Búgin májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Bekbolat Tileýhan sóz alyp, memlekettik tilde sóılemeıtin qazaq áriptesterine ótinish aıtty.
"Sizder durys túsinińizdershi. Depýtattyq etıkaǵa qaıshy keletin sóz aıtyp jatqan joqpyn. Sizderdi túzep te jatqanym joq. Tek bir ótinishim bar. Bul qazaq tiliniń máselesi. Memlekettik til depýtattyq saýal berý rólinen aıyrylǵan sıaqty kúı keltiredi. Ótkende alty-jeti depýtattyq saýal boldy, bireýi de qazaqsha aıtylǵan joq. Búgingi alty saýaldyń beseýi de memlekettik tildi qajetsingen joq. Bul jerde Elbasynyń "qazaq qazaqpen qazaqsha sóılessin" deıtin sózi oıǵa oralady. Myna, qazaq depýtattar, sizder qazaqsha aıtýǵa bolatyn edi ǵoı", - dep ashyndy Tileýhan.
Májilismen depýtattyq saýal taban astynda aıtyla salatyn dúnıe emes ekenin, oǵan úlken daıyndyq pen tereń zertteý jasalatynyn atap ótti. Kómekshiler men aýdarma bólimine júginýge bolatynyn eske saldy.
"Túrlerińiz qazaq, al aýyzdaryńyzdan birde bir sóz memlekettik tilde shyǵyp jatqan joq. Jalpy, qazaq tiliniń Qazaqstan Respýblıkasynan basqa barar jeri, basar taýy joq. Ol eger parlament qabyrǵasynda ógeıdiń kúıin keshse, basqa jerde kúıi ne bolmaq. Sizder aıyp etpeńizder, qurmetti áriptester. Qalaı bolady sonda? Qazaq emes, qazaqsha sóıleı almaıtyn adamdardy eshkim qınamaıdy. Al sizderdiń múmkindikterińiz bar ǵoı", - dep qapalandy depýtat.
Bekbolat Tileýhan áriptesterinen muny durys túsinýdi ótindi.
"Men sizderdi qorlaıyn dep jatqan joqpyn. Baıaǵyda bireý "qarnymnyń ashqanynan emes, qadirimniń qashqanynan jylaımyn depti ǵoı". Meniki de sol", dep túıindedi sózin májilismen.
