"Meniń oıymsha, balabaqshada, bastaýysh mektepte aǵylshyn tilin múlde oqytpaý kerek. Latyn jazýyna negizdelgen qazaq sózderin saýatty jazyp, oqyp daǵdylana qoımaǵan balaǵa aǵylshyn tilin úıretýge bolmaıdy. Tildik sanada aǵylshyn tiliniń áripteri saqtalyp qalǵan balalar keıin qazaq tilin úırengen kezde ol tańbanyń basqasha dybystalatynyn qabyldaı almaı, shatastyratyn bolady.
Bala bastaýysh mektepte qazaq tili boıynsha saýatty jazyp, ábden daǵdylanǵan soń ǵana shet tilderdi úıretýge bolady. Mektep tabaldyryǵyn attaǵan bala ana tilinde ǵana sóıleýi kerek. Bala bastaýyshta orys tilinde de emes, aǵylshyn tilinde de emes, tek qana ana tilinde oqýy kerek.
Úsh tildi birden oqytqanda balanyń ana tili bolmaıdy.
Ana tili bolmaǵan adamnan eshqandaı aqyn da, jazýshy da, sýretshi de shyqpaıdy. Ǵalym shyǵar, maman shyǵar, tipti ataqty adam da shyǵar. Biraq onda eshqandaı mádenı azyq bolmaıdy. Aǵylshyn tilinde tamasha jazsyn, orys tilinde óleń shyǵarsyn, biraq ol – ana tili emes. Sondyqtan Úkimet, basshylar, oqý-aǵartý salasyndaǵylar qazaq mektebin qolǵa alyp, qamqorlyq kórsetýi kerek. Qazaq mektebin kóbeıtý kerek. Bala ana tilin bastaýysh mektepten meńgerip, keıin basqa tildi qosý kerek.
Aınalasyn ana tilinde tanyp, ár zattyń qazaqsha ataýyn bilgen soń ǵana onyń orysshasyn, aǵylshynshasyn úırenýi ońaı. Qazaq halqynyń saqtalýy tiliniń saqtalýyna baılanysty. Jahandaný zamanynda ana tilimizdiń bolashaǵyna, tazalyǵyna erekshe mán berýimiz qajet".
Derekkóz: egemen.kz
