Dala dastandary
Oljas Omarulynyń poezıasy jaıynda uzaq áńgime aıtýǵa bolady. Óıtkeni, onyń jyrlary dala dastandarynyń zamanaýı nusqasy sekildi – jańashyldyq pen dástúrliliktiń ortasynan sarqyrap aqqan uly ózen. Eger, poezıa óziniń tamyrynda týlaǵan qannyń ishki qýatyn sezip, sony ádemi mýzyka – sóz mýzykasyna aınaldyrý dep oılasańyz, onda Oljas poezıasy sózden mýzyka týdyrǵandyǵymen qundy. Jáne bul mýzyka – ulttyq naqyshtaǵy, qobyz sarynynan turatyn mýzyka. Orys tilinde jazyldy demeseńiz, kez kelgen óleńi ulttyq tanymnan syr aqtarady. Sonaý alǵashqy jyrlarynan «Qysh kitap», «Atameken» jınaqtaryna deıingi aralyqty alyp qarańyz, aqyn óleńderiniń árqaısysy syrshyldyǵymen, tanymdylyǵymen, epıkalyǵymen ózine tartady. Qadyr Myrza Áli, Ábish Kekilbaev sekildi marǵasqalardyń tárjimasy arqyly qazaqtildi oqyrmannyń júregine birden jol tartty. Qazaq aqyny kim dese, eń aldymen aýyzǵa Oljas ilinetin kez boldy. Tipti, orys aqyndarynyń birazy ony ózine ustaz tutyp, aqyn óleńderindegi tyń tirkesterge, ózgeshe shamyrqanǵan minezge, bólek tanymǵa tánti ekenderin jasyrmady. Keńes odaǵyn kókteı ótip, ózgede úıekterde jyrlary jaryq kórip, kóptegen tilderge aýdaryldy. Álemniń ádebıetsúıer qaýymy Oljas arqyly qazaqty tanyp-bilýge umtyldy.
Ádebıettanýshylar onyń óleńderinde dala dastandary – batyrlar jyry men jyraýlar poezıasynyń yqpaly esip turatynyn aıtady. Ásirese, Uly dala tarıhyn, mádenıetin tereń zerdelegen aqyn jylqyny, dalany, qypshaqtar jaıyndaǵy ańyzdardy óz óleńderine meılinshe kiriktire otyryp, rýhanı tolǵanysty arǵy zamanalarǵa jetelep áketetindigimen erekshelendi.
Keńes odaǵy Oljas aqyndy bir-aq kúnde tanydy. Áıgili «Adamǵa tabyn, Jer, endi» poemasy onyń ataǵyn aspandatyp áketti. Onyń jınaqtary ushaq arqyly aspannan «shashylyp», búkil baspasóz qazaq aqyny jaıynda, onyń poemasy týraly ekpindi sózder arnady. Bul poemasy edel-jedel ózge tilderge aýdarylyp, Keńes júıesi óz aqynynyń ór daýysyn sezdirý úshin arnaıy delegasıa quryp, Amerıka bastaǵan Batys elderine saparlap ketti. Biraq aqynnyń eń tańdamaly týyndysy osy poema desek, qateleser edik. Belgili synshy, aqyn, ádebıettanýshy Ámirhan Balqybek marqum «Ulttyń Oljasy» atty kólemdi maqalasynda «Qysh kitaby» týraly óte joǵary baılam jasaıdy. «Óz basym Oljas aqynnyń «Qysh kitap» poemasyn HHİ ǵasyrda jazylǵan poemalardyń ishindegi eń úzdigi dep esepteımin. Bastaýyn baǵzy Shýmerdiń Gilgámesh jaıly dastanynan alatyn bul poema jaıly joǵary oqý oryndarynyń dáris zaldarynda leksıa oqylatyn sátter aldaǵy kúnderdiń úlesinde ekendigine tıtteı de kúmánim joq» degen baǵa beredi Ámirhan Balqybek.. Shýmer tili men tarıhyna aıryqsha zeıin qoıa úńilip, arǵy túrki dúnıetanymyn jaqsy biletin aqynnyń «Qysh kitap» poemasy haqynda budan ózge de ǵalymdardyń zertteý maqalalary mol.
[caption id="attachment_10061" align="alignleft" width="240"]
Aqyn Oljas Súleımenov pen Qonaev[/caption]
Aıtpaqshy, aqynnyń «Adamǵa tabyn, Jer, endi» poemasy jaıynda túrli pikir qaıshylyǵy bar. Sońǵy jyldary osy poemanyń ataýyn qup kórmeı, dinge qarsy, taqyrybynyń ózinen ateısik oı esip turady dep qaraıtyndardyń qarasy kóbeıdi. Aqynda bir joly poema ataýy úshin ózi de qynjylatynyn aıtqan bolatyn.
Zerdeli ǵalym
Ǵalym Oljastyń beınesi aqyn Oljastan esh kem emes, bálkim ataǵy odan da artyq. Onyń ǵylymı boljamdary men tek ózine tán tosyn ári jańashyl baılamdary orysshyl júıege jaqpaǵanymen, ǵylymı ortany ózine jalt qaratty.
"Qazaqstandy ádebı turǵyda álem kartasyna engizgen dál sol (O.S.), sebebi, ol shyn mónisindegi alǵashqy halyqaralyq qazaq jazýshysy boldy. Oljas qazaqtar týraly kóp jazdy jáne sol jazǵandarymen búkil álemdi qyzyqtyra aldy. Máskeýlikterdiń onyń kitaptaryn qalaı dúken sórelerinen sypyryp-sıyryp alyp ketkenderi meniń esimde. Al, "Az ı Ia" kitaby týraly eshteńe aıta almaımyn, Bul meniń pir tutar kitabym...".
Qazaqtyń taǵy bir orystildi aqyny, búginde Amerıkada turatyn, jyrlary kóptegen ult tiline aýdarylǵan, Máskeýdiń ádebı ortasyn jaqsy biletin Baqyt Kenjeev bir suhbatynda osylaı depti. Oljasty máshhur etken shyǵarmasy – «Az ı Ia». Buǵan talas joq. Bul kitaby aqyndy oıshylǵa, ǵalymǵa aınaldyrdy jáne álemdi ekinshi ret ózine burǵyzdy. Bul jolǵy dańq – shyn dańq edi. Onyń súbeli eńbeginiń, tereń zerdesiniń jemisi edi. Ejelgi orys jyry dep esepteletin «Igor jasaǵy týraly jyrdy» zerttegen aqyn odan kóptegen kóne túrki sózderin taýyp, bul jyrdyń alǵashqy avtory túrki bolýy múmkin, ıakı eki tildi teń biletin aqyn degen baılam jasaıdy. Bir kezderi orystardy túrkilerdiń basqarǵanyn bilse de, bilmeske salynǵan, aqynnyń bultartpas dálelderine óre túregelgen ıdeologıa qyzmetkerleri «Az ı Ia» shyǵarmasyn jerden alyp, jerge saldy. Aqynnyń ózine de eskertýler jasalyp, saıası júıeniń teperishi, qysymy kúsheıdi. Biraq dál osy jyldary aqynǵa eldiń, oqyrmannyń qurmeti burynǵydan da arta tústi. «Az ı Ia» qara bazarlarda satylyp, kópshilik ortada jasyryn suranysqa ıe boldy. Osy jyldary Oljastyń aty qazaqtyń ár úıinde aıtylatyn, árbir qazaq Oljasymen maqtanatyn. Onyń jyrlary men ómir joly jaıynda ádemi hıkaıalar, ańyzdar eldi aralap, aqyn taǵdyry, shyǵarmashylyǵy qarapaıym jurtqa da yqpal etpeı qoıǵan joq. «Az ı Ia»-ny qoldaý, ony aqtap alý ulttyń óz mádenıeti, tarıhy aldyndaǵy boryshy ispetti sezildi. Sol kezde el basqarǵan Dinmuhamed Qonaevtyń ózi bul iske enjar qaramaı, kitaptyń aqtalýyna atsalysyp, aqyndy qorǵady.
Onyń qoǵamdyq ortadaǵy belsendiligi men tanymaldylyǵy 1986 jyly Almatyda ótken Jeltoqsan kóterilisi kezinde áıgilene tústi. Toryqqan, joǵaryǵa ózderiniń talabyn qoıǵan jastar birden Oljas Súleımenovti izdep, odan kómek surady. Bul jaıly kóteriliske qatysqan jeltoqsanshylar álikúnge aıtady. Keıbir derekter aqynnyń elge aýyr tıgen saıası tolqý kezinde jastardan kezigýden qashqanyn aıtsa, endi bir áńgimelerde onyń Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, zapy kórgen jastardy odaqta panalatyp, aqtalýyna kómekteskenin, keıbirine aqshalaı da járdemdeskenin jetkizedi.
Oljas Súleımenovtiń «Jazý tili», «1001 sóz», «Tarıhqa deıingi túrkiler» sekildi ǵylymı eńbekteri ejelgi til, mádenıet, tarıhty jiti zerttep, tyń baılamdar jasap, bir-birimen ózektes tarıhnamalardy aqtaryp, túpki shyndyqty ashýǵa qulshynady. Osy eńbekteriniń árqaısysy qoǵamdyq pikir qozǵap, ǵalymdardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy.
Túsinikti jáne túsiniksiz...
Oljas – qoǵam qaıratkeri. Onyń ómiri túrli saıası is-sharaǵa aralasýmen ótip keledi. Ol bir kezderi Keńes odaǵynyń biregeı basshylarymen dos boldy. Qonaevtyń da shapaǵatyn kórdi. Uzaq jyl Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda hatshy, birinshi hatshy qyzmetterin atqardy. «Qazaqfılm» kınostýdıasynyń bas redaktory bolyp ta jumys istedi. Sol kezeńde túsirilgen fılmder qazaq kınosynyń klasıkalyq týyndylary ekeni shyndyq.
Onyń qoǵamdyq ortadaǵy tanymaldylyǵy 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi kezinde áıgilene tústi. Toryqqan, joǵaryǵa ózderiniń talabyn qoıǵan jastar birden Oljas Súleımenovti izdep, odan kómek surady. Bul jaıly kóteriliske qatysqan jeltoqsanshylar álikúnge aıtady. Keıbir derekter aqynnyń elge aýyr tıgen saıası tolqý kezinde jastardan kezigýden qashqanyn aıtsa, endi bir áńgimelerde onyń Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, zapy kórgen jastardy odaqta panalatyp, aqtalýyna kómekteskenin, keıbirine aqshalaı da járdemdeskenin jetkizedi.
[caption id="attachment_10062" align="alignright" width="360"]
Oljas Súleımenov jáne Nazarbaev[/caption]
Budan soń aqyn «Nevada-Semeı» qozǵalysyn basqardy. Semeı polıgonyn jabý úshin kóterilgen halyqtyń únin jetkizip, halyqaralyq qozǵalystyń keń aýqym alýyna bar kúshin salǵany barshaǵa málim.
Táýelsizdikten buryn halyq ony ult qorǵany, qazaqtyń janashyry retinde elestetti. Iá, solaı oılady...
Áıtkenmen, Oljas Omaruly jaıly áńgime Táýelsizdikten keıin keri baǵytta ózgerdi. Endi ony ult janashyry emes, ultqa qarsy, Táýelsizdikti qalamaıdy, burynǵy kezeńdi ańsaıdy dep sógýshiler molaıdy. Buǵan aqynnyń qazaq tiliniń memlekettik til bolýyna erte dep pikir bildirýi jáne Qazaqstan úshin tolyq táýelsizdik bolmaıtynyn aıtýy sebep boldy. «Reseıden bóliný – múmkin emes, – deıdi O. Omaruly. – Biz talaı ǵasyrdan beri birge kelemiz, birge bola beremiz...». Ol talas áli toqtaǵan joq. Únemi Nazarbaev saıasatyn qoldap, elge asyqpaý kerektigin eskertetin onyń pikirin ártúrli toptar árqıly túsindirýge áýes.
Qazir 80 jasqa taqaǵan aqyn Qazaqstannyń IýNESKO-daǵy ókili.
Ahmet SAǴYNDYQ
