«QazAgro» ulttyq holdıńi jelisi boıynsha agroónerkásiptik keshen (AÓK) qarjylandyrý júıesindegi birqatar mańyzdy ózgerister bolǵan eken. Jalpy, osy jańa erejeler salany memlekettik qoldaý sharalarynyń tıimdiligin joǵarylatýǵa jáne eldiń aýyl turǵyndary úshin nesıe resýrstaryna qoljetimdilikti jáne barynsha qamtýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Birinshiden, «QazAgro» holdıńi qurylymy arqaly qorlandyrýǵa qatysty jeńildikti shaǵyn nesıeleýdi shaǵyn qarjy uıymdary men nesıe seriktesteri arqyly alýǵa bolady.
Ekinshiden, jumystaryn jańa bastaǵan kásipkerlerdiń kepildik problemasyn «QazAgroKepil» (KazAgroGarant) arqyly qaryzdardy kepildendirýdiń jańa júıesi sheshýge kómektesedi.
Úshinshiden, ınvestısıalyq jobalardy qarjylandyrýǵa ótinimderdi Agrarlyq nesıe korporasıasy qabyldaıdy.
Qazirgi jaǵdaıda «QazAgro» holdıńimen 5,4 myń nesıe berildi, 12 myń adam jumyspen qamtyldy. Aǵymdaǵy jyldyń 1 qańtarynda QazAgronyń nesıe qorjyny 582 mlrd. Teńge boldy. Holdıńtiń klıentteri 53 myń qaryz adam.
Holdıńpen agrosektordy nesıeleýdiń jalpy kóleminiń 85%-y shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine tıesili. Holdıńtiń shaǵyn nesıeleý naryǵyndaǵy úlesi 94% bolsa, aýylsharýashylyq tehnıkasynyń lızıńi naryǵyndaǵy úlesi – 72%.
Alaıda, aýyl sharýashylyǵynda qarjylandyrýdyń barlyq problemalary sheshildi dep aıtý erte. Osy ýaqytqa deıin áleýetti qaryz alýshylardyń keńeıtilgen toby úshin aýyldyq jerlerde nesıe resýrstaryna qoljetimdilik máselesi ashyq kúıinde qalyp otyr. Bul máseleni tejeýshi faktorlardyń biri – kóptegen aýyl turǵyndarynyń qajet kepilzattarynyń jetispeýi nemese bolmaýy.
Osy problemany sheshý úshin «QazAgro» ulttyq holdıńi aýyldaǵy bıznesti nesıeleý prosesine jeke qarjy qurylymdaryn – Shaǵyn qarjy uıymdary men Nesıe seriktestikterin tartý baǵdarlamasyn ázirledi. Budan basqa, Holdıń ásirese aýyldaǵy jumysyn jańa bastaǵan kásipkerler úshin yńǵaıly shaǵyn qaryzdardy kepildendirý júıesin engizedi, ol shaǵyn bızneske kepilzatpen problemasy bolǵan kezdiń ózinde nesıe qarajatyn alýǵa jáne óz isin bastaýǵa múmkindik beredi. Jańa shema ónimdi jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasy sheńberinde ázirlendi, ony iske asyrýǵa NS jáne SHQU arqyly 6% mólsherlememen 11 mlrd.teńge qarastyrylǵan. Memleket atynan «QazAgroKepil» AQ kepildik etedi.
Kásibin jańa bastaǵan kásipkerler úshin kepildik kólemi shaǵyn nesıe qunynyń 85%-yn, jumys istep turǵandar úshin - 50%-ǵa deıin bolady. Nesıe seriktestikteri men shaǵyn qarjy uıymdarynyń qaryzdary ǵana kepildendiriledi. Osy rette, aýylsharýashylyq taýar óndirýshilerine QazAgroKepildiń ofısine barýdyń qajet emes ekenin atap ótý qajet, kepildik alý úshin ótinim nesıeleýge qujattardyń toptamasyn ótkizý kezinde rásimdeledi jáne ASHTÓ tarapynan shyǵyndy qajet etpeıdi.
Osyǵan uqsas atalǵan baǵdarlama Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qorymen de iske asyrylady. Bólingen qarjy resýrsynyń kólemi 16 mlrd. teńge.
(Shaǵyn nesıeler Baǵdarlamanyń qatysýshylaryna mal sharýashylyǵyn damytýǵa jáne aýylsharýashylyq kooperatıvterin damytýǵa baǵyttalǵan jobalar boıynsha 7 jylǵa deıin, basqa jobalar boıynsha – 5 jylǵa deıingi merzimge beriledi. Baǵdarlama boıynsha qaryz somasy 8000 AEK (18 152 000 teńge) aspaıdy, syıaqy mólsherlemesi – jyldyq 6%-dan aspaıdy.)
«QazAgroQarjy» AQ básekeles ortaǵa berý jónindegi bekitilgen is-sharany eskere otyryp, jyldyń basynan bastap ınvestısıalyq jobalardy qarjylandyrý boıynsha barlyq ótinimder Agrarlyq nesıe korporasıasynda qabyldanady.
Osy rette kompanıa ınvestısıalyq jobalardy qarjylandyrýdy, sonyń ishinde QR ASHM anyqtaǵan basym baǵyttardyń keńeıtilgen spektri boıynsha Ulttyq qordyń qarajaty esebinen josparlaıdy. Eger buryn qarjylandyrý mólsherlemesi 6%-dy quraǵan bolsa, qazir ol 5,5%-ǵa deıin tómendetilgenin atap ótý qajet.
Áńgime myna baǵyttar týraly:
-et baǵytyndaǵy qus fabrıkalarynyń qýattylyǵyn arttyrý jáne jańartý;
-sút-taýarly fermalar, asyl tuqymdy mal óndirisiniń ortalyqtaryn qosa alǵandaǵy reprodýktorlar qurý;
- sýarý júıelerin qoldaný arqyly jemis-kókónis, tehnıkalyq jáne maı daqyldarynyń óndirisin qurý;
- ónerkásiptik jylyjaılar, astyq jáne kókónis qoımalarynyń jáne kólik-logıstıkalyq ortalyqtarynyń qurylysy jáne t.b.
Jalpy 2016 jyly Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory atalǵan baǵyttar sheńberinde 14,5 mlrd. teńge somasyna 4894 jobany qarjylandyrdy.
2017 jyldyń birinshi jarty jyldyǵynda – 7,5 mlrd.teńge somasyna 2283 joba qarjylandyryldy.
Aǵymdaǵy jyldyń I jarty jyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha AÓK qoldaýǵa 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan Memlekettik baǵdarlamanyń basym baǵyttary boıynsha Holdıńpen 102,9 mlrd. teńge baǵyttaldy.
Shamamen 7 myń agroónerkásip kesheni sýbektisi qarjylandyryldy, ol jumys oryndaryn saqtaýǵa jáne 11 myń adamǵa jańa jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik berdi. Holdıńpen agrosektordy nesıeleýdiń jalpy kóleminiń 88,3%-y shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine tıesili ekendigin atap ótý qajet (90,2 mlrd. teńge).
Holdıń tarapynan agroónerkásip keshenin qarjylandyrý kólemi aǵymdaǵy jyly 316 mlrd.teńge deńgeıinde josparlanady, ol 2016 jylǵy deńgeıden 24%-ǵa artyq (255 mlrd. teńge).
Aıaýlym Shaımardan
