«QazAgro» ulttyq holdingi jelisi boiynsha agroónerkásiptik keshen (AÓK) qarjylandyrý júiesindegi birqatar mańyzdy ózgerister bolǵan eken. Jalpy, osy jańa erejeler salany memlekettik qoldaý sharalarynyń tiimdiligin joǵarylatýǵa jáne eldiń aýyl turǵyndary úshin nesie resýrstaryna qoljetimdilikti jáne barynsha qamtýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Birinshiden, «QazAgro» holdingi qurylymy arqaly qorlandyrýǵa qatysty jeńildikti shaǵyn nesieleýdi shaǵyn qarjy uiymdary men nesie seriktesteri arqyly alýǵa bolady.
Ekinshiden, jumystaryn jańa bastaǵan kásipkerlerdiń kepildik problemasyn «QazAgroKepil» (KazAgroGarant) arqyly qaryzdardy kepildendirýdiń jańa júiesi sheshýge kómektesedi.
Úshinshiden, investitsiialyq jobalardy qarjylandyrýǵa ótinimderdi Agrarlyq nesie korporatsiiasy qabyldaidy.
Qazirgi jaǵdaida «QazAgro» holdingimen 5,4 myń nesie berildi, 12 myń adam jumyspen qamtyldy. Aǵymdaǵy jyldyń 1 qańtarynda QazAgronyń nesie qorjyny 582 mlrd. Teńge boldy. Holdingtiń klientteri 53 myń qaryz adam.
Holdingpen agrosektordy nesieleýdiń jalpy kóleminiń 85%-y shaǵyn jáne orta biznes sýbektilerine tiesili. Holdingtiń shaǵyn nesieleý naryǵyndaǵy úlesi 94% bolsa, aýylsharýashylyq tehnikasynyń lizingi naryǵyndaǵy úlesi – 72%.
Alaida, aýyl sharýashylyǵynda qarjylandyrýdyń barlyq problemalary sheshildi dep aitý erte. Osy ýaqytqa deiin áleýetti qaryz alýshylardyń keńeitilgen toby úshin aýyldyq jerlerde nesie resýrstaryna qoljetimdilik máselesi ashyq kúiinde qalyp otyr. Bul máseleni tejeýshi faktorlardyń biri – kóptegen aýyl turǵyndarynyń qajet kepilzattarynyń jetispeýi nemese bolmaýy.
Osy problemany sheshý úshin «QazAgro» ulttyq holdingi aýyldaǵy biznesti nesieleý protsessine jeke qarjy qurylymdaryn – Shaǵyn qarjy uiymdary men Nesie seriktestikterin tartý baǵdarlamasyn ázirledi. Budan basqa, Holding ásirese aýyldaǵy jumysyn jańa bastaǵan kásipkerler úshin yńǵaily shaǵyn qaryzdardy kepildendirý júiesin engizedi, ol shaǵyn bizneske kepilzatpen problemasy bolǵan kezdiń ózinde nesie qarajatyn alýǵa jáne óz isin bastaýǵa múmkindik beredi. Jańa shema ónimdi jumyspen qamtýdy jáne jappai kásipkerlikti damytý baǵdarlamasy sheńberinde ázirlendi, ony iske asyrýǵa NS jáne ShQU arqyly 6% mólsherlememen 11 mlrd.teńge qarastyrylǵan. Memleket atynan «QazAgroKepil» AQ kepildik etedi.
Kásibin jańa bastaǵan kásipkerler úshin kepildik kólemi shaǵyn nesie qunynyń 85%-yn, jumys istep turǵandar úshin - 50%-ǵa deiin bolady. Nesie seriktestikteri men shaǵyn qarjy uiymdarynyń qaryzdary ǵana kepildendiriledi. Osy rette, aýylsharýashylyq taýar óndirýshilerine QazAgroKepildiń ofisine barýdyń qajet emes ekenin atap ótý qajet, kepildik alý úshin ótinim nesieleýge qujattardyń toptamasyn ótkizý kezinde rásimdeledi jáne AShTÓ tarapynan shyǵyndy qajet etpeidi.
Osyǵan uqsas atalǵan baǵdarlama Aýyl sharýashylyǵyn qarjylai qoldaý qorymen de iske asyrylady. Bólingen qarjy resýrsynyń kólemi 16 mlrd. teńge.
(Shaǵyn nesieler Baǵdarlamanyń qatysýshylaryna mal sharýashylyǵyn damytýǵa jáne aýylsharýashylyq kooperativterin damytýǵa baǵyttalǵan jobalar boiynsha 7 jylǵa deiin, basqa jobalar boiynsha – 5 jylǵa deiingi merzimge beriledi. Baǵdarlama boiynsha qaryz somasy 8000 AEK (18 152 000 teńge) aspaidy, syiaqy mólsherlemesi – jyldyq 6%-dan aspaidy.)
«QazAgroQarjy» AQ básekeles ortaǵa berý jónindegi bekitilgen is-sharany eskere otyryp, jyldyń basynan bastap investitsiialyq jobalardy qarjylandyrý boiynsha barlyq ótinimder Agrarlyq nesie korporatsiiasynda qabyldanady.
Osy rette kompaniia investitsiialyq jobalardy qarjylandyrýdy, sonyń ishinde QR AShM anyqtaǵan basym baǵyttardyń keńeitilgen spektri boiynsha Ulttyq qordyń qarajaty esebinen josparlaidy. Eger buryn qarjylandyrý mólsherlemesi 6%-dy quraǵan bolsa, qazir ol 5,5%-ǵa deiin tómendetilgenin atap ótý qajet.
Áńgime myna baǵyttar týraly:
-et baǵytyndaǵy qus fabrikalarynyń qýattylyǵyn arttyrý jáne jańartý;
-sút-taýarly fermalar, asyl tuqymdy mal óndirisiniń ortalyqtaryn qosa alǵandaǵy reprodýktorlar qurý;
- sýarý júielerin qoldaný arqyly jemis-kókónis, tehnikalyq jáne mai daqyldarynyń óndirisin qurý;
- ónerkásiptik jylyjailar, astyq jáne kókónis qoimalarynyń jáne kólik-logistikalyq ortalyqtarynyń qurylysy jáne t.b.
Jalpy 2016 jyly Aýyl sharýashylyǵyn qarjylai qoldaý qory atalǵan baǵyttar sheńberinde 14,5 mlrd. teńge somasyna 4894 jobany qarjylandyrdy.
2017 jyldyń birinshi jarty jyldyǵynda – 7,5 mlrd.teńge somasyna 2283 joba qarjylandyryldy.
Aǵymdaǵy jyldyń I jarty jyldyǵynyń qorytyndysy boiynsha AÓK qoldaýǵa 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan Memlekettik baǵdarlamanyń basym baǵyttary boiynsha Holdingpen 102,9 mlrd. teńge baǵyttaldy.
Shamamen 7 myń agroónerkásip kesheni sýbektisi qarjylandyryldy, ol jumys oryndaryn saqtaýǵa jáne 11 myń adamǵa jańa jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik berdi. Holdingpen agrosektordy nesieleýdiń jalpy kóleminiń 88,3%-y shaǵyn jáne orta biznes sýbektilerine tiesili ekendigin atap ótý qajet (90,2 mlrd. teńge).
Holding tarapynan agroónerkásip keshenin qarjylandyrý kólemi aǵymdaǵy jyly 316 mlrd.teńge deńgeiinde josparlanady, ol 2016 jylǵy deńgeiden 24%-ǵa artyq (255 mlrd. teńge).
Aiaýlym Shaimardan
