Buhar jyraý- qazaq jyraýlar poeziiasynyń alyby. Buhar jyraý týraly, onyń shyǵarmalarynyń negizgi saryndary, kórkemdik sipaty jóninde aitý- sol dáýirdiń poezichsyn tutas qamtyp aitý. Buhar jyraýdyń poeziiasy bútin bir halyqtyń jan-dúnie, tanym-talǵam iirimderine jalǵasyp jatqan qubylys. Jyraý shyǵarmalary jetkizer dúnie jeke adamnyń kórip-bilip, kókirekke túigeninen áldeqaida keń jatyr, onyń shyǵarmalary- tutas halyqtyń szim-kúii, oi-órisi, tarihy men taǵdyry.
Jyraýdyń bizge jetken azdy-kópti murasyn tabiǵi sipaty jaǵynan nasihat tolǵaý, arnaý toǵaý, boljaý tolǵaý dep úsh topqa bólýge bolady. Shyǵarmalarynyń basym kópshiligin qamtityn nasihat tolǵaýlarynda adamdy igilikke tárbieleý, baýyrmaldylyq, adaldyq, ádildik máseleleri sóz bolady. Jyraýdyń bir top jyrlary : «Ejelgi dos jaý bolmas», «Shashyrap shyqqan qandar kóp», «Myrzalyq qonaqqa paida,malǵa qas», «Jar basyna qonbańyz», «Jal quiryǵy qaba dep» jáne taǵy basqa tolǵaýlarynda el birligi, jaqsy men jaman, bilimdilik pen nadandyq, jalpy izgilik sáselelerin qamtidy.
Jyraýdyń búkil jyr-tolǵaýlary aforizmderden órilgen. Aqylgói abyz dáýletke, baqqa qyzyqpa, aryńdy aqsatpa, malǵa satpa, ol máńgilik nárse emes, «ózgeredi, ózgergendi kóz kóredi»-deidi. Ol aramzalyq alysqa shappaidy, «Aramzanyń quiryǵy bir-aq tutam» uzaqqa bara almaisyń, halyqtyń shyndyq atty qaqapany bar, adaldyq atty tuzaǵy bar, soǵan túspei ótpeisiń,- dep eskertedi. «Jamanmen joldas bolsań, kóringenge kúlki eter, jaqsymen joldas bolsań, aiyrylmasqa sert eter»- dep birliktiń bastalatyn qainar kózin ashyp beredi.
Jyraý qarapaiym sózdiń syry sezilmes, jymy bilinbes sheberlikpen shendestirý arqyly ǵalamat qýat kúshin oiatady. Jai ǵana bir sózdiń uiqasy men úilesiminiń arasyna ol tirshiliktiń qariia danalyǵyn ornyqtyrady.
Buhar jyraý tirliktiń, jaryq dúnieniń sáýleli nuryn qushtarlyqpen qushaqtaidy. Onyń oiy-aspannan biik, sezimi- teńizden tereń. Ol quiqyljyǵan, qaishylyǵy, qarsylyq kúresi, teketires qubylysy kóp dúnieden tiianaq tabýǵa baýlidy. Basý aityp, sabańa túsiredi. Alasurǵan kóńil, arpalysqan sezimdi aýyzdyqtaýdyń siqyryn, syryn jetkizedi. Pendelikten joǵary turar qasietterdi saqta deidi. Jyraýdyń tolǵaýlary dúnie shartyn tizbelegen naqyl, aforizm kómbesi. Ol óziniń óleńderinde moraldyq sarynǵa berilińkirep, aǵaiynshylyqty, tatýlyqty, dostyqty úgitteidi, ózimshildikten saqtandyrady.
Azamat erdiń balasy,
Atadan altaý týmas pa?
Atadan altaý týǵanmen,
Ishinde onyń bireýi,
Arystany bolmas pa?
-deidi ol.
Buhar óleńderi tuspal naqyldarǵa qurylǵan sheshendik úlgisin tanytatyn mándi tshyǵarmalar:
Etekti kesip jeń bolmas,
Ejelgi dushpan el bolmas.
Qara qoidyń terisin,
Sabyndap jýsań aǵarmas.
Qarasha torǵai qaz bolmas,
Shaǵala kelmei jaz bolmas.
Shańqan bolmai,boz bolmas
Ishten qyńyr týǵandar,
Tezge salsa túzelmes.
Ejelgi dos jaý bolmas.
-dep jyraý tabiǵi qubylystarǵa adam ómiriniń zańdylyqtaryn salystyra mándi oi tolǵaidy. Onyń bul siiaqty aforizmderge toly mátelderi, sheshendik úlgisindegi sózderi ári sheber, ári tereń maǵynaly:
Qatyn alma tóreden.
Qatyn alsań tóreden,
Erkegi bolar jaý jandy,
Urǵashysy mal jandy.
Tóre berer ul týsa
Aýzy ketpes paradan.
Jyraýdyń naqyldary ishinde buryn baspa betin kórmegen myna joldary bar:
Aqsaǵan qulan qadirin,
Aidalada qaq biler.
Tós aiyldyń batqanyn
Iesi bilmes, at biler.
Er jigittiń qadirin,
Aǵaiyn bilmes, jat biler.
Joryq joly bolýyn
Qariia bilmes, sát biler.
Halyq mátelderi stilinde keletin jyraýdyń bul naqyldary da ómir tájirbielerine negizdelgen, aqynnyń óz tusynda ústem bolǵan salt-sanaǵa sai tolǵap, taqpaqtai sóileý ónerine jetik sheshen olǵanyn tanytady.
Buhar óleńderiniń keibirkýlerinaqyl terme túrinde keledi:
Jal, quiryǵa qaba dep,
Jabydan aiǵyr saplmańyz!
Qalyń maly arzan dep,
Jaman qatyn almańyz!
Jabydan aiǵyr salsańyz,
Jaýǵa miner at týmas.
Jaman qatyn alsańyz,
Topqa kirer ul týmas.
-degen aforizmge toly jyr joldarynan jyraý oiynyń naqty dáldigimen qatar týra joldy kórsetken ómirlik baǵytyn baiqaimyz.
Jyraý oidy tereńnen meńzeidi. Ne jaqsy, ne jaman, ómirde qaitpek kerek, qaitsek istegen isimiz jaqsylyq bolmaq degen suraýlarǵa jaýap berýde onyń ózindik soqraǵy bar. Qai máseleni kótere de sara jol, aqiqatyn ashyp beredi. Adami bolmystyń biik shyńyna jetýdiń baǵytye kórsetedi. Mysaly:
Jar basyna qonbańyz,
Daýyl soqsa úi keter.
Jatqa tizgin bermeńiz,
Jalamenen bas kter.
Jamanmen jolda bolsańyz,
Kóringenge kúlki eter.
Jaqsymen joldas bolsańyz,
Aiyrylmasqa sert eter.
-degen tolǵaýy osynyń aiǵaǵy.
Buhar ómir súrgen dáýir- qazaq dalasynda jońǵar shapqynshylyǵynyń kúsheiip turǵan tusy. El ishinde alaýyzdyq beleń alyp, hannn qaiyr, qaradan ynsap ketken, Buhar sózimen aitqanda:
Ai zaman-ai, zaman-ai,
Tústi mynaý tuman-ai,
Istiń bári kúmán-ai
-bolǵan zaman. Elden bereke ketkende dinniń de mesheý tartatyn tusy. «Oraza, namaz toqtyqta» degendi tý etip ustaǵan qazaq halqy úshin alasapyran zamanda dinniń de keregi shamaly ekenin ańǵarý qiyn emes. Al dinniń halyq rýhy úshin qanshalyqty qajettiligi bar ekenin túsingen Buharǵa dinnen aýytqi bastaǵan halyqtyń qaraketi qurdymǵa ketýmen birdei. Sondyqtan ol:
Birinshi tilek tileńiz,
Bir allaǵa jazbasqa.
Ekinshi tilek tileńiz,
Er shuǵyl pasyq zalymnyń
Tiline erip azbasqa .
Úshinshi tilek tileńiz,
Úshkiliksiz kóilek kimeske.
Tórtinshi tilek tileńiz,
Tórde tósek tartyp jatpasqa.
Besinshi tilek tileńiz,
Bes ýaqytta bes namaz,
Bireýi qaza bolmasqa.
-dep haqtyń jolynda pendeliktiń kómeskilenip, rýhani tazarýǵa jol ashylatynyn, al rýhani tazalyqtyń tórinde tek jaqsylyqqa jol beriletinin jyraý tuspaldap tanytady.
Abylai tusyndaǵy tynmsyz joryqtardyń el berekesin ketirip jatqan kezeńinde hanǵa aitqan jyraý aqyldarynyń eń tiimdisi- qazaqtyń ózara birligin saqtaýǵa, odan keiin kórshi eldermen alys-beris jasap, jaýlaspai tatý ómir súrýge úndeý bolsa kerek:
Óletuǵyn tai úshin,
Qalatuǵyn sai úshin,
Qylmańdar janjal, eregis
-dep, ol mal nemese jer úshin ózara janjaldasýǵa qarsy shyǵady. Aǵaiynshylyq-tatýlyq-eldi berekeli etetin eń qajet násre dep biledi.
Musylmannyń balasy,
Sirá, bir keńes quryńyz,
Biraýyzdy bolyńyz!
Aqyn biraýyzdy, yntymaǵy kúshti eldi osylai armandap, sondai eldiń ǵana bolashaǵy mol olatyndyǵyna senim bildiredi. «Aǵaiyn tatý bolsa, jat janynan túńiler» degen halyq mátelin qoshtai sóilep, ol tatý-tátti ómirdi ańsaidy:
Jaqyn jerden shóp jisa,
Jerdiń sánin ketirer,
Aǵaiynnyń arazy-
Eldiń sánin ketirer.
Abysynnyń arazy-
Aýyl sánin ketirer.
-dep eldiń birligin tolǵaidy.
Jyraý han aldynda taisalmai sóz sóilep, óz pikirin erkin aityp, eli atynan han piǵylyna qarsy shyǵady. Hanǵa el-jurtyńdy syilasań, óziń de syily bolasyń dep aqyr beredi.
Hannyń jaqsy bolmaǵy-
Qarashanyń eldigi.
Qarasha halqy syilasa,
Altynnan bolar beldigi.
Jaqsy jigit ul týsa,
Patshadan bolmas kemdigi.
-degen eken jyraý.
Buhar jyraýdyń atalǵan tolǵaýlaryndaǵy aforizmder qazaqtyń maqal-mátelderimen úndes, saryndas keledi. Mysaly, jyraýdyń «Ejelgi dos jaý bolmas» degen tolǵaýy halyq maql-mátelderinen órilgen. Munda ol óz sózimen halyq danalyǵynyń mazmunyn, oiyn aiqyn túsindirip beredi. Jyryýdyń:
Tar peiildi keńimes,
Keń peiildi kemimes.
-degen jyr joldary qazaqtyń «Keń bolsań, kem bolmaisyń»- degen mátelimen úndesip jatyr. Al:
Aǵaiynnyń arazy-
Eldiń sánin ketirer.
Abysynnyń arazy-
Aýyl sánin ketirer
-degen naqyly qazaqtyń:
Abysyn tatý bolsa as kóp,
Aǵaiy tatý bolsa at kóp.
- degen maqalymen maǵynalas.
Jyraýdyń:
Jamanmen joldas bolsańyz,
Kóringenge kúlki eter.
Jaqsymen joldas bolsańyz,
Aiyrylmasqa sert eter
-degen aforizmi halyqtyń:
Jaqsyǵa erseń jetersiń muratqa,
Jamanǵa erseń qalarsyń uiatqa
-degen maqalynyń jalǵasyn tapqan desek te bolady. Árine, eliniń tilegin oilaǵan, halqynyń joqshy-jyrshysy bola bilgen jyraýdyń tolǵaýlary halyq júreginen shyǵyp, aýyzdan-aýyzǵa tarǵan maqal-mátelderimen qalai úndesip, úilesip jatpasqa! Jyraýdyń:
Myrzalyq qonaqqa paida, malǵa qas
Batyrlyq joldasqa paida, janǵa qas
Ótirik o daǵy paida, imanǵa qas
Ótkir pyshaq qolǵa paida, qynǵa qas.
-degen naqyl sózderden órilgen toǵaýy halyqtyń:
Ótirik pyshaq qynǵa qas,
Ótirik sóz janǵa qas.
-degen maqalymen saryndas bolyp keledi.
Buhar jyraýdyń osyndai adamdy igilikke baýlityn tárbielik máni zor naqyldary búgingi kúnde de óz qundylyǵyn joǵaltpaǵan. Olar halyq jadynda berik saqtalyp, osy kúnde de keńinen qoldanylyp júr. Mysaly:
El bastaý qiyn emes,
Qonatyn jerden kól tabylady.
Qol bastaý qiyn emes,
Shabatyn jerden el tabylady.
Sharshy topta sóz bastaýdan qiyn joq
-degen jyr joldaryn búginde jii estimiz.
Qariiasy kimniń bar bolsa-
Jazýly turǵan hat bolar.
-degen aforizmi de qoldanysta júr.
Eki jaqsy qas bolmas,
Eki jaman dos bolmas
-degen aforizm osy kúnde óz ornynda qoldanylýda desem de bolady. Jyraýdyń:
Syilai bergin kóneni
Syilamaǵan kúń qylar
Ózin tapqan eneni
jáne
Qartaisań qart babańdy syilai ber,
Kúnderdiń kúni bolǵanda
Kimder de kimniń beli búgilmes
-degen naqyldary búgingi kúnde óz ata-analarynan bas tartyp, qariialar úiine kósh túzegen jastarymyzǵa dál taýyp aitylǵan aqyl.
Buhar jyraýdyń adamdy igilikke, ádildikke, izgilikke tárbieleitin adamgershilik máselesin kótergen naqylǵa toly tolǵaýlary – onyń urpaǵyna qaldyrǵan asyl qazynasy.
Paidalanǵan ádebietter tizimi:
- Dala danalary,. Almaty: Qazaqsian damý institýty. 2001-640b
- Q.Ómirálev. 18-19 ǵ. Qazaq poeziiasynyń tili
- Qýanǵanov Sh.T . Buhar jyraý
- M.Jarmuhamedov. Kóneniń kózi. Almaty, Sanat, 96
- M.Maǵaýin. Qobyz saryny, Almaty: Jazýshy, 68
- H.Súiinsháliev. 18-19 ǵ. Qazaq ádebieti, Almaty:Mektep,1989
- Qazaq ádebietiniń tarihy. 1 tom 2 kitap, 64
- Buhar jyraý Qalqamanuly. Shyǵarmalary. Almaty, 92
- Buhar jyraý. Ai, Abylai, Abylai! Almaty: Jalyn,93
- Bes ǵasyr jyrlaidy. Almaty,1985
- Ai, zaman-ai, zaman-ai. Almaty,92
- Ult taǵylymy. Ǵylymi pedagogikalyq basylym,2004, № 2
