Búgin májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Bekbolat Tileýhan sóz alyp, memlekettik tilde sóilemeitin qazaq áriptesterine ótinish aitty.
"Sizder durys túsinińizdershi. Depýtattyq etikaǵa qaishy keletin sóz aityp jatqan joqpyn. Sizderdi túzep te jatqanym joq. Tek bir ótinishim bar. Bul qazaq tiliniń máselesi. Memlekettik til depýtattyq saýal berý rólinen aiyrylǵan siiaqty kúi keltiredi. Ótkende alty-jeti depýtattyq saýal boldy, bireýi de qazaqsha aitylǵan joq. Búgingi alty saýaldyń beseýi de memlekettik tildi qajetsingen joq. Bul jerde Elbasynyń "qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin" deitin sózi oiǵa oralady. Myna, qazaq depýtattar, sizder qazaqsha aitýǵa bolatyn edi ǵoi", - dep ashyndy Tileýhan.
Májilismen depýtattyq saýal taban astynda aityla salatyn dúnie emes ekenin, oǵan úlken daiyndyq pen tereń zertteý jasalatynyn atap ótti. Kómekshiler men aýdarma bólimine júginýge bolatynyn eske saldy.
"Túrlerińiz qazaq, al aýyzdaryńyzdan birde bir sóz memlekettik tilde shyǵyp jatqan joq. Jalpy, qazaq tiliniń Qazaqstan Respýblikasynan basqa barar jeri, basar taýy joq. Ol eger parlament qabyrǵasynda ógeidiń kúiin keshse, basqa jerde kúii ne bolmaq. Sizder aiyp etpeńizder, qurmetti áriptester. Qalai bolady sonda? Qazaq emes, qazaqsha sóilei almaityn adamdardy eshkim qinamaidy. Al sizderdiń múmkindikterińiz bar ǵoi", - dep qapalandy depýtat.
Bekbolat Tileýhan áriptesterinen muny durys túsinýdi ótindi.
"Men sizderdi qorlaiyn dep jatqan joqpyn. Baiaǵyda bireý "qarnymnyń ashqanynan emes, qadirimniń qashqanynan jylaimyn depti ǵoi". Meniki de sol", dep túiindedi sózin májilismen.
