Buhar jyraý shyǵarmalaryndaǵy aforızmder

Dalanews 01 aqp. 2016 09:29 2161

Ádebıet tarıhynan eleýli oryn aly, artynan óshpes mura qaldyrǵan 18 ǵasyr ádebıetindegi kórnekti jyraýlardyń biri- Buhar jyraý Qalqamanuly. Halyq ómiriniń almaǵaıyp-alasapyran, tarıhta qalý-qalmaýy ekitalaı kezeńinde turmys keshken jyraý óz tolǵaýlarynda sol tustaǵy kókeıkesti, kúrdeli máselelerge jaýap izdep, sonyń birden-bir joqshy-jyrshysy bola bildi. Onyń jyr-tolǵaýlarynyń únemi áleýmettik ótkir mazmunǵa qurylyp otyrýynyń basty sebebi de osydan.

Buhar jyraý- qazaq jyraýlar poezıasynyń alyby. Buhar jyraý týraly, onyń shyǵarmalarynyń negizgi saryndary, kórkemdik sıpaty jóninde aıtý- sol dáýirdiń poezıchsyn tutas qamtyp aıtý. Buhar jyraýdyń poezıasy bútin bir halyqtyń jan-dúnıe, tanym-talǵam ıirimderine jalǵasyp jatqan qubylys. Jyraý shyǵarmalary jetkizer dúnıe jeke adamnyń kórip-bilip, kókirekke túıgeninen áldeqaıda keń jatyr, onyń shyǵarmalary- tutas halyqtyń szim-kúıi, oı-órisi, tarıhy men taǵdyry.

Jyraýdyń bizge jetken azdy-kópti murasyn tabıǵı sıpaty jaǵynan nasıhat tolǵaý, arnaý toǵaý, boljaý tolǵaý dep úsh topqa bólýge bolady. Shyǵarmalarynyń basym kópshiligin qamtıtyn nasıhat tolǵaýlarynda adamdy ıgilikke tárbıeleý, baýyrmaldylyq, adaldyq, ádildik máseleleri sóz bolady. Jyraýdyń bir top jyrlary : «Ejelgi dos jaý bolmas», «Shashyrap shyqqan qandar kóp», «Myrzalyq qonaqqa paıda,malǵa qas», «Jar basyna qonbańyz», «Jal quıryǵy qaba dep» jáne taǵy basqa tolǵaýlarynda el birligi, jaqsy men jaman, bilimdilik pen nadandyq, jalpy izgilik sáselelerin qamtıdy.

Jyraýdyń búkil jyr-tolǵaýlary aforızmderden órilgen. Aqylgóı abyz dáýletke, baqqa qyzyqpa, aryńdy aqsatpa, malǵa satpa, ol máńgilik nárse emes, «ózgeredi, ózgergendi kóz kóredi»-deıdi. Ol aramzalyq alysqa shappaıdy, «Aramzanyń quıryǵy bir-aq tutam» uzaqqa bara almaısyń, halyqtyń shyndyq atty qaqapany bar, adaldyq atty tuzaǵy bar, soǵan túspeı ótpeısiń,- dep eskertedi. «Jamanmen joldas bolsań, kóringenge kúlki eter, jaqsymen joldas bolsań, aıyrylmasqa sert  eter»- dep birliktiń bastalatyn qaınar kózin ashyp beredi.

Jyraý qarapaıym sózdiń syry sezilmes, jymy bilinbes sheberlikpen shendestirý arqyly ǵalamat qýat kúshin oıatady. Jaı ǵana bir sózdiń uıqasy men úılesiminiń arasyna ol tirshiliktiń qarıa danalyǵyn ornyqtyrady.

Buhar jyraý tirliktiń, jaryq dúnıeniń sáýleli nuryn qushtarlyqpen qushaqtaıdy. Onyń oıy-aspannan bıik, sezimi- teńizden tereń. Ol quıqyljyǵan, qaıshylyǵy, qarsylyq kúresi, teketires qubylysy kóp dúnıeden tıanaq tabýǵa baýlıdy. Basý aıtyp, sabańa túsiredi. Alasurǵan kóńil, arpalysqan sezimdi aýyzdyqtaýdyń sıqyryn, syryn jetkizedi. Pendelikten joǵary turar qasıetterdi saqta deıdi. Jyraýdyń tolǵaýlary dúnıe shartyn tizbelegen naqyl, aforızm kómbesi. Ol óziniń óleńderinde moraldyq sarynǵa berilińkirep, aǵaıynshylyqty, tatýlyqty, dostyqty úgitteıdi, ózimshildikten saqtandyrady.

Azamat erdiń balasy,

Atadan altaý týmas pa?

Atadan altaý týǵanmen,

İshinde onyń bireýi,

Arystany bolmas pa?

-deıdi ol.

Buhar óleńderi tuspal naqyldarǵa qurylǵan sheshendik úlgisin tanytatyn mándi tshyǵarmalar:

Etekti kesip jeń bolmas,

Ejelgi dushpan el bolmas.

Qara qoıdyń terisin,

Sabyndap jýsań aǵarmas.

Qarasha torǵaı qaz bolmas,

Shaǵala kelmeı jaz bolmas.

Shańqan bolmaı,boz bolmas

İshten qyńyr týǵandar,

Tezge salsa túzelmes.

Ejelgi dos jaý bolmas.

-dep jyraý tabıǵı qubylystarǵa adam ómiriniń zańdylyqtaryn salystyra mándi oı tolǵaıdy. Onyń bul sıaqty aforızmderge toly mátelderi, sheshendik úlgisindegi sózderi ári sheber, ári tereń maǵynaly:

Qatyn alma tóreden.

Qatyn alsań tóreden,

Erkegi bolar jaý jandy,

Urǵashysy mal jandy.

Tóre berer ul týsa

Aýzy ketpes paradan.

Jyraýdyń naqyldary ishinde buryn baspa betin kórmegen myna joldary bar:

Aqsaǵan qulan qadirin,

Aıdalada qaq biler.

Tós aıyldyń batqanyn

Iesi bilmes, at biler.

Er jigittiń qadirin,

Aǵaıyn bilmes, jat biler.

Joryq joly bolýyn

Qarıa bilmes, sát biler.

Halyq mátelderi stılinde keletin jyraýdyń bul naqyldary da ómir tájirbıelerine negizdelgen, aqynnyń óz tusynda ústem bolǵan salt-sanaǵa saı tolǵap, taqpaqtaı sóıleý ónerine jetik sheshen olǵanyn tanytady.

Buhar óleńderiniń keıbirkýlerinaqyl terme túrinde keledi:

Jal, quıryǵa qaba dep,

Jabydan aıǵyr saplmańyz!

Qalyń maly arzan dep,

Jaman qatyn almańyz!

Jabydan aıǵyr salsańyz,

Jaýǵa miner at týmas.

Jaman qatyn alsańyz,

Topqa kirer ul týmas.

-degen aforızmge toly jyr joldarynan jyraý oıynyń naqty dáldigimen qatar týra joldy kórsetken ómirlik baǵytyn baıqaımyz.

Jyraý oıdy tereńnen meńzeıdi. Ne jaqsy, ne jaman, ómirde qaıtpek kerek, qaıtsek istegen isimiz jaqsylyq bolmaq degen suraýlarǵa jaýap berýde onyń ózindik soqraǵy bar. Qaı máseleni kótere de sara jol, aqıqatyn ashyp beredi. Adamı bolmystyń bıik shyńyna jetýdiń baǵytye kórsetedi. Mysaly:

Jar basyna qonbańyz,

Daýyl soqsa úı keter.

Jatqa tizgin bermeńiz,

Jalamenen bas kter.

Jamanmen jolda bolsańyz,

Kóringenge kúlki eter.

Jaqsymen joldas bolsańyz,

Aıyrylmasqa sert eter.

-degen tolǵaýy osynyń aıǵaǵy.

Buhar ómir súrgen dáýir- qazaq dalasynda jońǵar shapqynshylyǵynyń kúsheıip turǵan tusy. El ishinde alaýyzdyq beleń alyp, hannn qaıyr, qaradan ynsap ketken, Buhar sózimen aıtqanda:

Aı zaman-aı, zaman-aı,

Tústi mynaý tuman-aı,

İstiń bári kúmán-aı

-bolǵan zaman. Elden bereke ketkende dinniń de mesheý tartatyn tusy. «Oraza, namaz toqtyqta» degendi tý etip ustaǵan qazaq halqy úshin alasapyran zamanda dinniń de keregi shamaly ekenin ańǵarý qıyn emes. Al dinniń halyq rýhy úshin qanshalyqty qajettiligi bar ekenin túsingen Buharǵa dinnen aýytqı bastaǵan halyqtyń qaraketi qurdymǵa ketýmen birdeı. Sondyqtan ol:

Birinshi tilek tileńiz,

Bir allaǵa jazbasqa.

Ekinshi tilek tileńiz,

Er shuǵyl pasyq zalymnyń

Tiline erip azbasqa .

Úshinshi tilek tileńiz,

Úshkiliksiz kóılek kımeske.

Tórtinshi tilek tileńiz,

Tórde tósek tartyp jatpasqa.

Besinshi tilek tileńiz,

Bes ýaqytta bes namaz,

Bireýi qaza bolmasqa.

-dep haqtyń jolynda pendeliktiń kómeskilenip, rýhanı tazarýǵa jol ashylatynyn, al rýhanı tazalyqtyń tórinde tek jaqsylyqqa jol beriletinin jyraý tuspaldap tanytady.

Abylaı tusyndaǵy tynmsyz joryqtardyń el berekesin ketirip jatqan kezeńinde hanǵa aıtqan jyraý aqyldarynyń eń tıimdisi- qazaqtyń ózara birligin saqtaýǵa, odan keıin kórshi eldermen alys-beris jasap, jaýlaspaı tatý ómir súrýge úndeý bolsa kerek:

Óletuǵyn taı úshin,

Qalatuǵyn saı úshin,

Qylmańdar janjal, eregis

-dep, ol mal nemese jer úshin ózara janjaldasýǵa qarsy shyǵady. Aǵaıynshylyq-tatýlyq-eldi berekeli etetin eń qajet násre dep biledi.

Musylmannyń balasy,

Sirá, bir keńes quryńyz,

Biraýyzdy bolyńyz!

Aqyn biraýyzdy, yntymaǵy kúshti eldi osylaı armandap, sondaı eldiń ǵana bolashaǵy mol olatyndyǵyna senim bildiredi. «Aǵaıyn tatý bolsa, jat janynan túńiler» degen halyq mátelin qoshtaı sóılep, ol tatý-tátti ómirdi ańsaıdy:

Jaqyn jerden shóp jısa,

Jerdiń sánin ketirer,

Aǵaıynnyń arazy-

Eldiń sánin ketirer.

Abysynnyń arazy-

Aýyl sánin ketirer.

-dep eldiń birligin tolǵaıdy.

Jyraý han aldynda taısalmaı sóz sóılep, óz pikirin erkin aıtyp, eli atynan han pıǵylyna qarsy shyǵady. Hanǵa el-jurtyńdy syılasań, óziń de syıly bolasyń dep aqyr beredi.

Hannyń jaqsy bolmaǵy-

Qarashanyń eldigi.

Qarasha halqy syılasa,

Altynnan bolar beldigi.

Jaqsy jigit ul týsa,

Patshadan bolmas kemdigi.

-degen eken jyraý.

Buhar jyraýdyń atalǵan tolǵaýlaryndaǵy aforızmder qazaqtyń maqal-mátelderimen úndes, saryndas keledi. Mysaly, jyraýdyń «Ejelgi dos jaý bolmas» degen tolǵaýy halyq maql-mátelderinen órilgen. Munda ol óz sózimen halyq danalyǵynyń mazmunyn, oıyn aıqyn túsindirip beredi. Jyryýdyń:

Tar peıildi keńimes,

Keń peıildi kemimes.

-degen jyr joldary qazaqtyń «Keń bolsań, kem bolmaısyń»- degen mátelimen úndesip jatyr. Al:

Aǵaıynnyń arazy-

Eldiń sánin ketirer.

Abysynnyń arazy-

Aýyl sánin ketirer

-degen naqyly qazaqtyń:

Abysyn tatý bolsa as kóp,

Aǵaıy tatý bolsa at kóp.

-    degen maqalymen maǵynalas.

Jyraýdyń:

Jamanmen joldas bolsańyz,

Kóringenge kúlki eter.

Jaqsymen joldas bolsańyz,

Aıyrylmasqa sert eter

-degen aforızmi halyqtyń:

Jaqsyǵa erseń jetersiń muratqa,

Jamanǵa erseń qalarsyń uıatqa

-degen maqalynyń jalǵasyn tapqan desek te bolady. Árıne, eliniń tilegin oılaǵan, halqynyń joqshy-jyrshysy bola bilgen jyraýdyń tolǵaýlary halyq júreginen shyǵyp, aýyzdan-aýyzǵa tarǵan maqal-mátelderimen qalaı úndesip, úılesip jatpasqa! Jyraýdyń:

Myrzalyq qonaqqa paıda, malǵa qas

Batyrlyq joldasqa paıda, janǵa qas

Ótirik o daǵy paıda, ımanǵa qas

Ótkir pyshaq qolǵa paıda, qynǵa qas.

-degen naqyl sózderden órilgen toǵaýy halyqtyń:

Ótirik pyshaq qynǵa qas,

Ótirik sóz janǵa qas.

-degen maqalymen saryndas bolyp keledi.

Buhar jyraýdyń osyndaı adamdy ıgilikke baýlıtyn tárbıelik máni zor naqyldary búgingi kúnde de óz qundylyǵyn joǵaltpaǵan. Olar halyq jadynda berik saqtalyp, osy kúnde de keńinen qoldanylyp júr. Mysaly:

El bastaý qıyn emes,

Qonatyn jerden kól tabylady.

Qol bastaý qıyn emes,

Shabatyn jerden el tabylady.

Sharshy topta sóz bastaýdan qıyn joq

-degen jyr joldaryn búginde jıi estımiz.

Qarıasy kimniń bar bolsa-

Jazýly turǵan hat bolar.

-degen aforızmi de qoldanysta júr.

Eki jaqsy qas bolmas,

Eki jaman dos bolmas

-degen aforızm osy kúnde óz ornynda qoldanylýda desem de bolady. Jyraýdyń:

Syılaı bergin kóneni

Syılamaǵan kúń qylar

Ózin tapqan eneni

jáne

Qartaısań qart babańdy syılaı ber,

Kúnderdiń kúni bolǵanda

Kimder de kimniń beli búgilmes

-degen naqyldary búgingi kúnde óz ata-analarynan bas tartyp, qarıalar úıine kósh túzegen jastarymyzǵa dál taýyp aıtylǵan aqyl.

Buhar jyraýdyń adamdy ıgilikke, ádildikke, izgilikke tárbıeleıtin adamgershilik máselesin kótergen naqylǵa toly tolǵaýlary – onyń urpaǵyna qaldyrǵan asyl qazynasy.

 

Paıdalanǵan ádebıetter tizimi:

  1. Dala danalary,. Almaty: Qazaqsıan damý ınstıtýty. 2001-640b

  2. Q.Ómirálev. 18-19 ǵ. Qazaq poezıasynyń tili

  3. Qýanǵanov Sh.T . Buhar jyraý

  4. M.Jarmuhamedov. Kóneniń kózi. Almaty, Sanat, 96

  5. M.Maǵaýın. Qobyz saryny, Almaty: Jazýshy, 68

  6. H.Súıinshálıev. 18-19 ǵ. Qazaq ádebıeti, Almaty:Mektep,1989

  7. Qazaq ádebıetiniń tarıhy. 1 tom 2 kitap, 64

  8. Buhar jyraý Qalqamanuly. Shyǵarmalary. Almaty, 92

  9. Buhar jyraý. Aı, Abylaı, Abylaı! Almaty: Jalyn,93

  10. Bes ǵasyr jyrlaıdy. Almaty,1985

  11. Aı, zaman-aı, zaman-aı. Almaty,92

  12. Ult taǵylymy. Ǵylymı pedagogıkalyq basylym,2004, № 2


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar