Tuńǵysh joǵary oqý ornynyń jazba ádebıettiń alyby, oıshyl fılosof Abaı atymen atalýy da zańdylyq. Abaı ádebıettiń ǵana emes, jalpy qazaq rýhanıatynyń qaınar kózi ári umtylyp jeter shyńy deýge keledi.
[caption id="attachment_35775" align="aligncenter" width="800"]
Tahır Balyqbaev, QazUPÝ rektory[/caption]
Osy oraıda oqý ordamyzda Hakim Abaıdyń taǵylymdyq murasyn keńinen nasıhattaýǵa úlken mán berilgen. 2008 jyly «Abaıtaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵy ashylyp, barlyq mamandyqtary boıynsha 1 kýrs stýdentterine 1 kredıt boıynsha «Abaıtaný» páni oqytylýda. «Abaıtaný» pánin sabaq retinde engizip, ony qazaq, orys toptaryndaǵy stýdentterge bir semestr boıy ótý – Abaı ýnıversıtetinde júzege asyp otyrǵan ıgilikti de jańalyqty bastama. Baıqap júrmiz, «Abaıtaný» dárisiniń tolyq kýrsyn ótken stýdentter adam, ómir, zaman, ıman tanýǵa kelgende birshama ósip, ózgerip, oı-sanasy, minez qalpy tolysyp, izgilene túskeni kórinedi.
Abaı ómiri men murasyn tereń taný maqsatynda «Abaıtaný» kabınet-murajaıy ashylyp, stýdentterdiń praktıkalyq jumysyna paıdalanylýda. Aqynnyń sóz marjandary men oı jaýћarlaryn stýdent jastardyń boıyna sińirý maqsatynda jylsaıyn «Abaı aıtady...» aksıasy jáne «Abaı syılyǵyna» jyl saıyn pándik olımpıadasy ótkizilip turady.
Hákim Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn jastar arasynda keńinen nasıhattaý maqsatynda eki jylda bir ret «Abaı álemi» respýblıkalyq jastardyń óner festıvali festıvalin ótkizý dástúrge aınalyp, bıylǵy jyly da óz jalǵasyn tapty.
Qazaq bilimi qara shańyraǵynyń 90 jyldyǵy aıasynda bul shara aǵymdaǵy jyldyń 24-25 sáýiri kúnderi uıymdastyryldy. Eki kúnge sozylǵan bilim men óner festıvali «Abaı óleńderi», «Abaıdyń qara sózderi», «Abaı ánderi» baıqaýlary boıynsha júrgizilip, respýblıkamyzdyń 22 joǵary oqý ornynan 106 úmitkeri baqtaryn synady.
Festıváldiń ashylý saltanatynda arnaıy sóz sóılegen ýnıversıtetimizdiń rektory, profesor Takır Ospanuly Balyqbaev bilim ordamyzda Hákim Abaıdyń murasyn nasıhattaý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystar týraly tilge tıek etip, barsha qatysýshylarǵa sáttilik tiledi.
Saltanatty sharanyń shymyldyǵyn Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «M. Áýezov Qazaq memlekettik akademıalyq drama teatrynyń akteri Jalǵas Tolǵanbaı «Abaı monologymen» ashyp, eline tynyshtyq pen beıbit ómirdi, adamzatqa baqytty ǵana tileıtin kúresker aqynnyń beınesin kórsetti. Odan ári shara ýnıversıtet ónerpazdarynyń qatysýymen konserttik baǵdarlamaǵa ulasty.
Festıvál baıqaýlaryna elimizge belgili ádebıettanýshy ǵalymdar, mádenıet jáne óner qaıratkerleri, kásibı ánshi-sazgerler men tájirıbeli ǵalym-ustazdar ádil qazylyq etti. «Abaı óleńderi» baıqaýy boıynsha «Hákim Abaı» ǴZO aǵa ǵylymı qyzmetkeri, f.ǵ.d., akademık Mekemtas Myrzahmetuly, «Abaıdyń qara sózderi» baıqaýy boıynsha «Hákim Abaı» ǴZO dırektory, dosent Jabal Shoıynbet, «Abaı ánderi» baıqaýy boıynsha Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, ánshi, prodúser, kompozıtor Arman Dúısenov qazylar alqasyna tóraǵalyq etti.
Qazylar alqasy músheliginde ýnıversıtetimizdiń profesory, fılologıa ǵylymdarynyń doktory Baltabaı Ábdiǵazıuly, «Serper» jastar syılyǵynyń laýreaty, QR Jazýshylar odaǵynyń múshesi, «Móldir bulaq» jýrnalynyń bas redaktory, aqyn Saıat Qamshyger, Súleımen Demırel ýnıversıtetiniń profesory, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, jazýshy Dandaı Ysqaquly, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti qazaq ádebıeti kafedrasynyń meńgerýshisi, f.ǵ.d., profesor Sáýle Erjanova Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri, sazger, prodúser Baýyrjan Esebaev, ánshi, aktrısa Aısulý Alpysbaevalar bolyp, eki kún boıy qatysýshylardyń ónerin ádil baǵalady.
[caption id="attachment_35777" align="aligncenter" width="800"]
????????????????????????????????????[/caption]
Baıqaý qatysýshylarynyń biri Hákimniń sóz ónerindegi kórkemdik qýatyn, fılosofıadaǵy danalyq dúnıetanymyn asha tússe, biri óleńderin naqyshyna keltirip oqyp, áýezdi ánderin tebirente oryndady. Qyzyqty ári tartysty ótken baıqaý nátıjelerinde «Abaıdyń qara sózderi» boıynsha Súleımen Demırel ýnıversıtetiniń stýdenti Serǵaly Málike İİİ oryn jeńimpazy, Jáńgirhan atyndaǵy Batys Qazaqstan tehnıkalyq ýnıversıetiniń stýdenti Muratov Isa İİ oryn jeńimpazy, Muhtar Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń stýdenti Asan Tolqyn İ oryn jeńimpazy atandy. «Abaı óleńderi» boıynsha Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdenti Ábdıeva Shattyq İİİ oryn, Taraz memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdenti Zarhat Aqerke İİ oryn, Shákárim memlekettik ýnıversıtetiniń stýdenti Saılaýbekova Alına İ oryn ıegeri atandy.
«Abaı ánderi» baıqaýy «kásipqoı» jáne «áýesqoı» oryndaýshylar arasynda ótkizilip, nátıjesinde «Abaı ánderi» boıynsha áýesqoı oryndaýshylar arasyndaǵy baıqaýdyń İİİ orny qazylar alqasynyń sheshimi negizinde eki qatysýshyǵa berildi. Osylaısha, İİİ oryn ıegerleri Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdenti Tájmına Danıarqyzy jáne Jáńgirhan atyndaǵy Batys Qazaqstan agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń stýdenti Nurǵazıeva Aqmaral, II oryn ıegeri Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdenti Olesá Homenko, İ oryn ıegeri Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń «Daryn» dýeti atandy.
Kásipqoı oryndaýshylar arasyndaǵy baıqaý nátıjesi boıynsha İİİ oryn qazylar alqasynyń sheshimi negizinde T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademıasynyń stýdenti Asan Súndet pen Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorıasynyń «A-capella» tobyna berilse, İİ oryndy Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq kornservatorıasynyń stýdenti Sýıýnıshov Saıasat, I oryndy T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademıasynyń stýdenti Turlyqoja Almat jeńip aldy. Jalpy árbir baıqaýdyń İ oryn ıegeri 150 000 teńge, II oryn ıegeri 100 000 teńge, III oryn ıegerine 50 000 teńge syıaqymen marapattaldy. Ádil qazylar múshelerine de syı-qurmet kórsetilip, ýnıversıtet basshylyǵy tarapynan aqashlaı syıaqy tabystaldy.
Sonymen qatar, áribir baıqaý boıynsha erekshe kózge túsken qatysýshylarǵa 10 arnaıy nomınasıalar taǵaıyndalyp, olar aqshalaı jáne baǵaly syılyqtarmen marapattaldy.
Festıváldiń jabylý saltanynda árbir baıqaý jeńimpazdary kórermen qaýymyna óz ónerlerin pash etip, «Abaı ánderi» baıqaýynyń tóraǵasy, sazger-ánshi Arman Dúısenuly ánin tartý etti.
Shara sońynda barlyq qatysýshylar arnaıy alǵys hattarmen, al festıvál jeńimpazdary aqshalaı syıaqy jáne dıplomdarmen marapattaldy.
Dástúrge aınalǵan jastardyń óner men bilim dodasyna elimizdiń túkpir-túkpirinen jınalǵan ónerli jastar ýnıversıtet basshylyǵyna úlken alǵystary men dán rızashylyǵyn bildirdi.
Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev «BOLASHAQQA BAǴDAR: Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda dástúrli ónerimizdi rýhanı jáne mádenı jańǵyrtý úshin eń aldymen ulttyq rýhymyzdy boıymyzda máńgi saqtap qalýymyz tıispiz dep atap ótti.
Bizdiń rýhanı mádenıetimiz Abaıdyń danalyǵynda, Áýezovtiń ǵulamalyǵynda, Jambyldyń jyrlary men Qurmanǵazynyń kúılerinde. Demek, tarıhy tereń ǵasyrlar qoınaýynan bastaý alatyn ulttyq dástúrimizdi dáripteý – basty maqsat.
Janatbek İSHPEKBAEV, Abaı atyndaǵy QazUPÝ-diń tárbıe jumysy jáne áleýmettik damý jónindegi prorektory, profesor.
https://dalanews.kz/34865
