Nege bir-birin súımeıtin juptar odaǵy myqtyraq? Súımegen qyzben nemese súımegen jigitpen ómirin qosqysy keletin, sondaıdy armandaıtyn adamdar bar ma? Eseppen úılenýdi eseptemegende. Biraq aınalańyzǵa qarańyzshy: súımese de birge turyp, bir-birine tek tózip júrgen otbasylar tolyp jatyr. Ekiniń biri sondaı ma dep qalasyń. «Ózińdiki», biraq «bóten». Nege bulaı bolady? Neden bastalǵan? Ol jaǵy mańyzdy emes. Qatelesken bolar, qumarlyq sezimge ulaspady, ǵashyqtyq týraly túsinigi ózgerdi, ne aıtsań da onymen ómir qyzyq emes bolyp ketti. «Meniki emes» boldy da shyqty.
Áıtkenmen, olar súımedim eken dep ajyrasa salmaıdy. Osy jaǵdaıdyń kózge uryp turǵan jeti sebebi týraly baıandasaq.

[caption id="attachment_10072" align="alignright" width="340"] Baqytty kúnder qaıda álgi?..[/caption]

Stereotıp. Kez kelgen 25 jastan asqan basy bos qyz – ne qaqpas bolady, ne kári qyz atanady. Shetelge qaraǵanda, bizde ózgeshelik bar. Bizdiń qyzdar jasy kelgende kúıeýge shyǵady, ne bolmasa jigiti bolýy kerek, áıteýir jalǵyz qalýy múmkin emes. Al, zaryǵyp kútken mahabbat der shaǵynda kelmese, ıakı joly bolyńqyramasa, qaıtpek? Eger áıel zaty otyzǵa kelińkirep nemese otyzdan asyńqyrap tursa, onda olar endi eshnárseni kútýdiń qajeti múlde kerek joq degen oıǵa berile bastaıdy. Kúıeý bolýǵa úmitker róline sol áıeldi kópten unatatyn, bolmasa ony áıel bolýǵa laıyqty dep tapqan er azamat tabyla ketedi. Sezimge basymdyq berilmeıdi. Jalǵyz qalmaý úshin áıel tamaq ázirlep, úı jınap, fýtbolǵa da shydaýǵa bar.

Ádet. Paıyzben ólshep sanamalaǵanda, ádet kóp nárseden utady. Túsinistik pen qumarlyq bastapqy kezde qyzý bolǵanmen, ýaqyt óte kele sýyna bastaıdy. Tek aradaǵy ekeýara syılyqtar, hattar, ortaq dostar, birge ótkizgen ýaqyt jaıly estelikter ǵana qalady. Estigen qulaqqa túrpideı tıse de aıtaıyq, kóp qyz ózi súımese de anasyna sol jigit unaǵan soń shydap, tóze beredi. «Ol sondaı tamasha, ekeýmizdi kórgen jannyń bári bizdi bir-birin dál tapqan dep aıtady». Qarym-qatynasty ádetke aınaldyrý – sezimniń ólýiniń alǵashqy belgisi. Ol qaı jastaǵy juptardyń basyna túsetini mańyzdy emes. Mahabbatty ádetke aınaldyrmańyz. Ony sezinińiz.

Qaýipsizdik. Patrıarhat óz degenin istep keledi. Femınıster bárin keri burýǵa tyrysqanmen, olardyń qolynan ázirge eshteńe kele qoıar túri joq. Oǵan da táýbe. Jer betindegi ár qyz ózin qaýipsiz sezingisi keledi. Iaǵnı, janynda ózin qorǵaıtyn erkek kindiktiniń bolǵanyn qalaıdy. Qyzdar sheshim qabyldaı almaıdy, oǵan daǵdylanbaǵan, sheshim qabyldaý olarǵa qajet te emes. Nege sońǵy kezde táýir degen qyzdyń bári «jaman jigitterge» jolyǵysyp, solarǵa taǵdyryn qosady? Sebebi, jylańqy jigitterden sharshady. Eger erkekpin degen adam sheshim qabyldaı alýdyń mańyzdy ekenin túsinip, iske kóshse, túsinistik joq jerde de ómirdiń qalaı ózgeretinin biler edi.
Senimsizdik. Áıel ózi týraly tym tómen oılap, eshkimmen qarym-qatynas qurýǵa laıyqty emespin degen tosqaýyl qoıyp alady. Týystar men tanystardyń barlyǵy oǵan sony aıtyp, eskerte beredi. Endi saǵan kim qaraıdy degen syńaıly. Qazir baqyr basty erkektiń ózi jolyqsa, rahmet aıt, al sen taǵy mahabbat dep aýyz ashqyń keledi dep sógedi. Jurttyń bári mahabbatsyz ólip jatqan joq, urpaq qaldyrýdy oıla dep aqyl aıtady. Osy sózderimen baqytsyz taǵdyrǵa shegelep tastaıdy.

[caption id="attachment_10073" align="alignleft" width="450"] Sizdiń baqytsyzdyǵyńyz - balanyń da baqytsyzdyǵy[/caption]

Bala. Iá, bala erkek pen áıeldi sol úshin birge ómir súrýge talpyndyratyn kıeli uǵym. Sezim joq bolsa da, bala úshin ómir súrý, óz ómirińdi laıyqtap almaı turyp, ol úshin ózińdi qurbandyqqa shalý ispetti bolmaq. Biraq kóbinese ósip jetilgen balalar sheshelerine der kezinde nege ajyrasyp ketpediń dep ursady. Óıtkeni, olar ómir boıy mahabbatsyz keńistikte ósýge májbúr bolady. Ómirdegi eń qymbat eki jannyń baqytsyzdyǵyna kýá bolyp ósedi. Soǵan ózderin kináli sezinip qalady.

Jany ashý. Qarym-qatynastyń eń túsiniksiz túri bolar. Mundaı juptar uzaq ýaqyt boıy birge, ári baqytsyz ǵumyr keshedi.
Dáti myqty áıel erin súımese de, oǵan jany ashyǵan soń ajyraspaıdy. Kúıeýi otbasyn qalaı jaqsy kóretinin biledi, balalarǵa jaqsy qarym-qatynasyn, oǵan degen iltıpatyn kórip tura kete almaıdy. Biraq túptiń túbinde janashyrlyq jek kórýshilikke ulasyp ketý qaýpi bar. Odan keıin urys-keris, sýyný, báribir ajyrasyp ketýge týra keledi. Bir-birin qınamaý úshin kóp juptar soǵan keledi.

Beımálim ómir aldyndaǵy úreı. Qorqaqtar kelesheginen úreılenedi. Budan artyq eshkimdi tappasam qaıtem dep shúbálanady. Qolda baryn joǵaltqysy kelmeıdi. Tóze bereıin, birdeńesi bolar deýden artyqty bul ergejeıli oılaı almaıdy.
Qymbatty hanymdar! «Mahabbatsyz dúnıe – bos!». Sezim syılańyzdar. Ózińizge, oǵan da. Birge turatyn jandardy baqytsyz etpeńizder. Sezim joq jerde, tekke oınaýdy doǵaryńyzdar. Sizdi súıgen júrekke beker úmit pen bos eles syılaýdy toqtatyńyzdar! Sizdi súıgen júrekke shynaıy ystyq yqylasyńyzdy ǵana arnańyz. Ótirikten «men de seni súıem» degenshe, shynaıy túrde «sen kelgenshe uıyqtamaı otyramyn» deý áldeqaıda artyq ekenin túsinseńizder eken.

Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ