Áitkenmen, olar súimedim eken dep ajyrasa salmaidy. Osy jaǵdaidyń kózge uryp turǵan jeti sebebi týraly baiandasaq.
[caption id="attachment_10072" align="alignright" width="340"]
Stereotip. Kez kelgen 25 jastan asqan basy bos qyz – ne qaqpas bolady, ne kári qyz atanady. Shetelge qaraǵanda, bizde ózgeshelik bar. Bizdiń qyzdar jasy kelgende kúieýge shyǵady, ne bolmasa jigiti bolýy kerek, áiteýir jalǵyz qalýy múmkin emes. Al, zaryǵyp kútken mahabbat der shaǵynda kelmese, iaki joly bolyńqyramasa, qaitpek? Eger áiel zaty otyzǵa kelińkirep nemese otyzdan asyńqyrap tursa, onda olar endi eshnárseni kútýdiń qajeti múlde kerek joq degen oiǵa berile bastaidy. Kúieý bolýǵa úmitker róline sol áieldi kópten unatatyn, bolmasa ony áiel bolýǵa laiyqty dep tapqan er azamat tabyla ketedi. Sezimge basymdyq berilmeidi. Jalǵyz qalmaý úshin áiel tamaq ázirlep, úi jinap, fýtbolǵa da shydaýǵa bar.
Ádet. Paiyzben ólshep sanamalaǵanda, ádet kóp nárseden utady. Túsinistik pen qumarlyq bastapqy kezde qyzý bolǵanmen, ýaqyt óte kele sýyna bastaidy. Tek aradaǵy ekeýara syilyqtar, hattar, ortaq dostar, birge ótkizgen ýaqyt jaily estelikter ǵana qalady. Estigen qulaqqa túrpidei tise de aitaiyq, kóp qyz ózi súimese de anasyna sol jigit unaǵan soń shydap, tóze beredi. «Ol sondai tamasha, ekeýmizdi kórgen jannyń bári bizdi bir-birin dál tapqan dep aitady». Qarym-qatynasty ádetke ainaldyrý – sezimniń ólýiniń alǵashqy belgisi. Ol qai jastaǵy juptardyń basyna túsetini mańyzdy emes. Mahabbatty ádetke ainaldyrmańyz. Ony sezinińiz.
Qaýipsizdik. Patriarhat óz degenin istep keledi. Feminister bárin keri burýǵa tyrysqanmen, olardyń qolynan ázirge eshteńe kele qoiar túri joq. Oǵan da táýbe. Jer betindegi ár qyz ózin qaýipsiz sezingisi keledi. Iaǵni, janynda ózin qorǵaityn erkek kindiktiniń bolǵanyn qalaidy. Qyzdar sheshim qabyldai almaidy, oǵan daǵdylanbaǵan, sheshim qabyldaý olarǵa qajet te emes. Nege sońǵy kezde táýir degen qyzdyń bári «jaman jigitterge» jolyǵysyp, solarǵa taǵdyryn qosady? Sebebi, jylańqy jigitterden sharshady. Eger erkekpin degen adam sheshim qabyldai alýdyń mańyzdy ekenin túsinip, iske kóshse, túsinistik joq jerde de ómirdiń qalai ózgeretinin biler edi.
Senimsizdik. Áiel ózi týraly tym tómen oilap, eshkimmen qarym-qatynas qurýǵa laiyqty emespin degen tosqaýyl qoiyp alady. Týystar men tanystardyń barlyǵy oǵan sony aityp, eskerte beredi. Endi saǵan kim qaraidy degen syńaily. Qazir baqyr basty erkektiń ózi jolyqsa, rahmet ait, al sen taǵy mahabbat dep aýyz ashqyń keledi dep sógedi. Jurttyń bári mahabbatsyz ólip jatqan joq, urpaq qaldyrýdy oila dep aqyl aitady. Osy sózderimen baqytsyz taǵdyrǵa shegelep tastaidy.
[caption id="attachment_10073" align="alignleft" width="450"]
Bala. Iá, bala erkek pen áieldi sol úshin birge ómir súrýge talpyndyratyn kieli uǵym. Sezim joq bolsa da, bala úshin ómir súrý, óz ómirińdi laiyqtap almai turyp, ol úshin ózińdi qurbandyqqa shalý ispetti bolmaq. Biraq kóbinese ósip jetilgen balalar sheshelerine der kezinde nege ajyrasyp ketpediń dep ursady. Óitkeni, olar ómir boiy mahabbatsyz keńistikte ósýge májbúr bolady. Ómirdegi eń qymbat eki jannyń baqytsyzdyǵyna kýá bolyp ósedi. Soǵan ózderin kináli sezinip qalady.
Jany ashý. Qarym-qatynastyń eń túsiniksiz túri bolar. Mundai juptar uzaq ýaqyt boiy birge, ári baqytsyz ǵumyr keshedi.
Dáti myqty áiel erin súimese de, oǵan jany ashyǵan soń ajyraspaidy. Kúieýi otbasyn qalai jaqsy kóretinin biledi, balalarǵa jaqsy qarym-qatynasyn, oǵan degen iltipatyn kórip tura kete almaidy. Biraq túptiń túbinde janashyrlyq jek kórýshilikke ulasyp ketý qaýpi bar. Odan keiin urys-keris, sýyný, báribir ajyrasyp ketýge týra keledi. Bir-birin qinamaý úshin kóp juptar soǵan keledi.
Beimálim ómir aldyndaǵy úrei. Qorqaqtar kelesheginen úreilenedi. Budan artyq eshkimdi tappasam qaitem dep shúbálanady. Qolda baryn joǵaltqysy kelmeidi. Tóze bereiin, birdeńesi bolar deýden artyqty bul ergejeili oilai almaidy.
Aýdarǵan Shynar ÁBILDÁ
