurmet kórsetip jatqan eshkim joq. Sondyqtan aqyndarǵa qurmet kórsetilmedi dep renjýdiń ózi qanshalyqty oryndy dep oilap qalasyń. Biraq baǵalaný jaǵynan óte ádiletti bolýymyz kerek-tin. Ókinishke qarai, olai emes. Bizdiń konkýrstar úlkendi-kishisi bolsyn ádilet jolyn ustanbaǵan. Sondyqtan da shyn júirik ozbaidy. Járkenniń músháiralardyń jeńimpazy dep kóp estimeitinimiz de sondyqtan bolar.
Aqyn Oralhan Bókeidi qatty jaqsy kóredi. «Túbi sen men týraly jazasyń, men sen týraly jazamyn» degen jazýshy sózi oryndalmastai bolǵan. Osy sózdi aitqan jyly kórkemsóz sheberi baqiǵa attanyp ketti. Bul dúniede «túbi sen men týraly jazasyń...» degen sóz ǵana qaldy. «...men sen týraly jazamyn» degen náziri estelikke ǵana ainalǵan. Osy sózin jadynda berik ustaǵan aqyn «Oralhanǵa oralý nemese Altaidyń aýasy» atty poema-monolog jazdy.
Járken Bódesh obektilerine óte adal. Tolyq zerttep, zerdelep baryp, jazý ústeline otyrady. Qanysh Sátbaevqa, Mahambet pen Jaqiiaǵa, Johar Dýdaevqa, Oralhanǵa kólemdi shyǵarmalar arnady. Jáne olardyń kórkemdik deńgeiine, aqynnyń estetikalyq talǵamyna kóp syn aita da almai qalasyz. Syn aitý mindet bolmasa da...
Aqyndar bir qalypta turmaidy. Bári ósedi, basqa arnaǵa túsedi, túrlenedi ne óshedi. Basynda jarq etip kórinip, artynan ánge sóz jazyp júrip joǵalyp ketkender qanshama. Olar ózderi bar bolǵanymen, olardyń poeziiasy, qýaty joǵalǵan. Biraq sony moiyndaǵylary kelmei, ólermendenip júretinder de bar. Bir qalypta turmaidy degendi ártúrli rakýrsta qaraǵan jón. Qasymnyń úmitin aqtaǵan Ǵafý siiaqty aqyndar az. Sol az aqyndardyń kóbi bastapqy boiaýlaryn joǵaltady. Ár kitabyn bir-birine uqsatpaimyn dep te adasyp jatatyndar az emes. Bul sózimizben eshkimdi aiyptamaimyz. Bul – ádebiettiń, aqyn-jazýshy bolýdyń qiyndyǵyn kórsetse kerek. Kóp aqyndar basynda tabiǵi jazady. Onyń óleńindegi tegeýrin, olpy-solpy túse qalǵan joldar bári jarasymdy bolyp turady. Óleńindegi sazy, býyn, yrǵaq erekshelikteri de tabiǵilyǵynyń kóleńkesinde qalyp qoiady. Keiin aqyn óse kele, óleńniń tehnikasyn jaqsy meńgeredi. Óleń jazǵanda uiqastan, yrǵaqtan, sýretteýlerden sańylaý jibermeidi. Bári ádemi siiaqty kórinip turǵanymen, tabiǵilyǵynan aiyrylǵan óleń, jansyz, kózimizge qýyrshaq qalai kórinedi sol sekildi áser etip qalady. Ondai aqyndar bizde tipti kóp. Iaǵni aqyndyqty ábden meńgerip alǵan. Al Járken baiaǵy tabiǵilyǵynan ajyrap qalmaǵan. Onyń kóp jazatyndyǵy – artyqshylyǵy, ári kemshiligi. Al tabiǵilyǵy basty ereksheligi. Onyń óleńderiniń forma jaǵynan túrleri kóp. Biraq qai formaǵa salsa da, baiaǵy tabiǵilyǵynan tanbaidy. Biz kóp aitatyn bloktyq qorqynysh degen sol. Aqynnyń Qabanbai batyrdyń tulparyna arnaǵan «Qýbas at» óleńi:
«Tiri bolsań Qabanbai mingen Qýbas at,
Quiryǵyńnan alar edim-aý tý jasap.
Áldeqashan keter edik toz-toz bop,
Anamyzdan batyr bolyp týmasaq,
Aqyn bolyp týmasaq.
Beý, Qýbas at,
Qýbas at,
Tolarsaǵyńmen týsyrylǵan qumdy asap.
O dúnieden kisineshi kúmbirlep,
Bu dúniede qalaiyn men myń jasap.
Beý, Qýbas at,
Qýbas at».
Osyndai qarapaiym kúrdeli (prostaia slojnost) shýmaqtarymen-aq Járken poeziiasy aibarly. Aqynnyń etnografiialyq jadynyń ózi oǵan úlken taqyryptardy qozǵaityn qýatty aqyn bolýǵa múmkindik berip turǵandai.
«Boz jýsan,
Boz betege,
Bozdaq qyr,
Bozdaqtarǵa bai elmin.
Botasyn ertken boz ingen,
(Ainalaiyn kózińnen),
Ekiqabat áieldiń qasyna kep bozdap tur.
Qursaqta jatqan ulan ul,
Tosyp jatty qulaǵyn...».
Osyndai qasiretterdi qysqa shýmaqtarmen ashýǵa bolatyny taǵy dáleldengendei. Alpysynshy jyldardan keiin prozaǵa poeziianyń talabyn, poeziiaǵa prozanyń talabyn qoiý bastalǵan. Onyń basy Jumeken, jalǵasy Járken dersiz...
Járken poeziiasynyń dińi - Jáiir, muńy – jalǵyzdyq. Aqynnyń óleńderin oqyp otyrǵanda avtordyń jalǵyz ekenin únemi sezesiz.
«...Joǵaltpasam,
Qaida?
Káni?
Qairan ákem, áz anam,
Jaryq dúnie kórip em ǵoi,
Men solardan jaralyp.
Joǵaltpasam,
Qaida?
Qyzdar qushaqtasyp gúl keshken.
Joǵaltpasam,
Dostar qaida?
Jany qurby, birge ósken.
Joǵaltpasam,
Qaida, qaida?
Tyrdai aryq jorǵa tai,
Erteli-kesh eki bala
alma-kezek mingesken...».
Myna ómirde eshkimge artyq senbeitin, eshkimniń senimine kirýge de tyryspaityn, taǵdyrdyń ashy-tushysyn bir kisidei kórgen taramys-taramys Járken bolmysy óleńderiniń ar jaǵynda qaraýytyp turady. Beine bir dalanyń tarpańyndai, bar qýatyn ishine tartyp, jasyryp turǵan kári tulparǵa uqsaidy.
«Jalǵyz» poemasy – jalǵyzdyq kontseptsiiasynyń shyńy. Jalpy, adam janynyń jalqy, shyn máninde ár pendeniń jalǵyz ekenin, eshkimniń qaitalanbaityn jaratylys ekenin aiqyndai túsedi. Óz zamandastaryna qoiylǵan eskertkish siiaqty. Týǵan dalasynyń ár aimaǵyn, ár tasyn, zamandasynyń árqaisysyn jalǵyz deý arqyly, olardyń Járken úshin asa qymbat ekenin kórsetedi. Ózin jalǵyzdaý arqyly óz bolmysyn tereń tani túsedi. Jalǵyz adam qashanda oi ústinde bolady. Erkindikke qulash urady. «Jalǵyzdyqty súimegen adam erkindikti de súimeidi» (Shopengaýer). Múmkin aqyndy ainalasyndaǵylar shyn túsinbegennen jalǵyz.
Jalpy, jalǵyzdyqty kez kelgen shyǵarmashylyq iesi sezinedi. Biletinderdiń sózine sensek, adam sanasy belgili bir deńgeige óskende ózin jalǵyz sezine bastaidy. Sol jalǵyzdyqtan qinalǵanymen, rýhy tynyshtalady. Baiaǵy zamandaǵy ǵulamalardyń elden oqshaýlanyp, bólek ǵumyr keshýleri de sondyqtan bolsa kerek.
Bul poema qazaqy támsilmen bastalady. «Ǵulama taýlardyń turǵyny arqar, quljany kánigi ańshylar kúzde, tek qana kúzde aýlaidy. ...Qýatty, qońdy shirkinder mergenniń qaq júrekten kózdep atqan tosyn oǵy dóp tigende bylaiǵy ańdar siiaqty birden qulap túsip, jantásilim etpeitin kórinedi. ...qorǵasyn oqtyń ýy denesine jaiylǵansha, saǵattap, táýliktep jyljymai qarysyp tura beredi eken. Muny ańshylar qaýymy «oqqa súiengen jalǵyz arqardai» degen támsil arqyly eske alady».
Járkenniń de júreginiń saý-tamtyǵy joq. Ómirdegi bolmysyna qarap, eshkimmen barmaq basty, kóz qystyǵa barmaǵan, bireýdiń ala jibin attamaǵan kisi eken dep oilaisyń. Áńgimesin tyńdaǵanda ózin Járken aqyn retinde alyp shyǵatynyna senetin jalǵyz serigi jyry ekenin túsinesiń. Myna qoǵamda seneri de, súieneri de óleńi. Jalǵyz jyrǵa súiengen shaiyr Járken dep oilaisyń. Oilaisyń da, jalǵyzdyǵynyń shyńy poema bolǵanda, túiini myna óleń eken deisiń:
«Ul ketti Ulytaýdan ular aýlap,
Qyz ketti qyna terip, qyr alaýlap.
Men qaldym qarasha úidiń irgesinde,
Jylandai belden soqqan buralańdap.
Oshaqtyń kúlin tókken borpań jerge,
Bozingen túni boiy shyǵady aýnap.
Bozaiǵyr úiirinen adasyp qap,
Bozbie aidalada júr alańdap».
P.S.: Jetelep jetkizgen jetpisiń qutty bolsyn, qazaq óleńiniń dárýishi!
Baǵashar Tursynbaiuly
