5 jyl buryn almatylyq polıseı Aıan Ǵalıevtiń otbasy asyraýshysynan aıyryldy. Polısıa qyzmetkeri terrorısttiń qolynan qaza tapty. Marqumnyń zaıyby men eki balasyna Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń atynan sol kezdegi qala ákimi Baýyrjan Baıbek páter kiltin tabys etken bolatyn.
Jańa qonys ıeleriniń turǵyn úıge alańsyz jaıǵasýy úshin jóndeý jumystaryna da kómek berildi. «Sodan beri memlekettiń ǵana emes, barsha qazaqstandyqtardyń qoldaýyn sezinip kelemiz» deıdi polısıa qyzmetkeriniń jesiri Anar Asanova partıa Tóraǵasynyń birinshi orynbasarymen kezdesý barysynda.
– Bul tragedıa bolǵan kezde men balalarymyz, olardyń bolashaǵy úshin qatty alańdadym. Óıtkeni, biz asyraýshymyzdan aırylyp qaldyq. Biraq, keıin biz jalǵyz emes ekenimizdi uǵyndyq. Bizge memleket, Elbasy aýqymdy kómek pen qoldaý kórsetti. Bizge syıǵa berilgen páter men erekshe nazar aýdarǵandary úshin alǵysym sheksiz. Jubaıymnyń ózi ómirden ótse de, ol bizge memlekettiń atynan áli de kómek berip jatyr, – dedi Anar Asanova.
Baýyrjan Baıbek kópbalaly ana Aınur Arǵynbekovamen de kezdesti. Kúıeýi qaıtys bolǵan soń 10 balasymen qalǵan kelinshek nebir qıyn kúnderdi bastan ótkergenin aıtty.
Qarajattyń tapshylyǵynan ólmestiń kúnin keship, úı-kúısiz júrgende memleket kómek qolyn sozǵan. Mesenattardyń qoldaýymen jalǵyzbasy ana Almatydan úsh bólmeli páter aldy.
– 4 jyl buryn Elbasy atynan Baýyrjan Qydyrǵalıulynyń qolynan páter kiltin aldyq. Búgin ol bizdi taǵy da kezdesýge shaqyryp, hal-jaǵdaıymyzdy surap jatyr. Osyndaı qamqorlyǵy úshin raqmet aıtamyn. Eger memleket bolmasa, ne isterimdi tipti, bilmes edim, – dedi Aınur Arǵynbekova.
Óz kezeginde «Nur Otan» Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek azamattardy qabyldaý barysynda búginde Elbasy, partıa Lıderi Nursultan Nazarbaev pen Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha áleýmettik osal toptarǵa, kópbalaly otbasylarǵa da erekshe kóńil bólinetinin atap ótti. «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy qarqyndy iske asyrylýda.
Bul máseleden «Nur Otan» partıasynyń músheleri de shette qalmaıdy. Jyl basynan beri partıanyń qoǵamdyq qabyldaýlary 14 myńnan astam qabyldaý ótkizip, 74 myń qazaqstandyqtyń muń-muqtajyn tyńdady.
Ótinishterdiń 96%-y oń sheshimin taýyp, konsýltatıvtik, quqyqtyq jáne ózge de kómek kórsetildi. Qalǵan 4% oryndalý ústinde. Jalpy, sońǵy 2 jylda partıa músheleri jarty mıllıonnan astam ótinish qabyldady. Olardyń 74% ınternet arqyly joldanǵan.
